Riik saatis kohalikele omavalitsustele ja lasteaedadele juhised töö ümberkorraldamiseks, et vältida nakkuse edasikandumist. Riigi toimimise huvides on oluline, et lasteaiad ja -hoiud oleks avatud nii palju kui hädavajalik ning nii vähe kui võimalik. Munitsipaallasteaedade ja -hoidude lahtioleku ja töökorralduse otsustab jätkuvalt kohalik omavalitsus ning eraasutuste puhul pidaja.

Vältimaks nakkuse edasikandumist, tuleb lasteaedade ja -hoidude töö korraldamisel arvestada mitmete piirangutega.

• Mistahes haigusnähtudega inimest ei lubata hoonesse.
• Lasteaias ei osutata huvihariduse teenust.
• Lapsevanemate ja võõraste sisenemine lasteaia hoonesse ei ole aktsepteeritud. Laste üleandmine korraldatakse väljaspool hoonet.
• Hoones viibivate inimeste kontaktide hulk hoitakse võimalikult madal.
• Rühmade vahel ei toimu liikumist ja kontakte. Lasteadades olevad spordiruumid, saalid, ujulad jms ei ole ühiskasutuses.
• Lasteaia hoones korraldatakse kõigi hoones viibijate haigusnähtude seire ja ennetusmeetmete (näiteks kätepesemine, desovahendid jms) rakendamine.
• Lasteaia töö ümberkorraldamisel arvestatakse terviseameti soovitustega kõrgendatud riskiga töötajate (vanus, kroonilised immuunsust langetavad haigused jmt) töö korraldamisel.
• Lasteaia hoones haigusnähtudega inimese tuvastamisel tagatakse viivitamatult tema isolatsioon ja korraldatakse olukorra lahendamine nakkuse levikut takistavalt ning terviseameti suunistele vastavalt.

Lasteaia juhatajal on õigus koostöös kohaliku omavalitsusega oma töö ümberkorraldamisel leida optimaalne lahendus, sealhulgas distantsõpe vanematele vanuserühmadele. Eriolukorra ajaks on lasteaia juhatajal õigus täpsustada lapsevanema vajadust lasteaiateenuse järele.

Kohalikud omavalitsused peavad vajadusel tagama 24/7 oma haldusterritooriumil lasteaia ja -hoiu teenuse eriolukorra mõistes elutähtsal ametikohal (näiteks politsei, pääste, meditsiini jms) ja riigi kestlikuks toimimiseks hädavajalikel töökohtadel töötavatele vanematele (näiteks kommunaal- ja sotsiaalteenused, toiduainetööstus, toidupood, transport jms). Sellise teenuse pakkumine tuleb korraldada võimalikult kiiresti, hiljemalt 20. märtsiks.

Haridus- ja teadusministeerium soovitab õpetajatel distantsõppe tingimustes hoiduda vähemalt esimesel kahel nädalal numbrilisest hindamisest. Keskenduma ei peaks niivõrd laste õpitulemuste numbrilisele hindamisele, vaid suunama tähelepanu õppekorraldusele ning uues olukorras toimetulekule. Numbrilise hindamise asemel on sõnaline kujundav hindamine sobivam õpilaste tagasisidestamise ja motiveerimise viis.

Ministeerium soovitab õpetajatel läbi mõelda, millised tagasiside andmise võimalused töötavad numbrilise hindamise asemel kõige paremini just nende õpilaste jaoks. Samuti on oluline analüüsida, millises mahus ja millise ajalise sammuga ülesandeid anda. Kindlasti ei ole mõistlik anda selliseid ülesandeid, mida peab lahendama aja peale või ainult kindlal kellaajal. Õpilased ei saa tegutseda samades tingimustes ‒ kodud on erinevad ning seadmete ja nende kasutajate arv varieerub. Vajalik on koguda lastelt ja nende vanematelt süsteemselt tagasisidet ja leida võimalusi sellega arvestamiseks.

Oluline on õpetajate koostöö, et anda õpilastele rohkem mitme õppeaine teadmisi ja oskusi arendavaid ülesandeid.

Soovitused õpetajale

• Võtke endale aega, et leida kõige paremini toimivad lahendused, kanalid ja vahendid.
• Koguge õpilastelt ja vanematelt süsteemselt tagasisidet ja arvestage sellega.
• Aidake õpilastel luua süsteem, kust ülesandeid leida, millises järjekorras neid teha ja millal esitada.
• Leppige vanematega kokku kanalid ja ajavahemik omavaheliseks infovahetuseks.
• Püüdke mitte seada esikohale digivahendeid, need on eeskätt info vahetamise kanalid.
• Andke õpiülesannetele pigem pikemad kui lühemad tähtajad.
• Püüdke ülesannete andmise aega sättida nii, et töötavad vanemad saaksid järgmise päeva ülesannetega enne tööleminekut tutvuda ning oma lapsi seeläbi ka eemal olles abistada.
• Võimalusel kaaluge nooremates klassides õppetöö korraldamist nädalaste tsüklitena.
• Suunake lapsi endale päevaks kindlaid õpieesmärke seadma.
• Tundke huvi, milliseid viise lapsed õppimiseks kasutavad, ja suunake neid omavahel kogemusi vahetama.
• Õpilased, õpiharjumused, iseseisva töö võimekus ja lapsevanemate võimalused on erinevad ‒ arvestage sellega õpieesmärkide seadmisel.
• Hoiduge vähemalt esimestel nädalatel numbrilisest hindamisest. Suunake tähelepanu uues olukorras toimetulekule ja katsetamisele, et leida edaspidiseks parimad tööviisid ja selge töökorraldus.
• Kujundav hindamine on praeguses olukorras parim võimalik õpilaste tagasisidestamise ja motiveerimise viis.
• Hindamise asemel pakkuge lastele ilma hindamiseta testide tegemise võimalust, et õpitut kinnistada.
• Tunnustage lapsi pingutuse, mitte tulemuse eest!
• Mõelge, kuidas saate kompenseerida laste sotsiaalset suhtlemist: näiteks kord nädalas videosild, keskne kanal klassile, kus omavahel suhelda.
• Korraldage ekraanivabu õppimise päevi!
• Säilitage rahulik meel!

Soovitused koolijuhile

• Toetage õpetajaid ja koordineerige tegevusi, et leida parim lahendus!
• Kaardistage e-õppe keskkonnad ja vahendid, mida teie koolis kasutatakse.
• Püüdke hoida erinevate keskkondade ja vahendite hulk võimalikult väike.

