Kõrvaltvaatajad ei pruugi alati mõista kodukontoris tehtava õpetajatöö mahtu. Selle artikli eesmärk ongi toetada õpetaja ellujäämist ja õpilaste tervise säilitamist koduõppel. Tean oma kogemusest õppejõuna, et pikad päevad arvutis kontrolltöid ja juhtumianalüüse lugedes ning kujundavat hindamist kasutades on väsitavamad kui kontaktõpe.

Tervisele mõeldes on oluline jagada mõtteid ja kogemusi, millised distantsõppe võtted vähendavad digivahendites veetmise aega.

Toon välja mõned haridus- ja teadusministeeriumi kasulikud soovitused distantsõppeks ja kommenteerin neid.

• Planeerida töö tsüklitena, ülesanded anda pikemate tähtaegadega. Planeerimist on rohkem, kuid see vähendab õpetaja hindamiskoormust ning õpetaja ja õpilase stressi. Hindamine on e-keskkonnas aeganõudvam kui paberil või suuliselt, samuti on aeganõudvam kogu e-suhtlus.
• Tunnustada lapsi pingutuse, mitte vaid tulemuse eest. See võib tähendada head sõna, arvestuslikku hindamist, sümboleid, pilte.
• Kasutada kujundavat hindamist. Kujundava hindamise alla kuulub ka õpilase enda ning kaaslase töö hindamine. Sõnalist ja arengule suunavat tagasisidet võib mõne töö kohta anda kogu klassile korraga. Individuaalne kujundav hindamine on e-õppes tõeline luksus.

Tähtis on ennetada läbipõlemist

On siiski kriisiaeg ja oma tervise hoidmise aeg. Praegu on tähtis, et õpetajad ja lapsed läbi ei põleks. Me ei suuda kõike distantsilt kontrollida, ka oma lapsi ja õpilasi mitte.

Lapsevanemana tean, et õpilased teevad sageli kodutöid koos kaaslastega interneti vahendusel ka siis, kui tegelikult peaksid nad tegema tööd üksinda. Koostöö motiveerib lapsi. Miks siis mitte suunata koduõppel õpilasi tegema teatud töid paarilisega, väikeses grupis või kogu klassiga interneti vahendusel. See vähendab õpetaja hindamis- ja juhendamiskoormust.

Haridusministeerium soovitab kasutada digivahendeid eeskätt infovahetamise kanalina ja korraldada ekraanivabu õppimise päevi. Teadlased rõhutavad, et 5–17-aastaste laste vaimsele, emotsionaalsele ja füüsilisele arengule on optimaalne kuni kaks tundi ekraaniaega päevas.

Samas vajavad lapsed iga päev vähemalt 60 minutit aktiivset liikumist ja 9–11 tundi und. On oht, et meie lapsed veedavad neil päevil õppetööd tehes digivahendites järjest kaheksa või enam tundi.

Vähem kui kaks tundi ekraaniaega päevas on seotud parema sooritusega puberteediealiste laste kognitiivsetes testides. USA uuringus mõõdeti 4500 lapse füüsilist aktiivsust, ekraaniaega ja und, ning need lapsed täitsid kognitiivsed testid (sh keel, mälu, ja tähelepanu). Lastel, kelle ööpäevane rütm järgis kolme olulist soovitust (vähene ekraaniaeg, piisav liikumine, uni), olid paremad tulemused kognitiivsetes testides võrreldes nendega, kes tervislikke eluviise ei järginud.

Koduõppel laste üldpädevuste arendamiseks on vaja suunata lapsi arvutist pausi pidama, õppima pärismaailmas, olema loovad, olema suhtluses oma perekonnaga ning tegema kodutöid. Pakun välja ideid, mida õpetajad saavad arendada, kohandada ja lõimida.

Vaatlemine

• Vaata aknast välja ja märka ning kirjelda, mida näed (objekte, detaile, värve, suurusi, kujundeid, tegevusi, muutusi). Õpilane saab luua tekstülesandeid, jutukese, õppida võõrkeelt.
• Vaatle ühte pärisobjekti ja mõõda, joonista või kirjelda seda võimalikult täpselt. Õpilane saab luua jutukese, joonistuse, mõistatuse, kirjutada luuletuse jne.

Liikumine

• Koosta endale võimlemiskava. Filmi harjutused – soovitavalt õues. Võib jagada harjutusi kaaslasega või klassiga. Harjuta ka kaaslase kava järgi.
• Jaluta iga päev õues ja vaatle loodust. Ka linnas on puid, taimi, pilvi jne. Märka muutusi looduses ning kajasta neid fotodena, joonistustena, tekstülesannetena vms.

Kuulamine

• Kuula linnulaulu hommikul või õhtul teatud perioodi jooksul. Märka muutusi lindude laulus. Linnulaulu võib lindistada ja lindistusi teistega jagada. Loe kirjandust nende lindude kohta.
• Valmista ette küsimustik mõne inimese intervjueerimiseks. Küsi inimeselt luba intervjuu helisalvestada. Võid uurida telefoni teel vanavanemate või mõne tuttava elukogenud inimese mälestuste kohta (karantiinis üksikud vanainimesed).

Kodutööd ehk projektipäevad

• Aita oma vanemat kodutöödes ja kirjuta, mida tegid ja sellest õppisid.
• Mõtle välja ja valmista üks odav, kuid kasulik söök. Kirjuta retsept.

Juhul kui õpilased on sunnitud olema tubasel režiimil,

• koosta endale võimlemiskava. Filmi või joonista need harjutused. Võib jagada harjutusi kaaslasega või klassiga. Harjuta ka kaaslase kava järgi;
• mõtle välja tants või liikumine oma lemmiklaulu saatel. Harjuta seda iga päev ja ole valmis kooli uuesti avamisel seda teistele esitama;
• võtke perega ette mingi ühine tubane tegevus, mäng või looge endale uus karantiiniaja traditsioon. Pildista, joonista seda või kirjuta selle tegevuse kohta.

Ennetame internetisõltuvust

Koroonaviirus laste tervist üldjuhul ei ohusta, küll aga ohustab laste arengut digivahendite liigkasutamine. Kui survestame lapsi veetma ülemäära kaua aega digivahendites, kuid ei kujunda nende oskusi ja harjumusi, kuidas internetisõltuvust ennetada ja sellega hakkama saada, sarnaneb see olukorraga, kus nakatame lapsed ohtliku viirusega ilma vaktsineerimisplaanita.

Aju-uuringud viitavad sellele, et internetisõltuvus on käitumuslik probleem ning tekitab lastel ja teismelistel aju arenguhäireid, mõjutades negatiivselt mõtlemisvõimet ja impulsikontrolli.

Tervislik internetikasutus on eriti oluline seni, kuni lapse aju pole välja arenenud. On kriitilise tähtsusega reflekteerida praeguse olukorra üle laste arengu seisukohast lähtudes. Laste ja teismeliste sundhõivatus internetist ei kao iseenesest, ajaga sõltuvus süveneb ja mõjutab üha nooremaid lapsi.

Hiina ja Lõuna-Korea on esimeste riikidena tunnistanud, et internetisõltuvus on kliiniline haigus, eelkõige aga sotsiaalne probleem. Lõuna-Koreas on internetisõltuvust teadvustatud ühe suurima sotsiaalse probleemina ja noore tervisekriisina. Korea uuringute põhjal on internetisõltuvusest kõige ohustatumaks sihtrühmaks teismelised, kellel puudub vanemate toetus, kellel on aktiivsus- ja tähelepanuhäire või muud psüühilised häired, või kellel on raskused koolis.

Eesti vanim üliõpilasorganisatsioon Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) avab täna oma juubeliaasta. Riigis väljakuulutatud eriolukorra tõttu lükkuvad paljud sündmused edasi, kuid ilmub juubelipostmark, album ning kõik huvilised saavad minna EÜS-i majja virtuaaltuurile.

„EÜS-i ajalooline maja on kehtiva eriolukorra tõttu nii seltsivendadele kui külalistele suletud ning samuti pidime ümber korraldama kogu juubelisündmuste kava. Täna kuulutame EÜS 150 sündmused siiski avatuks ning juubeliaasta lõpeb balliga Eesti Rahva Muuseumis 9. aprillil täpselt aasta pärast,“ sõnas EÜS-i esimees Kerdo Kristjan Tamm.

Täna, 26. märtsil 1870. aastal (vana kalendri järgi) kogunesid Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Hugo ja Gustav Treffner, Heinrich Rosenthal, Martin Wühner, Andreas Kurrikoff ning Vilhelm Eisenschmidt, et lugeda ja ühiselt „Kalevipoja“ üle arutleda. Seda kuupäeva peetakse EÜS-i sünnikuupäevaks.

Aprilli esimeseks nädalavahetuseks ja 7. aprilliks kavandatud EÜS-i 150. sünnipäeva sündmused toimuvad interneti vahendusel, peatselt avalike sündmustena ja liikmeskonna üritustena läbi terve järgmise aasta.

„EÜS-i kuulub ligi 1000 liiget: eri erialade tudengid ja vilistlased. 150. aastapäeva tähistavad seltsivennad ja pereliikmed üle maailma, sest lisaks Eestis elavatele liikmetele on meil koondused ka Rootsis, Belgias, Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Austraalias. Selle aasta juubelikoosolekust ning -sündmustest loobumine on raske, kuid siiski saame tähistada meie juubelit nii pereringis kui peatselt üritustel Eestis ja meie koondustes läbi terve juubeliaasta,“ ütles EÜS-i vilistlaskogu esimees Erki Tamm.

EÜSi 150. aastapäeva puhul ilmub juubelimark, liikmete kaastöödest koostatud juubelialbum ning „Kalevipoja“ audioraamat. Juubeliaastasse on kavandamisel veel – vastavalt eriolukorra kehtivusajale – EÜS-i liikmete akadeemilised loengud, sinimustvalge lipu aastapäeva tähistamine, liikmete suvepäevad ja palju muud.

Virtuaaltuur EÜS-i majas Tartus, J. Tõnissoni 1 www.eys.ee/virtuaaltuur/

Lugemist EÜS-i ajaloost www.eys.ee/seltsist/

Koolides jätkub töö distantsõppel veel järgmised nädalad. Kuidas tagada kaugjuhtimisel koolisüsteemi edukas toimimine nii õpetajate, õpilaste kui ka lapsevanemate jaoks? Soovitusi jagavad Gustav Adolfi gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maarja-Liisa Vokksepp, Tartu erakooli Peedu kooli inglise keele õpetaja Helen Altin-Ilves, Hugo Treffneri gümnaasiumi keemiaõpetaja Joana Jõgela ning Pärnu Tammsaare kooli inglise keele õpetaja Karel Alliku.

5 soovitust lapsevanemale

1. Aita lapsel aega planeerida

Kui näed, et laps vajab esialgu päevaplaani loomisel ja sellest kinnipidamisel abi, toetage neid. Pange näiteks koos kirja kodused ülesanded ja tähtajad. Kui koduste tööde nimekiri paistab hirmus pikk, siis las laps enne süveneb, millised on päriselt tähtajad, milline on töö sisu ja kui palju see võiks aega võtta.