Õpime distantsilt õpetama

Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks on alates 16. märtsist kõik koolid üle viidud distantsõppele. Oleme eriolukorras esimest korda ja ühtviisi on õpipoisi rollis õpilased, õpetajad, koolijuhid ja lapsevanemad. Kui hästi me arvutipõhise õppega hakkama saame? Kuidas tõhusalt õpetada ja õppida? Õpetajate Leht vahendab koolide kogemusi-soovitusi ja asjatundjate nõuandeid, mis võiks aidata õpetajatel veelgi nutikamaks saada ja võtta kriisist positiivse.

Lasteaiad eriolukorras veel töötavad

Mõnes omavalitsuses on suletud ka lasteaiad ning töötavad vaid valverühmad. Paljud lasteaiad on siiski ka eriolukorra ajal avatud, kuigi lapsi on seal väga vähe. Lasteaedades kehtivad ranged hügieenireeglid, ära on jäetud huviringid ja üritused edasi lükatud. Väga keeruline on tekkinud olukord algklassiõpilaste vanemate jaoks. Kuidas korraldada elu, kui laps jääb üksi koju?

„Noored kooli“ meelitab ka „vanemaid“ noori

Kolmekordne vanaema Jana Adari hüppas „Noored kooli“ ree peale oma viiekümnenda sünnipäeva eel, pagasiks rikkalik elu-, õpi- ja töökogemus. Adari soovib, et temaga mullu kooliteed alustanud Puhja jütsidel säraks silm ka järgmistes klassides.

Kas saatan kannabki Pradat? 

Miina Härma gümnaasiumi 12. klassi õpilasel Annabret Helena Järvel õnnestus pääseda tööpraktikale Londoni moenädalale ja näha, milline on glamuurse maailma kulissidetagune.

50 aastat lasteaiaõpetajana – kuidas see on võimalik?!

Lasteaias töötamise retsept on lihtne: armasta lapsi ja oma tööd ning mine tööle rõõmuga. Lapsed annavad palju energiat ja hoiavad hinge noorena, usub õpetaja Mare Värton, kelle jaoks Põlva Lepatriinu lasteaed on olnud juba 50 aastat esimene ja ainus töökoht.

Kuninga tänava koolil on pikaaegne kaasava hariduse kogemus

Paarikümne aasta pikkusest kogemusest ja sellest sündinud uuendusest, mis säästab õpetajat läbipõlemisest, räägivad kooli direktor Urve Krause ja õppealajuhataja Liina Õmblus.

Pärnu kaasav haridus toetub koostööle

Pärnu linna haridusosakonnas on loodud kaasava hariduse spetsialisti ametikoht. Selle inimese ülesanne on koordineerida ja rakendada oma valdkonna tööd linna koolides. Loodud on tegevuskava, mis hõlmab erivajadustega lapsi nii lasteaedades, koolides kui ka huvikoolides.

Konkursikomisjon valis järgmisel aastal avatava Tabasalu riigigümnaasiumi direktori ametikohale 19 kandidaadi seast praeguse Pala kooli direktori Grete-Stina Haaristo.

Grete-Stina Haaristo on omandanud Tartu ülikoolis bakalaureuseõppes ökoloogia ja elustiku kaitse ning magistriõppes bioloogia eriala. Ta on lõpetanud „Noored kooli“ 9. lennu, läbinud alustavate koolijuhtide arenguprogrammi ja haridusinnovatsiooni meistriklassi programmi. Oma teadmisi ja kogemusi jagab ta külalisõppejõuna Tartu ülikooli haridusinnovatsiooni magistriõppe üliõpilastele.

2015. aastast töötab Grete-Stina Haaristo Anna Haava nimelises Pala koolis, olles kaks esimest aastat loodusainete õpetaja, huvijuht, noortekeskuse juht ja seejärel direktor.

Koolijuhi töö kõrval on ta Peipsiääre vallavolikogu liige ja hariduskomisjoni esimees, MTÜ Kodavere Pärimuskeskuse juhatuse liige, MTÜ Pala Valla Noored juhatuse liige, Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi liige ja Eesti Roheline Liikumise liige.

Konkursikomisjoni juhi, haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummali sõnul paistis ta silma inimliku, õppijakeskse, teaduspõhise ja kogukonda väärtustava juhina.

Grete-Stina Haaristo kindel arvamus on, et kooli ei saa luua, arendada ega juhtida üksi, kogukonna kaasamine ei ole ühekordne tegevus, vaid peab olema pidev ja kestlik. Oma olulisimaks tööks Palal peab ta kooli kujunemist kogukonnakooliks.

Valitud koolijuhi senised kogemused toetavad eesmärki, et koostöös kohaliku omavalitsuse koolidega ja kaasatud kogukonnaga rajatakse Tabasallu atraktiivne, kaasaegne, kvaliteetse õppekorraldusega hariduskeskus, kuhu tahavad õppima tulla nii Harku valla kui ka naabervaldade noored.

Komisjoni kuulusid lisaks haridus- ja teadusministeeriumi ametnikele ka Harku valla ja riigigümnaasiumide direktorite esindajad.

Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk kinnitab, et hoolimata eriolukorrast läheb elu Tartu ülikoolis edasi ning kvaliteetne õppe- ja teadustöö jätkub. Ülikool on valmis pakkuma üliõpilaste muredele individuaalseid lahendusi.

Valgu kinnitusel ei tasu kellelgi muretseda, et ülikool eriolukorra tõttu lõpetamata või lõputöö kaitsmata jääb. Ka sisseastumise pärast ei ole vaja karta – kõik, kes soovivad ülikooli astuda, saavad selleks võimaluse.

Tartu ülikool jättis eriolukorra tõttu ära küll sisseastujatele mõeldud akadeemilise testi, mis pidi toimuma 21. märtsil ja 4. aprillil, kuid see puudutas vaid üht osa sisseastujatest.

„Meil on väga kahju, et pidime akadeemilise testi ära jätma. Sel aastal kavatses testi teha rohkem inimesi kui kunagi varem – soovijaid oli üle 2500. See kinnitab, et huvi õpingute vastu Tartu ülikoolis on väga suur,“ rääkis Valk ja lisas: „Pole parata, lähme eluga edasi ja leiame uued lahendused.“

Kas akadeemiline test korraldatakse eritingimusel vastuvõtuks suve alguses, otsustab ülikool hiljemalt 1. maiks. „Kui bakalaureuseõppesse astumisel tuleb veel muudatusi teha, teavitame sellest esimesel võimalusel,“ lubas Valk. Magistri- ja doktoriõppes plaanitakse vastuvõtt korraldada algse ajakava kohaselt.

Ülikoolis tegutsetakse sihiga, et eriolukord ei takistaks kellelgi õpinguid lõpetamast. „Oleme vajaduse korral valmis lükkama lõpetamised ja kaitsmised augustikuusse. Doktoritööde kaitsmised toimuvad video teel,“ sõnas õppeprorektor.

Ta nentis, et praegu on kõige keerukam olukord praktikumidega, mis peaksid toimuma laboris, haiglas või mujal silmast silma. Palju küsimusi on välisüliõpilastel ja ajutiselt välismaal viibivatel üliõpilastel. „Otsime kõigile üliõpilaste muredele individuaalseid lahendusi,“ kinnitas Valk ning rõhutas, et kvaliteetne õppe- ja teadustöö Tartu ülikoolis jätkub riigis kehtestatud eriolukorrast hoolimata.

Tema sõnu kinnitas ka Tartu ülikooli haridustehnoloogia peaspetsialist Lehti Pilt: „Juba enne eriolukorra väljakuulutamist oli ligikaudu 70%-l Tartu ülikooli kursustest olemas e-tugi ja kindlasti jätkame selle suunaga. Näiteks möödunud nädalavahetusel loodi juurde 30 uut e-kursust, mis võimaldavad üliõpilastel omandada teadmisi kaugõppe vormis.“

Et asendada auditoorne õpe e-õppega ning toetada paremini üliõpilaste iseseisvat tööd, on õppejõud usinasti asunud oma e-toega kursusi täiendama. Veebiseminari vahend on Tartu ülikoolis kasutusel juba ligi 360 e-kursusel ja videoloenguid on hakatud salvestama sadakonnal kursusel, kus seda varem ei tehtud, kirjeldas Pilt.

Peale selle pakub Tartu ülikool ka kooliõpilastele ja täiskasvanud õppijatele eneseharimiseks ja teadmiste täiendamiseks e-õppe võimalusi. Lähiajal algab mitu huvitavat vaba juurdepääsuga e-kursust ehk MOOC-i, mis on kõigile tasuta: „Tehisintellekti algkursus“, „Religioosne fundamentalism ja radikaalne poliitika“, „Security in the Baltic Sea Region“ ja „Estimation of Measurement Uncertainty in Chemical Analyses“. Lisateave ja registreerimine on veebilehel moocs.ut.ee. Tartu ülikooli kõigi e-täiendusõppe võimalustega saab tutvuda veebilehel ut.ee/et/e-taiendusope.

COVID-19 haigust põhjustav koroonaviiruse puhang on tekitanud eriolukorra. Eesti haridustöötajate liidu (EHL) poole pöörduvad üha enam õpetajad küsimustega, mis puudutavad töösuhte korraldamist kaugtööl ning karantiinis olijatele. Keerulises situatsioonis on murelikud ka tööandjad. EHL-i jurist Külli Kröönström jagab soovitusi, mis aitavad haridustöötajatel eriolukorras paremini toime tulla.

Kuna tegu on kriisiolukorraga, siis muutub see pidevalt. Seetõttu soovitab EHL-i jurist Külli Kröönström jälgida lisaks tema soovitustele ka riigi teadaandeid, sest eriolukorras võib riik kehtestada tavapärasest erinevaid elu- ja töökorralduse reegleid. Kröönström toob välja seadustest tulenevad vastused küsimustele, mis on õpetajaskonna hulgas viimasel ajal eriti päevakorda kerkinud.

Töötaja õigused, kui töötajale on tehtud ettepanek võtta palgata puhkus, tervisepäevad või iga-aastane puhkus

• Seisuga 13.03.2020 kehtib töölepingu seadus. Kuigi kehtestatud on eriolukord, kehtivad hädaolukorra seaduse kohaselt töötajate õigused muutumatutena edasi. Olukord võib muutuda hädaolukorra seaduse alusel tulenevalt vajadustest ning seda otsustab Vabariigi Valitsus.
• Tööandjal ei ole õigust palgata puhkust ise määrata. Palgata puhkus antakse ja vormistatakse ainult poolte kokkuleppel. Eesti riik on teinud otsuse sulgeda koolihooned, aga õppetöö jätkub e-vormis. Seega säilib õpetajatel nende senine töö.
• Tervisepäevale jäämine sõltub alati töötaja enda initsiatiivist. Tervisepäevad pole riiklikult määratud (kui, siis on need kehtestatud kohalikus omavalitsuses või haridusasutuses). Tööandja ei saa otsustada ega ka teada, millal töötaja vajab arstiabi või haiguslehte ega seda, kas vaba päev on tervise huvides oluline või mitte. Tervisepäevale mineku otsustab ainult töötaja ise.
• Tööandja peab kinni pidama kehtestatud puhkusegraafikutest. Iga-aastast puhkusegraafikut saab muuta ainult poolte kokkuleppel (töölepingu seadus § 69 lõige 4).
• Kui 2020. aasta põhipuhkuse graafik on veel koostamata (puhkusegraafik peab olema kinnitatud I kvartali lõpuks) ehk on alles koostamisel, siis kehtib tavakohaselt printsiip, et puhkuseaja määrab tööandja, aga ta kuulab ära iga töötaja arvamuse. Kui töötaja soov on ühildatav õppeasutuse huvidega, siis töötaja soovi arvestatakse (töölepingu seadus § 69 lõige 1).
• Isikute ring, kellele peab andma põhipuhkust neile sobival ajal, on fikseeritud töölepingu seaduse § 69 lõikes 7.
• Kui sulle on tehtud ettepanek minna palgata puhkusele, siis mõtle töölepingu seaduse § 37 rakendamisele. See õigusnorm annab tööandjale võimaluse vähendada töötajate töökoormust ja töötajate töötasu kuni miinimumpalgani, kui eriolukorrast tekkinud majanduslikel põhjustel on kokkulepitud töötasu maksmine tööandjale üleliia koormav. Tööandja peab sellest töötajat ette teatama kaks nädalat ette ja informeerima ka usaldusisikut.