2. Õpeta vastutust

Lase lapsel omaette nokitseda, suhelda õpetajaga, kui näed, et ta on tõesti hädas, mine appi. Praegune olukord võiks õpetada lapsi ise vastutama, hakkama saama ja ka eksima. Läbi eksimiste me õpime kõige paremini ja sealt avaneb inimesel loovus.

3. Kui on muresid või küsimusi, suhtle õpetajaga

Hetkel on rollid vahetunud – kui eelnevalt oli kodu ja kooli vaheliseks sillaks laps, siis nüüd, vähemalt algklassides, on kodu ja kooli vaheliseks sillaks vanem. Kõikide osapoolte koostöö on praegu võtmesõna. Kui tundub, et lapse koormus on liiga suur, aruta seda aineõpetaja või klassijuhatajaga. Sa saad olukorda muuta, kui räägid õpetajaga või kooliga, mitte Facebookis kriitikat levitades. Samuti pane tähele, millist meelestatust sa lapses kujundad.  

4. Anna aega küsimustele vastata

Infotulv on meeletu. Õpetajate töökoormus on suurenenud, nad ei jõua kohe kõikidele kirjadele, küsimustele reageerida. Eriti kui tegemist sellise õpetajaga, kel tundide maht on koolis suur ja klasse palju. Individuaalset lähenemist on märgatavalt vähem, sest arvuti taga tuleb mitu korda rohkem ülesandeid sooritada ka õpetajal ja tavapärast näost näkku suhtlemist vahetunnis ei ole. See on põhjus, miks õpetaja alati kohe ei reageeri, kui talle kirjutate. Aga ta teeb seda kindlasti.

5. Jää selles harjumatus olukorras rahulikuks

Ole oma lastele eeskujuks, nad näevad käitumismudeleid ja hakkavad samamoodi käituma, nagu neile näidatakse. Õpeta neile armastust, mõistmist ja usaldust ning neist kasvavad hoolivad inimlikud inimesed.

5 soovitust õpilasele

1. Tee päevaplaan ja pea sellest kinni

Mõned õpetajad teevad ka praegu täispikki koolitunde, ainult et interneti vahendusel. Mõned õpetajad annavad aga rohkem iseseisvat tööd. Jaga kodused ülesanded päevade peale. Tee koolitööd kohe, sest muidu kuhjuvad ülesanded viimasele hetkele.

2. Proovi enne ise lahendus leida, alles seejärel küsi abi

Kuna kirjalikke töid on rohkem, siis tuleb rinda pista sellega, et ei pruugi olla võimalust küsida tööjuhendite, ülesannete kohta õpetajalt kohe abi. Ülesande sooritamist alusta sellest, et loe tööjuhend hoolega läbi. Kui kohe aru ei saa, siis proovi see näiteks endale kõva häälega ette lugeda, jutustada. Võta tööülesanne enda jaoks tükkideks (näiteks lähtu lause tegusõnast). Kui tundub ikka arusaamatu, siis küsi klassikaaslastelt abi. Kui ka nemad aru ei saa, siis pöördu õpetaja poole. Sama kehtib salvestatud tundide kohta, mille põhjal tuleb ülesanded sooritada. Ära loo olukorda, kus pole ise juhendeid läbi lugenud, õppevideot vaadanud, aga ootad õpetajalt individuaaltundi selgitustega. 

Ükskõik kui raske ülesanne ka pole, proovi enne ise – sa võid end positiivselt üllatada! Kui mitu korda proovides ikka välja ei tule, ära jää murega üksi – pöördu abi saamiseks klassikaaslase, õpetaja võin hoopis õe/venna, mõne koduse täiskasvanu poole. 

3. Anna endast parim ja hoia meel rõõmus

Ära suhtu oma koolitöödesse liiga kergekäeliselt, kuid ära paanitse, kui mõnes aines läheb raskeks ja hinded langevad. Kedagi ei hakata karistama ja kedagi ei jäeta maha. Küsi õpetajalt julgesti abi ja lihtsalt anna endast parim.

4. Suhtle sõpradega, aga ära kohtu

See, et koolid ja huviringid on kinni, ei tähenda, et pead sõbrad unarusse jätma. Praegu on just väga oluline üksteist toetada ja julgustada. Tõsi, suhtlema peab käima ekraanide vahendusel. Palun ära kutsu klassikaaslasi külla, ära mine sõpradega õue mängima. Pea meeles, et mida vähem me praegu teiste inimestega kokku puutume, seda kiiremini saab jälle tavalist elu elama hakata.

5. Liikumispausid on olulised

Värskes õhus viibimine on hea, aga see ei tähenda sõpradega mänguväljakule kogunemist. Tee õpingute vahele üks väike jalutuskäik või jooksutiir. Kui elad eramajas, saad värsket õhku võtta ja võimelda oma aias.

5 soovitust õpetajale

1. Ole nagu õpilane ‒ tee päevaplaan

Päevaplaan on õpetajatele sama vajalik kui õpilastele. Ka kodustes tingimustes on päeva planeerimisel hea abimees tunniplaan, mis aitab luua töörütmi. Kindlasti ei tohi kodukooli õpetaja loobuda vahetundidest ja söögipausidest.

2. Lähene loovalt

Nüüd on aeg vaadata õpikust-töövihikust-töölehest kaugemale ja panna tööle fantaasia. Liikumistunni ülesanne võib olla aianurga riisumine või okste korjamine. Mõned kehalise kasvatuse õpetajad on vanemate rõõmuks andnud lastele kodutööks toa koristamise. Algklassides on eriti vahvad üldõpetuse ülesanded – näiteks lugeda läbi mõni jutt, kus üks tegelane on koer, seejärel koerast pilt joonistada ja hiljem enda koeraga pikale jalutuskäigule minna. Köögis aga saab seejärel kirju koera magustoitu valmistada.

3. Küsi distantsõppe korraldamisel abi

Praegu pole aeg oma digipädevusi häbeneda, vaid olukorda nende pädevuste parendamiseks ära kasutada. Paluge appi kolleeg või IT-teadlikum pereliige. Ja kindlasti aitavad ka õpilased hea meelega.

4. Kasuta digilahendusi, mis sulle sobivad

Pole sugugi vaja kõiki infotehnoloogia võimalusi korraga selgeks õppida ja kasutama hakata. Hea oleks, kui kool lepiks kokku, milliseid platvorme ja e-kanaleid nende tundides kasutama hakatakse, siis on ka õpilastel lihtsam aru saada, kuhu laekuvad õppematerjalid ja kodused ülesanded. Internetis on tuhandeid keskkondi ja rakendusi, mis aitavad e-õpet huvitavaks teha. Vali ja kasuta neid võimalusi, mis sulle sobivad. Aga natukene proovi ka õpilaste õppimisse vaheldust tuua.

5. Hoia ennast

Uue olukorra tõttu kipuvad praegu õpetajate tööpäevad väga pikaks venima. Kallis õpetaja, tõuse ikka ise ka arvuti tagant püsti ja mine õue. 

Viiruse leviku takistamiseks peavad kõik eesliinil olevad töötajad olema terved ja kaitstud.

Kaitsevahenditega varustamine peab olema kehtestatud eriolukorras riigi poolt tagatud ja kindlustatud.

Viiruste leviku takistamiseks on vajalik, et lasteasutuste avatud rühmades töötavad õpetajad ja abipersonal määratletakse kui elutähtsate valdkondade töötajad. See tagaks neile tööks vajalikud isikukaitsevahendid, annaks ligipääsu viiruse testimisele ja võimaldaks vähendada nakkuse levikut tööülesannete täitmisel. Positiivse testi vastuse korral saaksime kohe isoleerida nakkuskolded ja ennetada viiruse levikut laiemalt.

Kui seda ei suudeta teha, on lasteasutuste avatuna hoidmisest kehtestatud eriolukorras tunduvalt rohkem kahju kui kasu.

Praeguse seisuga jälgitakse lasteasutuste töös hoidmisel HTM poolt väljasaadetud juhiseid, riiklikult kehtestatud eriolukorra korraldusi ja lisaks veel KOV-ides kehtivaid nõudeid lasteasutuse tööle.

Vajadused ja otsused rühmade avamise kohta (äärmisel vajadusel ka ööpäevarühmade kohta) tehakse kohalike omavalitsuste ja lasteaiajuhtide koostöös. Praegu on see kõik vägagi erinev. Riskirühma kuuluvatele töötajatele ja riskirühma kuuluvate vanematega koos elavate või nende poolt hooldatavate vanematega töötajatele on loodud võimalused kaugtööks. Lapsi võetakse vastu ja saadetakse koju õues. Rühmades on valdavalt eesliinil olevate töötajate lapsed. See vajab täpsemat määratlemist.

Vaja on hoida olukorda selliselt, et koha saavad ainult eesliinidel töötavate vanemate lapsed ja need, kes kuidagi teisiti ei saa. On tekkimas olukord, kus lapsevanemad väsivad ja toovad lapsi lasteaeda, aga pole võimalik teada, kes on nakkusekandja. Kõik haigustunnustega töötajad ja lapsed vajavad testimist, et suuta nakatanutega kontakte vältida.

Seni olemasoleva informatsiooni kohaselt lapsed küll haigestuvad vähem ja põevad kergemalt, kuid eesliinil töötavate vanemate töö tõttu on nad potentsiaalsed viiruste levitajad. See kõik on seadnud lasteaiaõpetajad suletud ringi ja ainus viis olukorda lahendada on pöörduda abi saamiseks riigi poole.

Kaitsevahenditest on lasteaedades kasutada desinfitseerimiseks vahendid, kindad. Minimaalne maskide varu on olnud üksikutel asutustel. Selles olukorras ei saa tagada tööpäeva jooksul haigestunud laste või personali isoleerimist ja teiste nakatumise takistamist. Samuti ei ole meil võimalik hoida kahemeetrilist distantsi ja täita teisigi riigi pandud kohustusi.

Palume leida kiiremas korras võimalus varustada töötavad koolieelsed lasteasutused esmaste isikukaitsevahenditega (testimise võimalused, maskid, ühekordsed kindad, desinfitseerimisvahendid).

Alles siis saame tööl olles turvaliselt hoida ja kaitsta meie lapsi ja ühist tulevikku.

26. märtsil 2020

Tervise Arengu Instituut juhib tähelepanu, et ajal, mil paljud kontoritöötajad on oma töökoha sisse seadnud koju, tuleks igaühel läbi mõelda oma töötingimused. Näiteks kindel päevakava, istumisasend, valgustus jms. MTÜ Tööfüsioteraapia füsioterapeut Liina Pääbo on pannud kokku soovitusi koduse kontori kujundamise ja hea tööstiili loomiseks.

Soovitusi lugedes tasub arvestada, et plaan võib olla hea, kuid elu tuleb vahele. Ära ürita kõiki soovitusi sajaprotsendiliselt järgida. Kui sul õnnestub kas või 1–2 nõuannet enamikel tööpäevadel järgida, tunnusta ennast! Head harjumused tekivad pisikestest, kuid järjekindlatest edusammudest.