Soovitused töösuhte korraldamiseks kõigile kaugtöö tegijatele ja karantiinis olijatele

• Iga dokument, millele sa alla kirjutad, peab olema sinu tahe. Kui dokumendis on punkte, mida sa õigeks ei pea (näiteks palgata puhkus, töölt lahkumine jms), siis püüa läbirääkimiste teel saavutada endale parim lahendus.
• Saavutada tööandjaga kokkulepe, et tehakse kaugtööd.
• Mitte teha ennatlikke kokkuleppeid. Riik on kasutusele võtmas töötukassa reserve just nende töötajate töötasu hüvitamiseks, kelle töökoormus ja seega ka sissetulekud on eriolukorra tõttu vähenenud ning kes on sunnitud koju jääma.
• Leppida kokku iga-aastases palgalises puhkuses.
• Kui inimene on haige, saab ta ise endale avada haiguslehe.
• Võtta tervisepäevi.
• Äärmisel juhul nõustu tööandja kokkuleppega palgata puhkuseks. Seda ei soovita enne teha, kui eeltoodud juhud on ammendatud. Palgata puhkusele saab töötajat saata ainult töötaja enda nõusolekut. Nagu eespool mainitud, püüa läbirääkimiste tulemusena saavutada töölepingu seaduse § 37 rakendamist.

EHL pakub oma liikmetele tasuta tööalast juriidilist abi. Kirjuta e-aadressil kylli.kroonstrom@ehl.org.ee. Sellelt lehelt leiad ametlikult kinnitatud infot ja juhiseid uue koroonaviiruse puhangu kohta: töölepingu seadus https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviiruse-haigus-covid-19. https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146. Tööinspektsiooni koduleht jagab samuti värskeid uudiseid ja nõuandeid kuidas tööd korraldada: https://www.ti.ee/est/avaleht/.

Alates 23. märtsist kuni 1. maini loevad raamatukoguhoidjad lastele ette raamatuid telefoni, Skype’i ja Facebooki vahendusel. Raamatukogu soovib sellega pakkuda tuge lapsevanematele, kes on kodukontoris ning tahaksid samal ajal leida lastele harivat ja haaravat tegevust. Individuaalne kõne aitab hoida lapse huvi ja muuta ettelugemiskogemus just tema vajadustele vastavaks. Soovi korral saab laps harjutada lugemist hoopis raamatukoguhoidjale ette lugedes.

Raamatukoguhoidjad ootavad kõnesid argipäevadel kella 10‒16. Keskraamatukogu lastelehel www.keskraamatukogu.ee/lasteleht saab tutvuda kampaanias osalevate raamatukoguhoidjatega ja etteloetavate raamatute valikuga, sealt leiab ka vajalikud juhised ja kontaktid. Ettelugemine on tasuta (telefoniga helistamisel sõltub kõne hind helistaja telefonioperaatorist ja teenusepaketist). Iga ettelugemine kestab kuni pool tundi ja videokõne puhul näitab raamatukoguhoidja raamatust ka pilte. Kui raamat jääb põneva koha peal pooleli, on alati võimalik järgmisel päeval uuesti helistada.

Lisainfo Tallinna keskraamatukogu laste- ja noorteteenindusest e-aadressil laste@tln.lib.ee.

Palume kannatlikkust, kui liinid on hõivatud, ning soovitame proovida mõne aja pärast uuesti.

Tallinna keskraamatukogu kutsub ka teisi raamatukogusid üle Eesti kampaanias osalema. Kuigi raamatukogud on eriolukorra ajal üldjuhul külastajatele suletud, tasub jälgida infot ja tutvuda tegevuste ja võimalustega, mida raamatukoguhoidjad pakuvad lugejatele sel perioodil e-kanalite kaudu.

Haridus- ja teadusministeerium otsustas, et seoses eriolukorraga lükatakse edasi põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite toimumise periood. Eriolukorras ei toimu ka keeletasemete eksamid, testid ja tasemetööd. Uued eksamiajad sõltuvad eriolukorra kestusest.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et uute eksamiaegade määramisel lähtutakse sellest, et õpilastel ja õpetajatel oleks piisavalt aega eksamitele häälestumiseks. „Kindlasti ei alusta me eksamitega varem kui kaks nädalat pärast tavapärase õppekorralduse taastamist,“ sõnas Reps. Minister lisas, et distantsõpe jätkub esialgu veel vähemalt kaks nädalat, aga suure tõenäosusega aprilli lõpuni.

Eksamite edasilükkamise peamine põhjus on eriolukorrast tulenev vajadus vältida avalike kogunemisi ja piirata lähikontaktide arvu.

Juhul kui eriolukorra kestust pikendatakse ning see ulatub suvevaheaja alguseni, peab ministeerium otstarbekaks, et koolid lõpetatakse jooksvate hinnete alusel.

Gümnaasiumi, kutseõppeasutusse ja kõrgkooli vastuvõtmise tingimused määrab iga haridusasutus ise. Juba praegu on nii ülikoolid kui ka paljud gümnaasiumid ministeeriumile kinnitanud, et nad tegelevad sobilike lahenduste otsimisega ja on valmis paindlikult tegutsema.

Tallinna koolide õed alustavad tänasest oma kooliperede telefoninõustamist, et pakkuda leevendust ülekoormatud riiklikele infoliinidele. Infot kooliõe telefoninumbri ja vastamise kellaaegade kohta jagab iga õppeasutus oma kooliperele ise.

„Häirekeskus on andnud teada, et väga paljud lapsed pöörduvad nende poole muredega, mis tingitud koroonaviiruse tekitatud olukorrast. Muretsetakse pere ja sõprade pärast, uuritakse haigustunnuste kohta. Samuti on üle koormatud perearstikeskuste infoliinid,” tõdes SA Tallinna Koolitervishoid juhatuse esimees Kädi Lepp.

Sihtasutuse juhatus otsustas koos juhtivõdedega, et kooliõed jätkavad oma tööd telefoninõustajatena, et võtta maha eesliinil töötavate inimeste koormust. Lisaks õpilastele saavad kooliõed kui tervishoiuspetsialistid anda tervisealast nõu ka lapsevanematele ning pedagoogidele.

„Nõustamine algab kohe, kui kooliõde on saatnud koolile vastava kirja, kus olemas tema kontaktandmed ning nõustamise kellaajad. Koolid omakorda teavitavad telefoninõustamise algusest õpilasi ja lapsevanemaid ning õpetajaid,” selgitas Lepp. „Iga kooliõde nõustab enda töökoha kooliperet, kuid vajadusel saavad appi tulla ka kolleegid teistest koolidest, näiteks juhul, kui kooliõde ise jääb haiguslehele või töötab suurel koormusel COVID-19 drive-in põhimôttel tegutsevas proovivõtukohas.”

Saaremaa suurima elektroonikatehase ja tippsisseseadega elektroonikatööstus Incap kutsub koostöös Tallinna tehnikaülikooliga inseneritudengeid kandideerima ettevõtte välja pandud mitme tuhande euro suurusele stipendiumile.