Koosta kindel päevakava

Kodus võib olla keeruline keskenduda, sest erinevaid segajaid on palju. Alusta endale sobiva päevaplaani koostamisest. Näiteks kui oled hommikuinimene, planeeri kõige keerulisemad ülesanded hommikusse, mil energiat jagub, ning rutiinsemad tööülesanded päeva teise poolde.

Päevaplaani lisa ka asendite vahetamine, liikumispausid ja treening (võimalusel värskes õhus) ning pea neist kinni. Arvesta pikem paus kas liikumiseks, söömiseks või koristamiseks iga 90 minuti järel. Kodus töötamine pakub küll rohkem paindlikkust, kuid ületöötamise vältimiseks oleks hea seada töötamisele algus- ja lõpuaeg ning seda ka lähematele töökaaslastele teada anda. Sa ei pea olema 24/7 kättesaadav.

• Tasuta arvutirakendused pausidest kinnipidamiseks(kui on võimalik tööarvutisse midagi alla laadida) ® Break Timer (Chrome’i veebilehitsejale),Awareness (Windows, Mac), Big Stretch Reminder (Windows), Time Out (Mac)
• Tasuta mobiilirakendused pausidest kinnipidamiseks ® Randomly RemindMe (Android), Stand Up! The Work Break Timer (iOS)

Sea üles eraldi töökoht

Kui võimalik, siis  tekita endale ruumiliselt eraldatud töökoht, kus on olemas laud ja tool. Enamasti ei ole kodus  võimalust tooli ega laua kõrgust reguleerida, seega tuleb tavapäraste ergonoomilise töökoha reeglite järgimisel olla leidlik ning teha kompromisse.

Kui soovid teha mõningaid tööülesandeid seistes, otsi kõrgem töötasapind või tõsta lauale kõrgendus (toekam kast, paksud raamatud vms). Viimane variant sobib paremini, kui pole vaja klaviatuuri eriti kasutada, näiteks e-koosolekutel osalemiseks.

Proovi leida mugav tööasend:

• jalgadel piisavalt ruumi,
• tallad kindlalt põrandale toetatud,
• põlve- ja puusaliigesed enam-vähem täisnurga all,
• selg toetatud vastu seljatuge (võid proovida alaselja toetamiseks rullikeeratud rätikut),
• küünarvarred toetatud lauale või tooli käetugedele,
• randmed otse,
• õlad pingevabalt ning
• pea otse.

Kui töötad sülearvutiga diivanil, aseta sülearvuti alla kõrgendus (näiteks padi), et tuua ekraan ülespoole. Aeg-ajalt toeta jalad kõrgemale, näiteks pallile või toolile, et jalgu sirutada. Võid kaaluda sülearvuti aluse ja eraldi klaviatuuri soetamist. Toolina võid kasutada aeg-ajalt ka istumispalli, madalat tumbat vmt, kuid too ka siis ekraan madalamale.

Lisainfo ® Kontoritöö ABC

• Vaheta asendeid

Sa oled kodus ja vaba liikuma erinevates asendites. Sea eesmärgiks mitmekesisus ning kasuta vähemalt 5–6 erinevat asendit tööpäeva jooksul.

Sama soovitus kehtib ka koolilastele. Lasteaialaste puhul tasub asendivahetust muuta mänguliseks, näiteks koguda punkte igas väljamõeldud asendis 1–2 minutit püsimise eest.

Mõned ideed asenditeks:

• Seismine või kõndimine: sobib telefonikõnede ning e-koosolekute jaoks.
• Istumine: sageli peamine tööasend. Kindlasti tuleks varieerida erinevaid istumisasendeid, sh võib ka lösutada.
• Rätsepiste põrandal: sobib näiteks mõttetööks, vajadusel kasuta istumise all patja ja toeta selg vastu seina.
• Põlvitus või täiskükk: enamik inimesi ei suuda nendes asendites kaua olla, seega sobivad näiteks lühema telefonikõne tegemiseks.
• Kõhulilamang: hea asend kogu keha sirutamiseks, sel moel saab lühiajaliselt ka sülearvutiga tööd teha.
• Selililamang: mitte keegi ei saa teada, et sa näiteks mõne telefonikõne või e-koosoleku ajal pikutad.
• Rippumine: kasuta olemasolevat rippumisvõimalust või paiguta ukseavasse lõuatõmbekang, mis võimaldab iga kord mööda minnes minutikese rippuda või lõuatõmbeid teha.

Hoia silmade tervist

Veendu, et sinu töökoht on piisavalt hästi valgustatud. Aken peaks paiknema töölaua suhtes küljel ning kuvar aknaga risti. Aken ei tohiks olla kuvari taga (päike paistab silma) või sinu selja taga (tekib peegeldus). Kui üldvalgustusest ei piisa, paiguta kohtvalgusti laua ja arvutiekraani kohale nii, et ei tekiks varjusid ega peegeldust.

Silmade tervist hoiavad lisaks korralikule valgustusele regulaarsed pausid ja silmaharjutused. Neid võiks teha iga paarikümne minuti järel paarikümne sekundi jooksul kaugusse vaadates. Ei maksa unustada, et pikemalt kodus viibides kurname silmi lisaks arvutitööle ka telefoni- ja televiisoriekraaniga. Üle kahe tunni järjest ekraani ei soovitata vaadata ning päevas võiks töö kuvariga jääda 5–6 tunni piiresse.

Loe lähemalt ®kodukontori valgustamine, silmavõimlemine, silmajooga, mobiilirakendusEye Care 20 20 20 (Android, iOS)

Tee liikumispause

Liikumispausid ei pea olema pikad, kuid võiksid sobida töö iseloomuga. Kontoritöö puhul võiks kindlasti teha jõutreeningut lihaste tugevdamiseks ning intensiivsemaid harjutusi südame-veresoonkonna treenimiseks. Kui kodus on ka lasteaia- või kooliealised lapsed, on koos nendega liikumispauside tegemine ideaalne moodus nende energiat kanaliseerida.

Lisainfo ®5-minutiline kõrge intensiivsusega intervalltreening,liikumispausid koos lastega, Tööinspektsiooni istuva töö harjutused, liikumispaus kummilindiga, lihtsad liikumispausid (inglise keeles, pealkirjadele vajutades tulevad liikumispauside pildid)

Treeni, aga tee seda üksi

Lisaks headele hügieeniharjumustele toetab tervist ja immuunsust regulaarne kehaline aktiivsus. Ole kehaliselt aktiivne, kuid ära mine treenima kohtadesse, kus käib palju inimesi. Treeni kodus või õues, valides hoolega aega ja kohta, et hoiduda kontaktidest teiste inimestega.

Sea eesmärgiks liikuda regulaarselt. Siin mõned soovitused, kuidas plaanida oma nädalast treeningkoormust. Liigu vähemalt 2,5 kuni 5 tundi nädalas mõõduka intensiivsusega (tekib hingeldus, süda hakkab kiiremini lööma, hakkab soe, kuid suudad rääkida) või 1 tund ja 15 minutit kuni 2,5 tundi tugeva intensiivsusega (treeningut tehes on raske rääkida) või leia enda jaoks vastav kombinatsioon mõõdukast ja tugevast kehalisest aktiivsusest.

Lisainfo ®liikumispüramiid, videotreeningud, kodutreeningute kanal (inglise keeles).

Tähelepanu vaimsele tervisele

Lisaks kehalisele tervisele vajab tähelepanu ka vaimne tervis, seda eriti ajal, kui senine elu- ja töökorraldus on oluliselt muutunud. Tõenäoliselt pole võimalik eriolukorras olla sama produktiivne kui tavaliselt, seega ole eelkõige endaga lahke ja kannatlik.

Sea kindlad reeglid sotsiaalmeedia tarbimisele (näiteks 15 minutit päevas) ning uudiseid jälgi 1 kord päevas usaldusväärsest infoallikast (näiteks ERR).

Lisainfo ®vaimse tervise hoidmise põhimõtted.

Planeeri toitumist

Lisaks tööülesannetele ja liikumisele vajab planeerimist ka toitumine. Kindlasti varu töökoha juurde käepärast tavaline vesi või magustamata tee. Võimalusel valmista tervislikud vahepalad ning söö kindlatel kellaaegadel.

Lisainfo ®toitumispüramiid, lihtsad soovitused tervislikuks toitumiseks

Maga piisavalt

Piisav uni on eduka tööpäeva vundament, seega hoolitse, et saaksid igal öösel vähemalt 7–8 tundi magada.

Lisainfo ®unehügieeni reeglid, unehäirete ravijuhend

Eesti koolijuhid julgustavad haridus- ja teadusministeeriumi võtma vastu otsuseid kooliaasta ja kooli lõpetamise kohta.

Tunnustame haridus- ja teadusministeeriumi ning Innove ja HITSA tööd – organisatsioonid on kriisi ajal avatult ja läbipaistvalt suhelnud ning olnud toetavad ja valmis arutlema kriisi olukorras tekkinud probleemide üle, et leida parimaid lahendusi õppijatele ja õpetajatele.

Kooliaasta lõpetamine ning eriti eksamitega seotud küsimused nõuavad aga tavapärasest teistsuguseid ja paindlikumaid lahendusi. Et vähendada õpilaste, eriti üheksandate ja kaheteistkümnendate klasside õpilaste muret ja koormust niigi pingelisel distantsõppe ajal ning võimaldada koolidel planeerida oma tegevust pikemaks ajaks just õppijatest lähtuvalt, on otstarbekas teha otsused kiiresti, ning need peaksid olema võimalikult säästvad õpilaste ja koolide jaoks.

Oleme valmis, et distantsõpe kestab tavapärase õppeperioodi lõpuni. Koolide tööd aitavad korraldada järgmised otsused:

• Põhikooli lõpueksamid ja gümnaasiumi riigieksamid seotakse lahti kooli lõpetamisest.
• Põhikooli lõpueksameid ei korraldata.
• Gümnaasiumi riigieksamite vajalikkus ja korraldus räägitakse läbi eelkõige ülikoolidega kui peamiste info tarbijatega.
• Hindamisel võib kasutada hinnete asemel arvestatud/mittearvestatud hindamist.
• Kooliaasta ülesehitus (õppeperioodid ja vaheajad) jääb kehtima ja võimalikud kuupäevalised muutused kinnitada lähima nädala jooksul.

Eesti hariduse edulugu, mida on esile tõstnud rahvusvahelised uuringud, põhineb paljus meie õpetajate ja koolijuhtide kompetentsusel ja heal tööl. Meie riigis on koolidel suur autonoomia. Ka praeguses kriisisituatsioonis on autonoomia end ära tasunud – koolid on iseseisvalt kiiresti leidnud võimalused ja tingimused, et kvaliteetset õpetust läbi viia. Me saame iseseisvalt hakkama ka hindamise ja kooli lõpetamise otsuste tegemisega, kui selleks piiranguid ei ole.

Eesti koolijuhtide ühenduse nimel

Urmo Uiboleht, Toomas Kruusimägi, Heidi Uustalu, Ain Tõnisson, Tõnu Erin, Kristi Pettai, Annely Ajaots, Peep Eenraid, Virge Ong, Katrin Jõgeva, Päivi Märjamaa, Karmen Paul, Ene Tannberg, Karin Lukk, Mari Roostik, Merike Kaste, Peeter Kikas, Toomas Kink, Hiie Asser, Ott Ojaveer, Anu Köidam, Liina Karolin-Salu, Maarika Kaasik, Jüri Sasi, Enn Ööpik, Kersti Vilson, Ruth Ahven, Heidi Kiuru, Alina Braziuliene, Kristi Mumm, Carmen Luts, Ain Ostrat, Helmer Jõgi, Julia Trubatšova, Jaan Reinson, Liina Tamm, Meelika Maila, Kristel Mets, Kristi Eelmäe, Marjeta Venno, Marika Vares, Reet Jakobson, Jaanus Rooba, Ülle Talts, Rein Uusmaa, Tiia Lepik, Terje Hallik, Tiina Luige, Deniss Presnetsov, Heiki Kiidli, Maie Sepp, Izabella Riitsaar, Ardi Paul, Kaidor Damberg, Õnnela Leedo-Küngas, Andrei Kante, Leena Saag, Luule Kösler, Olga Barabaner, Rando Kuustik, Matti Martinson, Anneli Errit, Tiina Pall, Katrin Luhaäär, Niina Sõtnik, Mehis Pever, Jaana Roht, Anna Krõlova, Tõnu Piibur, Raino Liblik, Urmas Sadam, Rita Juhanson, Imbi Viisma, Kairi Jakobson, Piret Siivelt, Aile Kilgi, Olev Saluveer, Liina Tamm, Svetlana Variku, Ardi Küünal, Nadežda Niklus, Tarmo Post, Hilju Erik, Jaanus Järveoja, Grete-Stina Haaristo, Valdek Rohtma, Toomas Liivamägi, Helen Paju, Karin Kütt, Ilona Tars, Pille Tahker, Arno Kaseniit, Anne Endjärv, Sirje Kautsaar, Tatjana Ait, Ülle Matsin, Andrus Murumaa, Priit Põdra, Karmo Kurvits, Heikki Järlik, Marina Krotova

Sel nädalal leiab aset esimene haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti haridustehnoloogide liidu ja Telia koostöös sündiv live-koolitund õppimisest ja õpetamisest. Tund „Kuidas tõhusalt õppida?“ toimub neljapäeval, 2. aprillil kell 11.

Tund kantakse üle Inspira kanalis, mis on leitav Telia TV-s, http://www.teliatv.ee ja Telia TV äpist ning haridus- ja teadusministeeriumi Youtube’i kanalis. Live-koolitund toimub kontaktivabalt Kultuurikatla stuudiost koostöös ettevõtetega Miltton New Nordics, Eventech, Royal Experience, Minu Rada ja Valge Klaar. 

Eesti haridustehnoloogide liidu juhi Diana Veskimägi sõnul on tegemist hea tahte algatusega. „Soovime viia Eesti parimate spetsialistide kogemuse kõikide meie kooliõpilaste ja õpetajateni, olenemata nende asukohast ja võimalustest. Meil on siiralt hea meel, et algatusega on kaasa tulnud ka eraettevõtted ja tunde läbi viivad eksperdid,“ lisas Veskimägi.

„See on hea võimalus tuua distantsõppesse veidi vaheldust ja õppida iseseisvalt tõhusamalt õppima. Julgustan õpetajaid ja õpilasi võimalusest kinni haarama,“ sõnas haridus- ja teadusministeeriumi üldharidus-, keele- ja noortepoliitika asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts.

Edaspidi igal nädalal toimuv tund on suunatud eelkõige 7.‒12. klassi õpilastele ning nende õpetajatele ja lapsevanematele. Tunnid keskenduvad õppimise ja õpetamise eri tahkudele. Läbi sli.do keskkonna saavad kõik osalejad aidata tunni fookust ja teemasid seada. See on hea võimalus tuua distantsõppesse veidi vaheldust ja õppida iseseisvalt tõhusamalt õppima

Esimese koolitunni tõhusast õppimisest viivad läbi Tallinna ülikooli haridusteaduste eksperdid Grete Arro ja Kriste Talving. Õppetund kestab 60 minutit ning on hiljem ka järelvaadatav haridus- ja teadusministeeriumi Youtube’i kanalis ning Inspira kanalis Telia TV-s ja veebis. Õpilased on kuni kolmapäeva, 1. aprillini oodatud vastama tunnis arutlusele tulevatele küsimustele sli.do keskkonnas (kood: opitargalt).

Arro ja Talving toovad välja, et õppimist vaadatakse sageli justkui millegi „ära“ tegemise, mitte samm-sammult oma arusaamade, teadmiste, mõistmise ja oskuste süvendamise ning lihvimisena, mida see võiks olla. „Õppimise mõte ei ole näida tark ja tubli nõutud ülesannete ärategemisel, vaid otsida iga päev võimalusi, mis kasvatavad intelligentsust. Õppimise viisidele on vaja pöörata teadlikku ja järjepidevat tähelepanu selleks, et õppimine oleks sisuline ja õpitu salvestuks pikaajaliselt. Nii nagu kõike muud, on ka õppimist vaja õppida ja õpetada,“ selgitavad Talving ja Arro.

Kriste Talving on Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi õpetajakoolituse arendaja ja õppejõud ning Pärnu Vanalinna põhikooli õpetaja. Grete Arro on Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadur ja õppejõud.

Praktiline info

•         Igal neljapäeval kell 11.

•         Otseülekanne haridus- ja teadusministeeriumi Youtube’i kanalis https://youtu.be/UWiXqW-_E5c.

•         Otseülekanne Inspira kanalis Telia TV-s ja Telia veebis https://www.teliatv.ee/.

•         Sli.do keskkond küsimuste esitamiseks ja vastamiseks, kood opitargalt https://www.sli.do.

•         Üritus Facebookis https://www.facebook.com/events/2995110600554420/.

•         Tehnoloogiagrupp https://www.facebook.com/groups/278900333094971/.

Äsja on valmis saanud ja käivitunud õpikeskkond https://rahvaalgatus.ee/digiallkiri, kus on reaalajas võimalik digiallkirjastamist õppida ja õpetada ning harjutada turvaliselt kolme nupu – ID-kaardi, mobiil-ID ja Smart-ID – kaudu.

Samas saab vaadata ka kaheminutist lühivideot, kus noor näitleja räägib lahti küsimused

• Mis on digimina ja millest see koosneb?
• PIN1 ja PIN2?
• Mis on digiallkirjastamine ja milleks seda kasutada saab?
• Kus saab digiallkirjastamist turvaliselt harjutada?

Miks digiallkirjastamise õpikeskkond loodi?

Eestis on väga vähe asju, mida pole võimalik digitaalselt korda ajada. Tegelikult on siin ainult kolm valdkonda, kus on vaja nn füüsilist asjaajamist: tuleb minna järele oma isikutunnistustele (ID-kaardile ja passile); digitaalselt ei saa abielluda või lahutada ning kinnisvara osta ja müüa. Kõik muud (ametlikud) toimingud on Eestis võimalikud digitaalselt.

See on e-riigi mugavus ja normaalsus. Lisaks sõltumatusele ja vabadusele, mille digiasjaajamine meile annab, on üha olulisem ja möödapääsmatum nii enesekaitse- kui ka vastutusvõimekuse arendamine digimaailmas (tihtipeale loob see anonüümse süüdimatuse illusiooni). Digiidentiteedi kujunemine on otseselt seotud vastutuse võtmise ja hirmu maandamisega – s.o digimina tunnetamisega päriselu tasandil. Need võimekused võivad omada kriitilist rolli loomingulise ja innovaatilise ning usaldusliku noore digikodaniku kujunemisel üldiselt. Samuti määravad need ära oskuse ühiskondlikus elus osaleda.

Digimina tunnetamise harjutamiseks ongi loodud digiallkirjastamise õpikeskkond https://rahvaalgatus.ee/digiallkiri. Keskkond valmis Eesti koostöö kogu juures tegutseva rahvaalgatusveebi eestvedamisel koostöös kaitseliidu vabatahtlike blogiga https://www.propastop.org.

Rahvaalgatusveeb on rakenduslikult lihtne, aga sisuliselt võimas tööriist, mis koondab suure osa meie kõigi õigustest ja vabadustest, et võiksime ise oma elu Eesti riigis paremaks muuta. Rahvaalgatus.ee on maailmas üsna unikaalne kodaniku ja seadusandja vaheline digisuhtluskanal. Eriliseks muudab selle seadusliku aluse ja e-identiteedi nutikas kombinatsioon, mida mujal seni kasutusel pole.

Eestis on kõigil 16-aastastel ja vanematel alalistel elanikel õigus esitada riigikogule ettepanekuid, millele on kogutud vähemalt 1000 inimese toetus. Riigikogul on kohustus neid algatusi päriselt menetleda. Noortega seotud teemasid on rahvaalgatuste hulgas seni aga ülivähe. Põhjuseid me praegu ei tea (seda pole veel uuritud).

Selleks võib olla vähene huvi poliitika vastu, teadmiste või ideede vähesus, aga ka digiallkirjastamise oskuste puudumine. Viimast võimalust püüame uue õpikeskkonnaga leevendada.

Mis on digimina ja milleks on vaja seda tunda?

Meie praeguses maailmas on digimina tundmisest saanud eluline vajadus. See on sama oluline kui kõigi teiste üldpädevuste omandamine. Sh näiteks abituuriumi noorte jaoks, kellelt ühtäkki eeldatakse, et nad kasvaksid kiiresti nooreks täiskasvanuks. Äkitselt peavad nad oma digimina kasutama, et eksamitele registreeruda, kaitseväeteenistuseks dokumente või ülikoolidesse sisseastumisavaldusi esitada, autojuhilubasid taotleda jne.

Digimina tundmine annab kindluse, mis aitab tänapäevases elus paremini ja turvalisemalt hakkama saada. Vajalikke oskusi on võimalik mõtestatult harjutada.

Digimina on ID-kaardiga (elektroonilise isikutunnistusega) tehtud enesekinnitused (autentimised). Sellel on kaks osa: PIN1 ja PIN2.

PIN1 on digimina esimene osa ehk kood, millega saab isikut tuvastada (sellega pääseb netipanka, e-poodi või muid e-teenuseid tarbima).

PIN2 on allkiri (juriidiliselt kehtiv nõusolek), millega võetakse enesele kohustus, väljendatakse arvamust, ollakse millegi poolt või vastu.

Milleks digiallkirjastamist kasutada saab?

Digiallkirja abil saab elektrooniliselt ja paberivabalt teha toiminguid, milleks varem tuli kasutada käsitsi paberile antud allkirja. St digiallkiri on võrdne paberile antud allkirjaga – see on juriidiliselt kehtiv kokkulepe, päris seisukoht, millest enam taganeda ei saa.

Näiteid, kus digiallkirjastamisest (st digiminast) ei saa üle ega ümber.