Kuressaares asuva Incapi tehase juhi Greg Grace sõnul loodi stipendium eesmärgiga tunnustada juba insenerialal õppivaid noori ja meelitada valdkonda ka järelkasvu. „Kuigi meie tehastes nii Saaremaal kui mujal riikides on tootmine suures osas automatiseeritud, vajame jätkuvalt insenere, kes robootikat seadistada ja projektidele vastavalt ümber kohandada suudaksid,“ selgitas Grace.

Noorte motiveerimiseks paneb Incap koostöös TalTechi ja Saaremaa vallaga välja 2250 euro suuruse stipendiumi, mis tudengile ühekordselt välja makstakse. Stipendiumile saavad kandideerida TalTechi inseneriteaduskonna elektroenergeetika ja mehhatroonika bakalaureuseõppe tudengid, kel on ette näidata nõutud õppekoormus ja head hinded. Samuti hindab ettevõte noorte tunnustamisel aktiivsust ja kirge oma eriala vastu.

Noortel on võimalik kandideerida stipendiumile kuni 12. aprillini, konkursi tulemused avaldatakse hiljemalt 15. mail. Stipendiumi pidulik üleandmine TalTechi aulas toimub 27. mai pärastlõunal. Täpsem info kandideerijatele asub Taltechi kodulehel, arengufondi alamjaotuses, käesoleva aasta kevadstipendiumite hulgas.

Rahvusvahelise elektroonikaseadmete tootjana pakub Incap uusima tehnoloogia abil valmistatud kvaliteetseid elektroonikaseadmete lahendusi. Ettevõtte tootmine toimub nii Saaremaal Kuressaares kui ka Indias, Ühendkuningriikides ja Slovakkias. Osa ettevõtte meeskonnast asub ka Helsingis ja Hongkongis. Grupis töötab pärast jaanuaris toimunud uute tehaste ülesostmist kokku ligi 1300 inimest ning ettevõtte käive oli möödunud aastal enne lisandunud tehaste käivet 71 miljonit eurot.

Eesti õpetaja on autonoomne, kuid uuenduste sisseviimisel vajab ka tema senisest enam kolleegide ja koolijuhi toetust ning tagasisidet, selgub sel nädalal avalikustatud õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2018 teise osa „Õpetajad ja koolijuhid väärtustatud professionaalidena“ tulemustest.

„Meie professionaalsed õpetajad on need, kes suudavad ka praegustes äärmiselt tavatutes oludes pakkuda kvaliteetset õpet ning panustada parimate lahenduste leidmisesse,“ kommenteeris haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets. „Lisaks asjatundlikule õpetajaskonnale vajame ka professionaalseid selge visiooniga koolijuhte, kes on järjepidevad haridusuuenduste eestvedajad ning oma meeskonna arengu toetajad. TALIS-e uuring on olnud väga oluline suunanäitaja Eesti hariduspoliitika kujundamisel.“

83% koolijuhtidest (OECD keskmine 42%) kinnitab, et Eesti õpetajal on võrreldes OECD kolleegidega vabadust kujundada kursuste sisu ning valida õppematerjale. Nad saavad ka enam kaasa rääkida kooli visiooni ja eesmärkide seadmisel, 84% õpetajatest kinnitab koolijuhtide sõnu.

Uuenduste sisseviimine nõuab kolleegide tuge ja koolijuhi suuniseid. Positiivse märgina ütleb 84% meie õpetajatest, et nende koolis on koostöökultuur, mis pakub vastastikust toetust. Toetava koostöökultuuri kujunemisel on väga oluline roll koolijuhil.

Professionaalset koostööd tegevad õpetajad kasutavad enam efektiivseid õpetamispraktikaid. Professionaalne koostöö pole aga kuigi sage praktika ei Eestis ega ka teistes OECD riikides. Eesti õpetajatest osales koostöises professionaalses õppimises vähemalt korra kuus vaid 19% õpetajatest. Võrreldes 2013. aastaga on suuresti samaks jäänud koolijuhtide hulk, kes õpetajate professionaalset koostööd toetavad. Ainult 45% koolijuhtidest (OECD keskmine 59%) on uuringule eelnenud aastal võtnud  ette tegevusi, mis toetavad õpetajate koostööd uute õpetamispraktikate arendamisel. 

Oluline tagasiside

Õpetamise kvaliteedi parandamisel on väga oluline anda õpetajatele regulaarset tagasisidet. Koolijuhid väidavad pea üksmeeleselt, et nende koolides hinnatakse õpetajaid. Ka enamik Eesti õpetajaid (94%) märgib, et on oma tööle tagasisidet saanud, kuid ainult 72% neist leiab, et sellel on õpetamispraktikatele positiivne mõju. Professionaalsuse kontekstis on oluline teada, et hindamistulemusi kasutatakse nii koolitusplaani koostamisel kui ka mentori määramisel. Järjest enam kasutatakse seda ka palga ja tulemustasu määramise alusena.

Eesti õpetaja stressitase on üsna sarnane OECD keskmisega‒ 18% on kogenud oma töös palju stressi. Peamiselt põhjustab seda vastutus õpilaste tulemuste eest, õppe kohandamine erivajadustega õpilastega ja administratiivsed ülesanded. Uuring näitab, et oma töös rohkem stressi tunnetavad õpetajad soovivad suurema tõenäosusega järgmise viie aasta jooksul ametist lahkuda. 40% Eesti õpetajatest soovib sealjuures koolis töötada veel kuni viis aastat (OECD keskmine 25%).

Eesti õpetaja töökoormus on nende enda hinnangul suur. Täiskoormusega õpetajad töötavad keskmiselt 40,6 tundi nädalas, mis ületab lubatud nädalakoormust (35 tundi). Palgaga on rahul 39% õpetajatest ja 44% koolijuhtidest.

Vaatamata suurele koormusele ja kõrgemale palgaootusele on õpetajate enamus (80%) seisukohal, et ameti plussid kaaluvad selgelt üles miinused. Erialavalikut kahetseb neist ainult 6% (OECD keskmine 9%). Ka koolijuhid  on sarnasel seisukohal, ainult ligikaudu 2% vastanutest kahetses oma erialavalikut (OECD keskmine 7%). http://www.oecd.org/education/talis/talis-2018-results-volume-i-1d0bc92a-en.htm

Õpetajaameti staatus ühiskonnas ja rahulolu oma tööga mõjutab oluliselt uute õpetajate värbamist ning juba töötavate õpetajate soovi ametis jätkata. 2019. a augustis avaldatud uuringu esimese osas toodi välja, et Eesti on üks nendest riikidest, kus õpetajaameti tunnetatud väärtustatus ühiskonnas on õpetajate hinnangul viimase viie aastaga oluliselt paranenud (2013. a 13,7% ja 2018. a 26,4%). Oluliselt kõrgem oli see näitaja just viimase viie aasta jooksu ametisse astunud õpetajate hulgas (39%).