• Seda on vaja näiteks elukoha registreerimiseks rahvastikuregistris (noortel võib seda kohe vaja minna, kui ülikooli õppima asudes elukoht muutub), sest paljud avalikud teenused (nt tasuta ühistransport) on elukohaga seotud.
• Samuti saab digimina e-maksuametis tuludeklaratsioon esitada (näiteks selleks, et õppemaksult tulumaksu soodustust saada jne).
• Patsiendiportaalis näeb digimina abil oma terviseandmeid (sh saatekirju, analüüside vastuseid ja haiguslugusid).
• Digimina on vaja valimistel hääletamiseks. Samuti vajadusel kollektiivseks pöördumiseks riigikogu poole.
• Milliseid e-teenuseid noored digiminad veel kasutada saavad, näeb Eesti riigi infoportaalist https://www.eesti.ee/et/.

Kuidas digiallkirjastamise õpikeskkonda kasutada?

Õpikeskkonnas https://rahvaalgatus.ee/digiallkiri on võimalik samm-sammult läbi mängida kõik digiallkirjastamiseks vajalikud sammud.

• Muu hulgas saab seal ID-kaardiga allkirjastamiseks vajaliku tarkvara arvutisse paigutada. Selleks suunatakse keskkonnast https://installer.id.ee leheküljele, mis juhendab täpselt, kuidas tarkvara alla laadida.
• Samuti viitab keskkond sellele, kui on vaja veebilehitseja seadetes pistikprogrammid (nn plugin’ad või vajalikud tarkvaramoodulid) lubatuks määrata.
• Kui tarkvara on paigutatud ja pistikprogrammid lubatud, siis saab valida kolme digiallkirjastamise nupu või võimaluse vahel:

I NUPP: ID-kaardiga digiallkirjastamine. See on õpikeskkonnas kõige lihtsam ja mugavam viis. Vaja on ainult ID-kaardi lugejat ning tarkvara (vt täpsemalt ülal). Lisaks tuleb teada oma PIN2 ehk digiallkirjastamiseks vajalikku koodi.

II NUPP: mobiil-ID-ga digiallkirjastamine. Mobiil-ID-ga saab digiallkirja anda ilma kaardilugejata otse mobiilist (nii nuti- kui ka nuputelefonist). Mobiil-ID aktiveerimiseks tuleb aga kõigepealt pöörduda oma mobiilioperaatori poole ja sõlmida mobiil-ID leping (selleks on kindlasti vaja ID-kaart kaasa võtta). Pärast mobiil-ID lepingu sõlmimist tuleb asetada uus SIM-kaart mobiiltelefoni ning aktiveerida teenus politsei- ja piirivalveameti veebilehel (selleks on taas ID-kaarti vaja). Vt ka https://www.id.ee/index.php?id=36809.

III NUPP: Smart-ID-ga allkirjastamine. Smart-ID puhul ei ole vaja paroole ega kasutajanimesid meeles pidada, aga seda on võimalik ainult nutitelefonis kasutada. Smart-ID käivitamiseks on vaja alla laadida ja oma nutiseadmesse paigalda tasuta rakendus AppStore’ist või Google Playist ning registreeri konto oma mobiil-ID või ID-kaardi abil. Samuti saab seda teha ka pangakontoris. Vt ka https://www.smart-id.com/et/.

Kui allkiri on antud, siis saab õpikeskkonnas digiallkirja ka alla laadida ning uurida, milline see välja näeb – see on pikk numbrijada, mis on unikaalne iga kasutaja ja iga dokumendi puhul eraldi.

Samuti saab alla laadida digiallkirjaga konteineri – selle konteineri saatmine õpetajale võiks ollagi digiallkirjastamise või digikodaniku e-õppe tunniülesandeks.

Eesti koostöö kogu ja rahvaalgatusveebi jaoks on oluline, et noored oleks aktiivselt ühiskonnaellu kaasatud, sellepärast palume kodanikuõpetuse õpetajatelt tagasisidet. Kallid õpetajad, palun andke meile teada, kuidas teid omalt poolt aidata saaksime? Võtke meiega julgesti ühendust e-aadressil info@kogu.ee. Peame koos aru ning mõtleme, mida koos ära teha saame!

Head digiallkirjastamist!

Eesti koostöö kogu: https://www.kogu.ee

Rahvaalgatusveeb: https://rahvaalgatus.ee

Haridus- ja teadusministeerium tunnustab sel aastal kaheksandat korda haridustöötajaid ja hariduse toetajaid. Aasta õpetaja konkursile saab kandidaate esitada 30. märtsist kuni 26. aprillini ministeeriumi veebilehel. Alates sellest aastast määratakse riiklik hariduspreemia lisaks senistele kategooriatele ka huviala õpetajale ja senise ühe asemel antakse välja kuni kolm haridustöötaja elutööpreemiat.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, et erakordsetes oludes on õpetajate tunnustamine erakordselt tähtis. „Õpetajad teevad meie kõigi jaoks igapäevaselt üliolulist ja suure mõjuga tööd. Olukorras, kus tavapäraste meetoditega ei ole võimalik teadmisi edasi anda, on õpetajate koormus veel suurem ja nende töö veel olulisem. Märgakem ja tunnustagem neid õpetajaid, kes teevad oma tööd südamega ja missioonitundega.“

Aasta õpetaja 2020 kümne kategooria parimatele määrab Vabariigi Valitsus riikliku hariduspreemia suurusega 10 000 eurot ning lisaks kuni kolm riiklikku haridustöötaja elutööpreemiat suurusega 65 000 eurot. Väiksemate preemiatega tunnustatakse aasta hariduse sõbra ja haridusasutuse aasta teo laureaate. Kõik tunnustuse saajad on viimase kolme aasta jooksul silmapaistvalt aidanud kaasa õpilaste individuaalsele ja sotsiaalsele arengule ning nende panus väärib esiletõstmist ja jagamist.

Kandidaate saab esitada 26. aprillini kokku kolmeteistkümnes kategoorias. Pärast kandidaatide esitamist alustavad parimatest parimate väljaselgitamiseks tööd piirkondlikud komisjonid ja kõrghariduse komisjon. Seejärel asub tööle riiklik hariduspreemiate komisjon, kuhu kuuluvad haridusega seotud organisatsioonide esindajad. Auhinnad antakse välja 3. oktoobril Alexela kontserdimajas toimuval aasta õpetaja galal „aEestimaa õpib ja tänab“, millest teeb otseülekande Eesti Televisioon.

Kategooriad:

aasta lasteaiaõpetaja

aasta klassiõpetaja

aasta klassijuhataja

aasta põhikooli aineõpetaja

aasta gümnaasiumiõpetaja

aasta kutseõpetaja

aasta tugispetsialist

aasta huviala õpetaja

aasta õppejõud

aasta õppeasutuse juht

aasta hariduse sõber

aasta haridustegu

haridustöötaja elutööpreemia (kuni kolm)

Kandidaatide esitamine ja statuudid

Euroopa teadusnõukogu (ERC) tunnustas Eesti füüsikut Girš Blumbergi 2,5 miljoni euro suuruse uurimistoetusega, mille eesmärk on rajada Tallinnas KBFI-s unikaalne labor senini mõistatuslike kvantnähtuste uurimiseks ülijuhtivates materjalides. Ülijuhid on juba praegu üks võtmetehnoloogia näiteks meditsiinis ja kõrge energia füüsikas. Uuritavad kvantnähtused avavad ukse uutele põnevatele rakendustele kvantarvutite, ülitäpsete aatomkellade ja täppisseadmete loomisel.

Juba ligi sada aastat teame, et väga madalatel temperatuuridel muutuvad mõned materjalid ülijuhtideks. Erinevalt tavalisest elektrijuhtmest, kus alati osa elektrivoolust muundub soojuseks, ülijuhis sellist energiakadu pole. Seetõttu saab ülijuhist ehitada näiteks kadudeta elektriliine, kerida võimsaid magneteid, ehitada suure kasuteguriga elektrigeneraatoreid ja -mootoreid ning väga tundlikke aparaate, näiteks kvantarvuteid. Kahjuks töötavad kõik teadaolevad ülijuhid väga madalatel temperatuuridel, tüüpiliselt temperatuuridel alla ‒190 ˚C. Mõistame senini ülijuhtivuse mikroskoopilist olemust üsna halvasti, mis on suureks takistuseks paremate ülijuhtide loomisel. Üks võimalus ülijuhte paremini mõista on uurida nendes esinevaid sümmeetriat rikkuvaid nähtusi, näiteks kas ülijuhtide käitumine sõltub füüsikalise aja suunast. Füüsikud teavad, et ajaline sümmeetria on materjalides seotud nende magnetiliste omadustega. KBFI-sse rajatava katseseadme eesmärk ongi uurida neid ülinõrku ja tundlikke magnetilisi nähtusi ülijuhtides. Et seda saab teha vaid väga madalate temperatuuride juures ‒ mõni sajandik kraadi üle absoluutse nulltemperatuuri ‒, tuleb rajada spetsiaalne külmalabor ja luua mitmeid unikaalseid väga tundlikuks mõõtmiseks vajalikke seadmeid.

Girš Blumberg: „Meil on Tallinnas harukordne võimalus uurida ühte tänapäeva kvantfüüsika olulist probleemi, kus ülijuhis iseeneslikult rikutakse aja suuna sümmeetriat. Praegu annavad katsed vastuolulisi tulemusi ning puudub ka selge teoreetiline arusaam nendest ülijuhtidest. Püüame teooriate ja katsetulemuste segaduses selgust tuua uut tüüpi katsetega, kus registreeritakse peegeldunud soojuskiirguse polarisatsioonitasandi pööret. Kavandatud uurimus avab ülijuhtivuse uurimiseks uue akna.“

KBFI direktor Urmas Nagel: „ERC teadusgrant on suur tunnustus Girš Blumbergi tööle ülijuhtivuse füüsikas. Kindlasti on uurimisprojekti edus oluline roll KBFI pikaajalisel kogemusel erinevate magnetiliste nähtuste uurimisel. Olen väga põnevil ‒ antud uurimisaparaat saab olema maailma mõttes täiesti unikaalne ja võimaldab meil jätkuvalt olla maailma teaduse eesliinil. Loodan väga, et Girši töö tulemusel tekib meil uusi ideid, mis avavad teaduses ja tehnoloogias selliseid suundi, millest praegu ei oska keegi isegi unistada, näiteks uue põhimõtte kvantarvutite ehitamiseks!“

Girš Blumberg veetis koolipõlve Viljandis, misjärel ta lõpetas Tartu ülikooli 1981. aastal. Samal aastal asus ta tööle KBFI-sse. Ta kaitses oma doktoritööd aastal 1987. Alates aastast 1992. on ta jaganud oma töötamist Ameerika Ühendriikide ja Eesti vahel. Aastast 2008. on ta Rutgersi ülikooli professor Ameerika Ühendriikides.a

Kuidas sünnivad uudised ja kuidas levib valeinfo? Mis on fakt ja mis arvamus? Kui olulised on allikad ja miks on vaja professionaalseid ajakirjanikke? Eesti Rahvusringhääling on ellu kutsunud meediapädevuse projekti „Meediataip“, et tõsta noorte meediakirjaoskust praegusel inforohkel ajal.
Rohkem kui eales varem puutuvad noored kokku inforohkuse ja kanalite paljususega, just praeguse eriolukorra tingimustes on oskus teha kriitilisi valikuid oluline, sh oskus eristada valeuudiseid tõesest infost ning kriitiliselt analüüsida allikaid ja fakte. Rahvusringhäälingu projekt „Meediataip“ on ellu kutsutud sooviga edendada noorte meediakirjaoskust ning toetada kriitilist mõtlemist ja analüüsivõimet info osas, mis noorteni jõuab erinevate sotsiaalmeedia ja infokanalite vahendusel.
„Meediataip“ projekt koondab ühte keskkonda (err.ee/meediataip) õppevideod, praktilised artiklid ja näitlikud materjalid ning ajakirjanike ja tuntud eestlaste isiklikud kogemused. Materjalid on loodud sooviga pakkuda noortele mõtteainet ja teadmisi ning samas toetada õpetajate ja vanemate arutelusid meedia teemadel. Õppematerjalid jõuavad tõlgituna ka ERR-i venekeelsesse portaali.
Märtsi alguses esimeste tegevustega käivitunud projekti raames on Raadio 2 eetris käinud meedia toimimisest rääkimas ERR-i ajakirjanikud ja eksperdid ning isiklikke kokkupuuteid valeuudistega on jaganud noorte iidolid Kristel Aaslaid, Ariadne, Martti Hallik, Paljas Porgand, Keerdtrepp ja Kethi Uibomägi. Teemasid jagub ka sellesse nädalasse, kui õppevideod jõuavad eesti- ja venekeelsena tele-eetrisse ning ETV2 noortesaates „NOVA“ avab meedia ja ka sotsiaalmeediaga seotud teemasid Kristel Aaslaid.
Meediapädevuse projekti üheks tegevuseks oli algselt planeeritud ka ajakirjanike külaskäigud koolidesse. Koolide huvi külastuste vastu oli suur, ent eriolukorra tõttu jäi enamik meediatundidest läbi viimata. ERR plaanib külaskäikudega jätkata sügisel, seniks saavad koolid kasutada „Meediataibu“ leheküljel olevaid materjale abistavate õppevahenditena koolitundide läbiviimisel.
„Meediataibu“ materjalid eesti keeles: www.err.ee/meediataip
„Meediataibu“ materjalid vene keeles: https://rus.err.ee/k/mediagramotnost

Noored ei tohiks karta olla aktiivsed, pigem peaksid nad ümber lükkama eelarvamused „lumehelbekestest“. Noored ei tohiks olla kinni selles, mida nad ühiskonna meelest peaksid tegema, vaid võiks astuda oma mugavustsoonist välja ja tegeleda võimalikult paljude arendavate tegevustega.

Eestis on mitmeid noortele mõeldud programme, mis aitavad areneda ka väljaspool kooli. Proovides ja katsetades eri valdkondi (sport, kunst, muusika, ettevõtlus jne), saad teada, mis sulle sobib, ning seega oled juba enne gümnaasiumi lõppu teistest sammu võrra ees ‒ tead, mida oma tulevikuga peale tahad hakata.

Kogemuste kaudu

Parim kogemus on see, mille ise läbi elad, olgu see siis halb või hea. Keegi ei tea oma võimeid enne, kui on neid rakendanud. Kõik projektid ei sobigi kõigile ja see on normaalne. Kogemuste kaudu leiad tee oma kireni.

Üleüldiselt on tõesti noored hakanud rohkem huvituma enesearengust ja ettevõtlusest. Seda näitab suur huvi eduraamatute ning –podcast’ide ja üldse enesearengu vastu. Siinkohal saab ka näiteks tuua Changemakers Academy noorte ettevõtlikus programmi, kuhu üle Eesti 8.–12. klassi noored suure huviga kandideerivad, et juba enne keskkooli lõppu saada kogemus ettevõtluses ja turundamises.

See programm on heaks näiteks, et noorte huvi ettevõtluse vastu suureneb, sest nelja aasta jooksul on programmis osalejate arv suurenenud kolm korda ning kogu tegevus toimub kooli kõrvalt vabast ajast.

Nähes, mida noored programmis lühikese aja jooksul ära teevad, vajub lausa suu lahti.Tänavu kahe kuu jooksul tegid 120 noort koostööd Eesti ettevõtetega, sealhulgas näiteks Läänemaa toidupanga, Eesti laste ja noorte diabeediühingu, Vaikuseminutite ning MTÜ Nukufilmi lastestuudio ja paljude teistega. Programmi käigus tegid needsamad Y-generatsiooni noored õpetliku ja abistava kaardimängu diabeetikutele, mis saadeti lastehaiglasse jagamiseks, koolitati gümnaasiumiealisi finantside teemal ning aidati toidupangal koostöös Eesti suurfirmadega transpordiprobleeme lahendada.

Koos teistega

Noored on võimelised korda saatma rohkem, kui neile selleks võimalusi antakse. Enamik noori soovib käia tööl või olla üritustel vabatahtlik, kuid tihtipeale saab nende vanus neile takistuseks. Paljud noored annavad töö otsimisel just sellepärast alla, et nende kogenematuse tõttu ei võta keegi neid jutule, rääkimata töölevõtmisest. Kuid kust tulevad kogemused ja oskused, kui sulle ei antagi võimalust?

Niisama arvuti taga istudes ei tule midagi. Tuleb astuda oma mugavustsoonist välja ning näidata täiskasvanutele, milleks noored võimelised on. Mitte miski ei tule iseenesest, vaeva peab nägema.

Tahtejõust üksi tulemuseni jõudmiseks ei piisa. Paljud tulemused eeldavad lisaks tahtejõule ka ettevõtlikkust ja tahet teistega koos tegutseda. Maailmas on vähe olukordi, kus edukas ja tulemuslik saab olla üksi tegutsedes. Oskus ja tahe teistega koos tegutseda on isegi võimsam kui ainult tahtejõud. Inimene võib tahta saada miljonäriks, aga kui ta ei suuda oma tahet ellu viia, siis ainult soovist ei piisa. Tänapäeval muutub järjest olulisemaks oskus kaasata teisi.

Ülalpool mainitud kaardimäng, mille tiim Sakirak valmistas vaid kahe kuu jooksul, on näide, milleks noored võimelised on. Lühikese aja jooksul mõeldi välja 90 kaardiga mäng, mis sisaldab suurel hulgal diabeediga seotud küsimusi, mis on katsetatud, kontrollitud ja kinnitatud endokrinoloogi, eesti keele õpetaja ning ettevõtte kogukonna poolt. Tiimi liikmed disainisid mängu ise, tutvudes seeläbi disainimaailmaga. Selle näite abil on noored võimelised tegema suuri asju, on vaja vaid aidata neil õige tee üles leida. Just seda Changemakers teebki.

Kõige tähtsam on julgus, suur tahtejõud ning soov ennast arendada. Peab arvestama, et miski ei tule kergelt, ilma suure töö ja vaevata. Ka läbikukkumine on hindamatu kogemus. Kaotada on võimatu, igas olukorras kas võidad või õpid. Andke noortele võimalus ning näete maailma muutumas.

Saamaks teada, kuidas toimis eelajaloolises Euroopas poliitika ja ebavõrdsus, eraldas Euroopa teadusnõukogu kolme riigi teadlastele kokku ligi kaks miljonit eurot. Uute teadmiste kogumiseks kasutavad teadlased uudseid uurimismeetodeid ja ühendavad nende abil iidse elu ja surma.

Euroopa teadusnõukogu (ingl European Research Council, ERC) toetuse saanud viieaastast uuringut juhib Ühendkuningriigi Cambridge’i ülikool. Eestit esindab selles vastutava täitjana Christiana Lyn Scheib Tartu Ülikooli genoomika instituudist ja tema kasutada on ligi 700 000 eurot. Kolmas partner on Itaalias asuv Rooma La Sapienza ülikool.

Christiana Lyn Scheibi sõnul aitab eelajaloolises Euroopas valitsenud ebavõrdsuse uurimine mõista, milline oli meie ammuste eelkäijate elukäik ja ühiskond, milles nad elasid. „Tänu sellele saame teada, kuidas on ühiskonnakorraldus aja jooksul muutunud.“ Ammuste aegade all peetakse silmas perioodi, mis jääb põlluharimise kasutuselevõtu ja kirjalike allikate ilmumise vahele.

Meetodid, mida Scheib koos uurimisrühmaga ebavõrdsuse katsetamise ning eelajaloolise elu ja surma analüüsimiseks kasutab, on suhteliselt uued. Iidsel ajal elanud inimeste sotsiaalseid suhteid analüüsitakse näiteks osteobiograafia abil, mis võimaldab inimese luude abil jutustada tema elulugu. Selle abil saab teavet nii inimese identiteedi, tervise, toitumise, liikuvuse kui ka suguluse kohta. Inimeste surma ja matmisviiside uurimiseks rakendatakse uudset matuse tafonoomiat. See on paleontoloogia haru, mis käsitleb organismide või nende jäänuste setetesse mattumise põhjusi ja seaduspära.

Uurides nende ja veel mitme muu meetodi abil enam kui 400 muinasajal elanud inimese DNA-d, luustikke ja matusekombeid, loodavad teadlased mõista, mida tähendas poliitika ja ebavõrdsus eelajaloolises Euroopas.

Uuringualused inimesed pärinevad kolmest ajaloolisest perioodist, mis hõlmavad neoliitikumi ehk nooremat kiviaega (6000–4000 eKr) ning ajavahemikke kiviaja lõpust kuni vanema pronksiajani (4000–1800 eKr) ja keskmisest pronksiajast kuni rauaajani (1800–600 eKr).

„Analüüsi tulemused võimaldavad meil esimest korda hinnata, kuidas mõjutas ebavõrdsus eelajaloolist Euroopat ja milline roll oli selles meie eelkäijatel,“ rääkis vanemteadur Scheib. „Midagi sellist ei ole varem mitte kunagi tehtud,“ rõhutas ta.

Vanemteadur selgitas, et enne riikide kujunemist ei lähtunud ebavõrdsus mitte niivõrd poliitilisest võimust või rikkusest, vaid mitmest muust eriilmelisest tegurist. „Ebavõrdsus võis esineda kogu Euroopa eelajaloos, kuid seda uut vaatenurka pole kunagi varem empiiriliselt katsetatud,“ lisas ta.

Genoomika instituudi direktor Mait Metspalu ütles, et ERC teadusgrantidele on väga suur konkurss, mistõttu on selle saamine suur tunnustus Tartu ülikoolile ja tähtis sündmus kogu Eesti jaoks.

Konkreetset uurimistööd peab Metspalu tähtsaks eelkõige seetõttu, et sellega astutakse samm edasi küsimustest, mida on DNA-ga seotud uurimustöödes juba mõnda aega esitatud: kustkohast mingi rühm inimesi tuli ning kus, kellega ja kui palju nad segunesid. Selle asemel küsitakse nüüd algavas uuringus hoopis seda, kuidas nendel inimestel läks ja millist elu nad elasid. „See viib meid lähemale noil kaugetel aegadel elanute inimlikule mõistmisele,“ sõnas Metspalu.