TALIS (The Teaching and Learning International Survey) on OECD poolt läbiviidav rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega kogutakse andmeid õpetajate, õpetamise, õppekeskkonna ning õpetajate töötingimuste kohta erinevates riikides üle maailma.

Eestist vastas uuringuküsimustele 3004 7.‒9. klassi õpetajat ja 195 koolijuhti.
Uuringu olulisust rahvusvahelises võrdluses näitab ka järjest suurenev osalevate riikide arv. Esimene TALIS viidi läbi 2008. aastal ning kaasatud oli 24 riiki, viis aastat hiljem kasvas riikide arv 34-ni. Kolmandast uuringust võttis osa 48 riiki või majanduspiirkonda. Eesti on osalenud kõigil kolmel korral.

TALIS-e uuringud on andnud väärtuslikku teavet poliitikakujundamisse (sh Eesti elukestva õppe strateegia 2020 koostamisse, esma- ja täiendusõppesüsteemi kujundamisse ning prioriteetide seadmisse jne), võimaldanud analüüsida suundumusi ning võrrelda Eestit teiste riikidega.

Põhiuuringu esimese osa rahvusvahelised ja riiklikud tulemused avaldati möödunud aastal.

Riikliku raporti teine osa avaldatakse 2020. a aprillis ning seda tutvustatakse 27. aprillil toimuval veebiseminaril.

Selgunud on mullu detsembris välja kuulutatud riikliku konkursi 42 parimat õpilasleiutajat, kelle mõttelennu ja kätetöö tulemusena valmis 35 põnevat leiutist.

Konkursižürii esimees, Tallinna reaalkooli tehnoloogiaõpetuse õpetaja Ahti Pent ütles, et tal on hea meel, et meie noored leiutajad oskavad hästi märgata nii enda ümber kui ka laiemalt ühiskonnas lahendamist vajavaid probleeme. „Kui varasematel aastatel pakkusid paljud noored leiutajad välja hulganisti ulmelisi abistajaroboteid, siis taoliste tööde osakaal on aasta-aastalt vähenenud. Tänavuse konkursi tööd olid suures osas välja kasvanud mõnest leiutaja enda keskkonnast tulenevast konkreetsest vajadusest ja nupukusest seda lahendada. Olulist laiemat ühiskondlikku mõõdet kannavad aga need mitmed leiutised, mis püüdsid lahendada nii meie laste vaimse kui füüsilise tervisega seotud probleeme. Üks selleaastase konkursi leiutis võiks olla reaalselt aktuaalne aga ka praeguses eriolukorras, millega silmitsi oleme – rahapesumasin, mida võiks nime järgi arvates esialgu justkui seostada pangateemaga, kuid on tegelikult mõeldud sularaha desinfitseerimiseks ja ka valeraha tuvastamiseks,“ rääkis Pent.

Eelkooli kuni 3. klassi kategoorias anti välja kolm esimest preemiat:
Siena Tikk Gustav Adolfi gümnaasiumist riidepuu eest, millega laps saab hakkama igas olukorras;
Helena Karu Parksepa keskkoolist korgiga hapukoorepaki eest;
Mirelle Kirbits Põlva Jakobi koolist lastele ohutu kurgiviilutaja eest.

4.–6. klassi kategoorias sai esimese preemia Renet Riitsalu Tõrva gümnaasiumist lastele turvaliseks kasutamiseks mõeldud mäesuuskade hooldamise kandi raua eest.

7.–9. klassi kategoorias said esimese preemia Jasper Tammes, Katariina Kukk ja Uku Kurim Tallinna reaalkoolist. Nemad leiutasid ühiselt lahendused, kuidas taimekasvatuse abil vabaneda pikkadel kosmosereisidel tekkivast tolmust. 
Gümnaasiumiastme ja kutsekooli kategoorias jäid sel korral esimene ja teine preemia välja andmata. Kolmanda preemia sai Lasnamäe vene gümnaasiumi õpilane Andrey Gorbovskiy, kes töötas välja elektroonilise tunniplaani koolis kasutatavate mobiilsete tundide jaoks.

Parima kooli preemia pälvis Lasnamäe vene gümnaasium.

Samuti pälvisid preemiad kõigi esimese ja teise preemia saanud tööde juhendajad. 

Žürii valis eripreemiana välja ka Lümanda Põhikooli õpilase Gert Lonksi ja Parksepa keskkooli õpetaja Ene Kärgi osalema selle aasta mais USAs toimuval rahvusvahelisel noorte teadlaste konkursil Regeneron International Science and Engineering. Sel nädalal teatasid aga korraldajad ürituse ärajäämisest koroonaviiruse levikuga tekkinud eriolukorra tõttu. Konkursi korraldajad nii Eestis kui USA-s otsivad tekkinud olukorrale lahendusi, et kõik oma väljateenitud auhinna kätte saaksid.
Varasema plaani järgi pidi õpilasleiutajaid autasustatama 14. aprillil õpilaste teadusfestivalil, kuid eriolukorra tõttu jääb teaduspidu ära.

Konkursil osales 975 noort leiutajat 824 ideega. Töid hindas ekspertidest koosnev komisjon, kuhu kuulus näiteks insenere, disainereid, leiutajaid, õpetajaid, patendiametnikke jt. 

Õpilasleiutajate riiklik konkurss julgustab õpilasi loovalt mõtlema ja otsima lahendusi igapäevaeluga seotud probleemidele. Konkurssi korraldab Eesti teadusagentuur ning rahastab haridus- ja teadusministeerium.

Kõik õpilasleiutajate konkursi preemiasaajad 

Muutuv õppimine: esimesed kaugõppepäevad venisid pikaks ja külvasid segadust

Miina Härma gümnaasiumi arendusjuht, direktori asetäitja Tiia Lepik kirjutab distantsõppe kogemustest oma kooli näitel. Ta tunnistab, et olukord on olnud keeruline, aga üldiselt saavad kõik osapooled kodus õppimisega hakkama. „Uueks väljakutseks saab huvitöö ja kooli ürituste korraldamine veebis, samuti õpilastele klassikogukonna virtuaalse kogunemise ja suhtlemise võimaldamine,“ kirjutab ta.