Tartu ülikoolist on varem Euroopa teadusnõukogu toetust saanud viis teadlast, sealjuures on nanomeditsiini professorit Tambet Teesalu toetatud lausa kahel korral. Esimene kord (2012–2016) oli tegemist alustava teadlase grandiga, teine kord (2018–2019) kasutas Teesalu ERC arendusgrandi toetust targa vähiravimi toomiseks apteegiletile. See Tartu ülikoolis välja töötatud vähiravim otsib pärast veresoontesse süstimist üles vähirakud ja jätab terved koed kahjustamata.

Esimese ERC toetuse tõi aga Eestisse ja Tartu ülikooli professor Lauri Mälksoo. Aastatel 2009–2019 kasutas ta nõukogu antud poolt miljonit eurot Vene-uuringuteks. Mälksoo uuris, milline mõju on Vene Föderatsiooni üha vähem liberaalsel valitsusel rahvusvahelise õiguse doktriinile ja selle kohaldamisele.

Mart Loog on kasutanud ERC toetust sünteetilise bioloogia tippkeskuse arendamiseks Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudis ja tema grant lõppeb tänavu.

Tartu ülikooli professor Marlon Dumas kasutab ERC-lt saadud kahte miljonit eurot selleks, et panna tehisintellekt äriprotsesse juhtima, ja professor Dominique Unruh 1,7 miljonit eurot Eesti avalike e-teenuste arendamiseks ja nende küberturvalisuse parandamiseks.

Tallinna keskraamatukogu raamatukoguhoidjad abistavad õpilasi koduste ülesannete lahendamisel veebi ja telefoni teel. Raamatukoguhoidjad aitavad koolilapsi infootsingul ja humanitaarainetes, soovitavad lugemiseks raamatuid, mis on Tallinna keskraamatukogu e-raamatukogudes kättesaadavad. Õpilasi abistatakse uurimis- ja loovtöö allikate otsimisel ning teadusandmebaaside kasutamisel internetis. Muusikaosakonna raamatukoguhoidja aitab muusikaõpetuse koolitöödega. Võõrkeelte õppimisel ja praktiseerimisel on abiks Skype’i vahendusel toimuvad eesti, inglise, korea, rootsi, saksa ja vene keeles vestlusringid. Rohkem infot saab Tallinna Keskraamatukogu lastelehelt.

Õpilastega kohtumiseks on DISCORD-i keskkonnas loodud jututuba nimega Tallinna keskraamatukogu Noortekas ning sealses Koolitööklubi grupis ootavad raamatukoguhoidjad küsimusi koolitööde teemadel. Tallinna keskraamatukogu lasteteeninduse peaspetsialist Merle Tanilsoo soovitab nõu saamiseks jututoa grupiga liituda ning rõhutab, et koolitükid peab õpilane ikka ise ära tegema: „Raamatukoguhoidjad abistavad koolitükkide tegemisel, mitte ei lahenda ülesandeid õpilaste eest ära.“

Raamatukoguhoidjad ei unusta ka liikumist ja mängimist. Neljapäeviti kell 10 on Haabersti raamatukogu Facebooki lehel otse-eetris raamatukoguhoidjad, kes võimlevad ja loevad luuletusi.

Lastele on loodud veebis lahendamiseks kirjanduslikke teste ja puslesid ning osaleda saab ringides ja klubides, vt https://keskraamatukogu.ee/lasteleht/mangud/opi-mangi-veebis/.

Rahvusvahelisel lasteraamatupäeval, 2. aprillil tunnustab Tallinna keskraamatukogu Järje Hoidja auhinnaga lastekirjanik Mika Keräneni teose „Soome pitsa“ eest. Järje Hoidja auhinnaga tunnustatakse Mika Keräneni, kui järjepidevuse hoidjat lastele väärt lugemisvara pakkumisel. Kirjanikku tänatakse sügisel Pelgulinna gümnaasiumi õpilaste poolt raamatu „Soome pitsa“ ainetel joonistatud pildiga.

„Soome pitsa“ on tõeliselt üllatusrohke põnevuslugu, kus Rampsu salaselts jätkab, vaatamata liikmete mõningatele erimeelsustele, saladuse lahendamist. Millise uue ameti leiab omale konstaabel Kuul ja kellest saab Mati uus sõber – vastused saab salaselts Rampsu kümnendas juhtumis „Soome pitsa“.

Järje Hoidja antakse 2019. aastal ilmunud ja Tallinna keskraamatukogus enim laenutatud Eesti laste- või noorteraamatu autorile. Tallinna keskraamatukogu tänab laste ja noorte hulgas populaarset kirjanikku juba viieteistkümnendat korda. Auhinna on saanud Andrus Kivirähk lasteraamatu „Tilda ja tolmuingel“ eest (2019), Anti Saar „Pärt ei oska saltot“ eest (2018), Reeli Reinaus „Verikambi“ eest (2017), Ilmar Tomusk „Kriminaalne pangapresident. Kriminalistid on tagasi“ eest (2016), Aino Pervik „Härra Tee ja Proua Kohvi“ eest (2015). Kõik Järje Hoidja pälvinud kirjanikud leiab Tallinna keskraamatukogu lastelehelt.

Rahvusvahelist lasteraamatupäeva tähistatakse alates 1967. aastast Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval 2. aprillil. Iga kord on üks rahvusvahelise noorsookirjanduse nõukogu (IBBY) osakond ka üleilmse tervitussõnumi ja plakati autor. 2020. aastal on selleks Sloveenia ja sõnumiks „Sõnanälg“.

Me ei mõtle täna enam nii, nagu mõtlesime eile

Eranditult kõik, ka väga digipädevad õpetajad ja töötajad on leidnud enda jaoks uusi tehnoloogilisi vahendeid, ja mis peamine ‒ on sunnitud neid kasutama, kirjutab Tartu kunstikooli direktor Kadi Kreis. Mitmed õpetajad on saanud (digi)eduelamuse, sest pingutasime ja see õnnestus. Kuid kuna kunstikooli õpe on tehnoloogiapõhine, jääb osa õppijaid nüüd ebavõrdsesse olukorda, sest võrreldes üldharidusega ei ole tavaline nutiseade ja mobiilne internet meie erialaõppeks piisavad.

Kristlik haridus on eelkõige dialoog

Mis on klassikaline haridus? Mis iseloomustab kristlikku haridust? Miks vaatavad lastevanemad praegusel ajal üha enam kristlike koolide poole? Püha Johannese kooli lapsevanem Merle Liivak intervjueeris dr John Mark Reynoldsi Ameerika Ühendriikidest Houstonist, kes kõneles neil teemadel kooli korraldatud konverentsil „Loojast loovuseni“.

Õpetaja Roosnupu roosiline elu – iga päev uus seiklus

Tartu Forseliuse kooli noor õpetaja Liis-Marii Roosnupp kavatseb tuleviku tarbeks alles hoida karantiiniajal oma õpilaste kodus tehtud pildid. „Klassi jagu koomikseid teemal „Minu esimene distantsõppe nädal“ võib olla väga tähenduslik ja väärtuslik ning huvitav vaadata nii praegu kui tulevikus,“ sõnab folkloristikamagistrist õpetaja.

Äärmuste tundmine aitab hakkama saada kõigi ülejäänutega

Erivajadusega õpilase tugev vastupanu kõigele uuele paneb õpetaja oma tööd sammhaaval läbi analüüsima ja esitama lapsele korraga uut vaid väga väikese ühiku kaupa, andes rohkelt aega harjumiseks, kirjutab Tartu Masingu kooli arendusjuht metoodika alal Merje Kivikas. Samuti aitab uue omaksvõtule kaasa lapse motiveerimine tema erihuve arvestades. Meelekindlus on autistide puhul isiksusejoon, millest saame ise eeskuju võtta. Autistid liiguvad endale jõukohase eesmärgi suunas äärmise järjekindlusega.

Lasteaiaõpetajad teevad kaugtööd

Juba kolm nädalat on möödas eriolukorra väljakuulutamisest, lasteaiad lastest tühjad ja paljud õpetajad kaugtööl. Kuna keegi ei tea, millal harjumuspärane elu taastub, jagavad õpetajad digivahendite kaudu nädalaplaane ning ideid ja tegevusi, mida lastega kodus teha.

Digirahvas õpib kodus õppima: kiidame õpetajaid ja õpime kriisiolukorrast  

Ajal, mil teised riigid alles teevad plaane, kuidas suletud koolide tingimuses õppetööd jätkata, suudetakse meil koolitööga jätkata eriolukorra esimesest päevast peale. Doris Põld lahkab kodu- ja distantsiõppega seotut lapsevanema seisukohalt. Ta märgib, et õpetajad peaksid kasutama seda keskkonda, mis neile käepärane on, aga tuleb arvestada, et ka laps peab suutma kasutada erinevaid keskkondi ning neile ligi pääsema. Ta kutsub õpikeskkondade omanikke ja digiõppe toetajaid üles küsima õpetajatelt kriisiolukorras kogetu kohta tagasisidet. „Nii suudame üles ehitada midagi palju jätkusuutlikumat tulevikuks,“ arvab ta.

Mälumaastikud ekraanil

Olgugi et muuseumid on oma näitusesaalide uksed praeguseks sulgenud, leidub nende veebiaknaid rohkem kui kunagi varem. Praeguses eriolukorras on Eesti muuseumid ja mäluasutused kokku kogunud suure osa oma loodud digitaalsetest materjalidest, et õpetajad saaksid neid oma ainetundides distantsõppe ajal kasutada. Nüüd tuleb edasi mõelda, milline on muuseumide digivõimekus ja tugiteenuste võrgustik või hoopiski digistrateegia? Kuidas areneksid muuseumid digivaldkonnas edasi, et koostöö oleks sujuv, säästev ja mõtestatud?

Soome Instituut jagas tunnustusi

Soome instituudil on tavaks tunnustada Eestis soome keele õpetajaid ja seda keelt õpetavaid koole. Nii ka tänavu. 2019. aasta soome keele õpetaja tiitli pälvis Tartu Tamme gümnaasiumi pedagoog Piibe Leiger. Uue tulija nimetuse sai Lasnamäe Pae gümnaasiumi soome keele õpetajale Anna Petersonile ja tema kool nimetati aasta soome keele kooliks.

Aasta soome keele õpetaja Piibe Leiger: soome keel võlus mind kohe

Piibe Leiger on soome keelt, eesti keelt ja kirjandust õpetanud Tartu Tamme gümnaasiumis 2001. aastast. Kuid hõimurahva keelt on ta õpetanud ühtekokku ligi veerandsada aastat. Ta on loonud ja hoidnud kultuurisuhteid Soome koolidega, korraldanud õpilastele põnevaid ettevõtmisi keeleõppe elavdamiseks ja teinud õppimise huvitavaks.

Kuidas olla õnnelik ja andekas?

Helsingi ülikooli kasvatusteaduse emeriitprofessor Kari Uusikylä on pikka aega uurinud andekust ja kirjutanud sel teemal raamatuid. Uusikylä leiab, et igaüks võib milleski areneda heaks tegijaks ja igaühe annet tuleks toetada. Oma võimete leidmine teeb professori sõnul elu väärtuslikuks.