Loome uut kooli

Rapla gümnaasiumi koolijuht Sirje Kautsaar kirjutab, et alates 13. märtsist luuakse Eestis uut koolikultuuri. „Ootamatu kogemus on andnud meile võimaluse õpikäsitust muuta,“ ütleb ta, lisades: „Kasutame eriolukorda ära huvigruppide liikumiseks suurema demokraatia ja osalemise suunas.“ Kautsaar peatub ka õpetajate koostööl, mis on saanud tema hinnangul uue mõõtme – digitaalses õpetajate toas käib tihe kogemuste vahetamine.

Koduse õpikeskkonna võimalused

Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi pedagoogilise nõustamise dotsent Riin Seema kirjutab, et tervisele mõeldes on oluline jagada mõtteid ja kogemusi, millised distantsõppe võtted vähendavad digivahendites veetmise aega.

Ta toob välja mõned kasulikud soovitused distantsõppeks ja kommenteerib neid. Ta nendib, et koduõppel laste üldpädevuste arendamiseks on vaja suunata lapsi arvutist pausi pidama, õppima pärismaailmas, olema loov, suhtlema oma perekonnaga ning tegema kodutöid. „Koroonaviirus lapsi üldjuhul ei ohusta, küll aga ohustab laste arengut digivahendite liigkasutamine,“ märgib ta.

Kuidas kaasav haridus lapse erivajadusega hakkama saab?

Kaasav haridus ei ole mingi kauge eesmärk, mille poole püüdleme ja mille saavutame juhul, kui tingimused x, y, z on täidetud. Vastupidi, kaasav haridus on igapäevane tegelikkus, mille nimel paljud inimesed peavad iga päev väga palju pingutama, kirjutab Astangu kutserehabilitatsioonikeskuse direktori asetäitja Veronika Kaska.

Vilde väärib uut avastamist

Tänasel teatripäeval on põhjust rääkida Eesti moodsa proosa ja näitekirjanduse alusepanijast Eduard Vildest, kes on loonud aluse ka siinsele teatri- ja kirjanduskriitikale ning kelle sünnist möödub tänavu 155 aastat. Vilde muuseumi juhtivkuraator Kadi Kesküla iseloomustab Eduard Vildet kui värvikat inimest ja loojat, kelle looming on kõnekas ka praegusel ajal.

Millal on õige aeg alustada? 

Ehk oleks just nüüd, kui lapsed ei ole enam nädalaid pidanud enne kukke ja koitu kooli minema, aeg võtta vastu otsus alustada järgmisel õppeaastal koolipäeva hiljem? Kolmandik meie lastest on ju pidevas unevaeguses ning sotsiaalministeerium ja TAI on soovitanud hilisemat koolipäeva algust. Ometi on vähesed koolid nõuannet järginud. Miks me ootame?

Ettevõtlik inimene teeb rohkem, kui peab

Ettevõtlik inimene astub oma eesmärgi nimel mugavustsoonist välja ja tahab midagi ära teha, arvavad tublid õppurid, kes võitnud mitmesuguseid ettevõtlusvõistlusi. Noorte meelest võiks majandusõpe alguse saada juba lasteaias, sest mida nooremana õpid, seda lihtsam on asjadest aru saada.

Nõutavate oskuste tase langeb iga uue õppekavaga

Soome õpetajate häälekandja Opettaja ülevaatest saame teada, mis teemadel kirjutavad lugejad, aga ka lugeda Tampere ülikooli emeriitprofessori Jorma Merikoski tähelepanekuid, kuidas on neljakümne aasta jooksul iga uue matemaatika õppekavaga alandatud nõudmiste taset.

Eesti kutsekoolid jagasid kogemusi Ukraina koolidele

Lõppes Eesti ja Ukraina kutsehariduse koostööprojekt, mida rahastas EV välisministeerium. Ukrainlased teevad esimesi samme, et korraldada oma kutseharidust Eesti eeskujul. Meie koolid õppisid ka ise oma kogemusi jagades.

Uued politseinikud said kutse

Politsei- ja piirvalvekolledži Paikuse üksuses lõpetas järjekordne lend politseiametnikke sel päeval, kui riigis kuulutati välja eriolukord. Kõigil 41 lõpetajal oli tagatud töökoht ja kohustus suunduda tööle.  

Jõõpres on lõimitud õppeained ja kool kogukonnaga

Jõõpre põhikoolis on sama katuse all lasteaed, kellega koolielu on tihedalt läbi põimunud. Käsitöö- ja tehnoloogiatundides valmistatakse vajalikke asju endale, koolile ja lasteaiale. Paljudesse tegevustesse on kaasatud kogukond, eelkõige lapsevanemad.

Kümme soovitust õpetajale, lapsevanemale ja noorsootöötajale, kuidas rääkida noortega koroonaviiruse ohtlikkusest

1. Uuri, mida noored viiruse kohta juba teavad. Lase neil rääkida mõtetest ning tunnetest, mis sellega seoses tekivad, täpsusta vajadusel fakte ja korrigeeri riskide kohta käivaid väärarvamusi.

2. Paku juurde informatsiooni, selgita, kust sinu info pärineb ja millised on usaldusväärsed allikad info hankimiseks (terviseamet, Maailma Terviseorganisatsioon, teadlaste ja arstide sõnavõtud jms). Suuna noori võimalusel jälgima ka Facebookis neile mõeldud kanalit Teeviit, kus vahendatakse viiruse kohta käivat ametlikku infot ja nõuandeid.

3. Ära koorma noori infoga üle. Jäta võimalus infot juurde küsida. Võta päevakajalisi sündmusi jälgides viirusega seotud uued teemad ja vaatenurgad regulaarselt jutuks. Viiruse kohta saadakse iga päev teada uusi fakte, mis aitavad selle käitumist mõista ja end paremini kaitsta.

4. Uurige viiruse kohta koos midagi uut juurde (nt kuidas inimese keha viirustega võitleb ning millele viitavad haiguse sümptomid, kuidas viirused meid haigeks teevad ning mida me saame teha, et haigestumise riski vähendada).

5. Selgita lihtsalt ja toetu faktidele, mitte emotsioonidele ega arvamustele.

6. Ole rääkides tõsine ja veenev. Väldi hirmutamist ja ähvardamist – palju mõjusam on suunata noori tõeste faktide kaudu olukorda mõistma ja sellele vastavalt käituma.