Tartu linn annab kuuendat korda välja Lapsepõlve auhinna nime kandva kirjandusauhinna, mille laureaadiks saab üks 2019. aastal ilmunud laste- või noorsooraamatu autor. Auhinna võitja kuulutatakse välja rahvusvahelisel raamatu ja roosi päeval 23. aprillil.

Viieliikmeline žürii, mida juhtis kirjanik Eva Roos, valis auhinna kandidaatideks järgmised autorid ja raamatud: Kairi Look, „Piia Präänik ja bandiidid“; Tuul Sepp, „Allikahaldjas“; Jaanus Vaiksoo, „King nr 39“, Kristi Piiper, „Armunud keldrikoll, vegan verikäkk ja teised“ ning Els Heinsalu, „Haldja saladus“.

Kairi Look, „Piia Präänik ja bandiidid” (Tänapäev) on autori teine raamat, mille tegelaseks on Piia Präänik. Seekordsed sündmused Papli tänaval algavad uudisega, et Piiast saab korraga suur õde tervelt kolmele vennale. Põnevust ei tekita mitte ainult kolmikute majja tulemine, ka Piia naabrid lisavad mõistatusi, mida tüdruk oma uue sõbra Villemiga lahendama asub. Toredate piltidega vaimukas ja lõbus raamat nii iselugejale kui ettelugejale.

Tuul Sepp, „Allikahaldjas” (Varrak) on kaunite illustratsioonidega eesti mütoloogia aineline raamat õe ja venna suvevaheajast vanaema-vanaisa juures. Suvi, mis vanaema käe all pidi tulema õpetlik ja igav, osutub oodatust hoopis erinevaks, sest lapsed avavad Unustuste maailma värava ning peavad aitama Allikahaldjal kinni püüda unustuse hõlmast pärismaailma põgenenud müütilisi elukaid. Meeldejäävate tegelaste kaudu on raamatusse lisatud hulgaliselt huvitavaid fakte, mis annavad loole tummi ja tihedust.

Jaanus Vaiksoo, „King nr 39“ (Ärkel) algab päeval, mil 5. klassi poiss Paul Viies magab sisse ja teeb koolist poppi. See juhuslik sündmus toob Pauli ellu uusi värvikaid tuttavaid ja sõpru: salapärase Kingamehe, kes ostab alati ainult ühesugusid nr 39 kingi, kingapoe ilusa müüjanna Jekateriina, muheda üksikisa Arturi ja tema tütre Minna Riinu. Lugu on kaasakiskuvalt ja omanäoliselt kirjutatud, ning Kingamehe müsteerium kruvib põnevust kuni lõpuni välja.

Kristi Piiper, „Armunud keldrikoll, vegan verikäkk ja teised“ (Tänapäev) koosneb kahest tosinast omaette loost, mille ühenduslüliks on Liisa ja tema pere.  Lood, kus juttu näiteks jõuluvana ettevalmistustest, unematide muredest, usside parasiithaigustest ning paljust muust, saavad humoorika, teravmeelse ja ootamatu lõpplahenduse. Raamatus on loole sobivalt veidi „karvased“ ning omanäolised pildid.

Els Heinsalu, „Haldja saladus” (Argo) annab lihtsalt ja selgelt baasteadmised seedimisest, jutustades loo väikesest Haldjast, kes on kogemata õe klaaskuuli alla neelanud ning tunneb selle pärast muret. Raamatus on palju ilusaid ja asjalikke illustratsioone ning kõrvalpõikena selgub üht-teist ka inglite, mõisapreilide, vaimude, hingede ja kummituste seedimisest.

Žürii koosseisu kuulusid kirjanik Eva Roos, Anu Amor-Narits ja Kirsti Läänesaar Tartu linnaraamatukogust, Marge Pärnits Tartu mänguasjamuuseumist ja Miina Härma gümnaasiumi raamatukoguhoidja Helgi Rootslane. Sarnaselt varasemate aastatega lähtuti valiku tegemisel põhimõttest, et teos pakuks midagi nii ettelugejale kui ka ise lugejale,  lugu oleks kaasakiskuv, fantaasiaküllane ning mingil moel arendav, keel oleks ladus ja mitmekülgne ning tekst, illustratsioonid ja kujundus moodustaksid ühtse üksteist toetava terviku.

Varasemad Lapsepõlve auhinna laureaadid on Kairi Look, Andrus Kivirähk, Reeli Reinaus, Kadri Hinrikus ja Jana Maasik.

Väljaandes Nature Communications avaldatud uus teadustöö pakub välja uudse meetodi, mis võimaldab hinnata geneetilisi riskitegureid hiljuti segunenud populatsioonidest pärit inimestel. Selleks kaasasid teadlased polügeense riskiskoori arvutamisse päritolupõhised komponendid.

Polügeenne riskiskoor on meetod, mida peetakse ekspertide hinnangul personaalmeditsiinilise revolutsiooni nurgakiviks. Kõnealust uuringut juhtis Davide Marnetto Tartu ülikooli genoomika instituudist ja koordineeris Luca Pagani, kes töötab samas genoomika instituudis ja Itaalias Padova ülikoolis.

„Meie DNA-s sisalduv teave on kui mosaiik esivanematelt päritud geneetilistest juhistest. Paljudes ühiskondades võivad inimese esivanemad olla pärit maailma väga erinevaist paigust,“ ütles uuringu esimene autor Davide Marnetto.

Inimese päritolu või päritolude mõju teatud kindla haiguse kujunemise või teatud tunnuste esinemise koguriskile on olnud pikka aega meditsiinigenoomika uurimisküsimus. Siiski pärineb enamik andmeid genotüübi ja fenotüübi seoste kohta suhteliselt ühtlastest populatsioonidest, mis annab lihtsustatuma ja selgema pildi. Kuid mida teha nende inimeste puhul, kes on pärit kahest või enamast omavahel kaugest populatsioonist?

„Personaalmeditsiini viimase aja areng nõudis lisasammu tegemist kaugemate päritoludega isikute puhul, ja siin püüdsime kasutada homogeensetest populatsioonidest saadud teadmisi mudelis, mis töötaks ka hiljuti segunenute puhul,“ jätkas Marnetto.

Iga indiviidi genoomi komponentide eraldamiseks kasutasid Marnetto ja ta kolleegid molekulaarantropoloogia ja populatsioonigenoomika meetodeid. „See uurimistöö on suurepärane näide sünergiast evolutsiooni- ja populatsioonigeneetika raamistiku ning meditsiinile suunatud genoomikateaduse vahel, mis on meie instituudi üks fookusi,“ ütles Tartu ülikooli genoomika instituudi direktor Mait Metspalu.

„Meie töö tulemused on tõestuseks, et populatsioonigeneetilise ja molekulaarantropoloogia meetodeid on võimalik kasutada personaalmeditsiini potentsiaali tõstmiseks. Loodame, et meie töö aitab personaal- ja ennetava tervishoiu hüved segunenud päritoluga inimesetele sammukese lähemale tuua,“ lõpetab Luca Pagani, uuringu koordinaator.

Uuringut rahastas Eesti teadusagentuur ja Padova ülikool. P

„Koroonaajastu“ on meid kõiki sundinud oma elukorraldust muutma. Praeguseks on igapäevaelu enamiku jaoks uue rütmi juba leidnud, olgu siis tegemist lapsevanema või koolijuhi, õpilase või õpetajaga. Pedagoogid ja haridustehnoloogid on pidanud ilmutama nutikust, leidmaks käigu pealt uusi tehnilisi lahendusi ja õpetamismeetodeid, põnevaid õppeülesandeid … Ühel hetkel jääb see kõik seljataha, sest elu pakub uusi väljakutseid.

Siit ka üleskutse TLÜ Eesti pedagoogika arhiivmuuseumilt: hea õpetaja, aita meil kokku koguda erilisi/huvitavaid/nutikaid koduülesandeid üle Eesti, et tuleviku haridusloolastel oleks, mille üle imestada. Ehk oled välja mõelnud toredaid kodutöid keemias või botaanikas, kiiksuga ülesandeid maateaduses või matemaatikas? Meid huvitavad ka loov- ja loometööd: joonistused ja fotokollaažid, videoklipid, jubejutud ja sketšid, oodid, itkud ja haikud, olgu siis tegemist hetkelise mõttevälgatuse või pikema mõttetöö ajel sündinud oopusega. See oleks omalaadne sõnum järeltulevatele põlvedele: me oleme leidlikud, sest igale probleemile on lahendus, sageli mitu!

Neilt, kes soovivad korjetöös kaasa lüüa, ootame e-saadetisi aadressil epam@tlu.ee. Kindlasti peaks lisama enda ja õpilase kontaktandmed (nimi, kool, klass, e-aadress, telefon) ning märke õpilase nõusoleku kohta (kas tema töö on edastamiseks ja arhiivifondis säilitamiseks või ka avalikult digitaalarhiivis kuvamiseks). Osalejatele korraldame tänuürituse, kui ajad ja olud seda taas lubavad.

Leia meid ka Facebookist – igal nädalal postitame midagi põnevat endisaegade koolist, õpetajatest, haridus- ja kultuuritegelastest.

Täpsem info:

Ene Luka, haridusloo spetsialist

Tel 506 7861

eneluka@tlu.ee

Vabariigi Valitsus kiitis heaks ja saatis riigikogule põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, millega luuakse võimalus muuta lõpueksamite läbiviimise korraldust ning kooli lõpetamise tingimusi. Ka õpilaste hindamise korraldust distantsõppe ajal tehakse paindlikumaks.
Tänavune eksamiperiood, mis pidi algama aprilli lõpus, lükatakse eriolukorra tõttu edasi. Lõpueksamite uute aegade otsustamisel lähtutakse kahest võimalikust stsenaariumist. Juhul kui eriolukord lõpeb 1. mail, on võimalik sooritada eksamid käesoleva õppeaasta jooksul ning arvestada ka sellega, et õpilastele tuleb tagada piisav ettevalmistusaeg. 

Juhul kui eriolukord lõpeb pärast 1. maid, otsustatakse lähtuvalt olukorrast, kas, millal ja mis mahus eksamid sooritatakse ning millised muudatused tuleb teha selleks, et õpilased saaksid kooli lõpetada. Muuhulgas on oluline tagada, et õpilased, kes sel õppeaastal eriolukorra tõttu eksameid sooritada ei saa, ei satuks järgmistel aastatel teiste lõpetajatega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Täna valitsuses heaks kiidetud seadusemuudatus võimaldab lõpueksamite korraldust ja lõpetamistingimusi puudutavaid otsuseid teha vastavalt vajadusele ja olukorra muutumisele.
Teine seadusemuudatus puudutab õpilaste hindamist eriolukorra perioodil. Distantsõppega paremaks kohanemiseks on koolidel soovitatud numbrilise hindamise asemel kasutada pigem kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid. Seadusemuudatusega luuakse kõigis põhikooliastmetes ja gümnaasiumis võimalus kasutada kooli õppekava alusel eriolukorra perioodil õppetöö hindamisel kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid, mida ei pea viiepalliskaalasse teisendama. Selle alusel saavad koolid eriolukorra ajal antud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid kasutada ka kokkuvõtvas hindamises ehk veerandi-, poolaasta-, kursuse- ja aastahinnete väljapanemisel.