7. Juhi noorte tähelepanu mõtlematu käitumise tagajärgedele. Nakatudes seavad nad ohtu mitte ainult enda, vaid ka oma lähedaste tervise.

8. Selgita, et viirus ei ole seotud vaid ühe riigi (nt Itaalia) või inimrühmaga – viirus ohustab kõiki vanusest sõltumata.

9. Palu noortel pakkuda ise lahendusi vaba aja veetmiseks. Näiteks virtuaalse noorsootöö tegevused – mõtteid ja meetodeid leiad Eesti noorsootöö keskuse alalehelt „Noortevaldkonnale eriolukorras“.

Sotsiaalmeedias kasuta teemaviidet #püsikodus.

10. Selgita, et viiruse leviku tõkestamiseks peab vältima nii avalikke kogunemisi kui ka kohtumisi sõpradega.
Avalikus kohas peab rangelt järgima 2 + 2-põhimõtet: liikuda tohib kas üksi või kahekesi ning teiste inimestega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahet.

Kõige värskem info ning vastused korduma kippuvate küsimustele leiate haridus- ja teadusministeeriumi ja eriolukorra veebist.

Ministeerium on valmis vastama täiendavatele küsimustele telefonil 5690 0340 või 5690 0353 ning e-aadressil info@hm.ee

Juhiseid ja soovitusi eriolukorras käitumiseks saab infotelefonilt 1247.

Vabariigi Valitsus otsustas, et alates sellest aastast määratakse riiklik hariduspreemia lisaks senistele kategooriatele ka huvihariduse õpetajale ja senise ühe asemel antakse välja kuni kolm haridustöötaja elutööpreemiat.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on Eesti haridustöötajad praegu rohkem kui kunagi varem maailmas eeskujuks ja väärivad suuremat tunnustamist. „Eriolukorras ja distantsõppe tingimustes on eriti oluline tunnustada haridustöötajaid, kes on pidanud täielikult muutma oma töökorraldust ja õpetamismeetodeid,“ ütles Reps valitsuse otsust kommenteerides.

Huviõpetaja kategooria lisamine võimaldab paremini sidustada formaal- ja mitteformaalharidust ning saadab tunnustava ja huvihariduse õpetajat väärtustava sõnumi kogu ühiskonnale. Elutööpreemiale esitatakse igal aastal väga palju väärikaid kandidaate. Valitsuse otsus võimaldab aastatepikkuse panuse eest tunnustada ning tänada senisest rohkem inimesi.

Väiksemate preemiatega tunnustatakse aasta hariduse sõbra ja haridusasutuse aasta teo laureaate ja nominente.

Riiklikud hariduspreemiad antakse välja kaheksandat korda toimuval aasta õpetaja galal „Eestimaa õpib ja tänab“, mis toimub 3. oktoobril Alexela kontserdimajas.

Rohkem infot SIIN.

Haridus- ja teadusministeerium saatis partneritele arvamuse avaldamiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärk on muuta doktoriõppe läbimine tõhusamaks ning väärtustada doktorante ja doktorikraadiga inimesi.

Ministeeriumi asekantsler Indrek Reimand märkis, et Eesti vajab rohkem värskeid doktoreid, et kindlustada teadlaste ja õppejõudude järelkasv ning doktoreid suunduks ka teistesse kõrget kvalifikatsiooni vajavatesse ametitesse. „Soovime, et doktorantidel oleks ülikooli, teadusasutuse või ettevõttega tööleping, mille sisu on seotud doktoritööga. Leping tähendab doktorandile selgust tööülesannete sisus ja ulatuses ning soodustab kiiremini doktorikraadini jõudmist,“ ütles Reimand. „Riigi ootus on ka see, et kasvab väljaspool akadeemiat doktoritöö tegemiseks sõlmitud töölepingute, nn ettevõtlusdoktorantide arv ja seeläbi doktorikraadi väärtus ühiskonnas.“

Kui muudatused ellu viiakse, hakkab nooremteadurina töötav või ettevõtlusdoktorant saama doktoranditoetuse asemel töölepingus kokkulepitud palka. Sihiks on tõsta nooremteadurite sissetulek vähemalt Eesti keskmiseni.

Haridus- ja teadusministeerium on koostöös ülikoolidega töötanud välja kolm doktoriõppe läbimise võimalust, mis aitavad tagada nii teadlaste järelkasvu ülikoolides kui teadustöö tulemuste aktiivsemat rakendamist ettevõtluses.

Esimene võimalus on kindlustada doktorandile ülikoolis nooremteaduri ametkoht, mille põhisisu on individuaalse plaaniga määratud ja doktoriõppega seotud teadustöö. Doktorandile kehtiksid töölepingust tulenevad õigused ja kohustused, näiteks õigus iga-aastasele puhkusele ja haigestumise korral võimalus saada haigushüvitist. Praegu ei pruugi doktorant saada pangalt krediitkaarti ega kodulaenu, kuna tema sissetulekuks ei ole palk, vaid riiklik toetus.

Senisest selgemalt on kavas luua ettevõtlusdoktorantuuri mudel, et tõhustada ülikooli, ettevõtete ja avaliku sektori koostööd. Ettevõtlusdoktorant on küll üliõpilane ülikoolis, kuid tööleping on sõlmitud ülikoolivälise asutusega. Teadustöö lähtub ettevõtte või asutuse vajadusest ning seda tehakse ülikooli juhendamisel.

Kolmas ja praeguse ekstern doktoriõppega kõige sarnasem võimalus on see, et doktorant leiab ise endale juhendaja ja teema. Doktorant on sel juhul üliõpilane, kes täidab oma plaani endale sobivas tempos ja talle ei maksta riiklikku toetust õppimiseks nagu praegustele eksternidele. Võimalus sobib eelkõige neile, kes asuvad doktoriõppesse põhitöö kõrvalt, ning see ei haaku ettevõtlusdoktorantuuri ega nooremteaduri mudeliga.

Eelnõu väljatöötamiskavatsus saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks rektorite nõukogule, Eesti üliõpilaskondade liidule ja Eesti noorte teaduste akadeemiale. Eelnõu väljatöötamiskavatsus puudutab õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmist.

Konkursikomisjoni otsuse kohaselt saab järgmisel aastal avatava Saaremaa riigigümnaasiumi direktoriks Ivo Visak.

Varasemalt on Ivo töötanud Tallinna Laagna gümnaasiumis graafilise disaini, filosoofia ja ühiskonnaõpetuse õpetajana ning Tallinna 37. keskkoolis graafilise disaini, väitluse, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana ning Eesti noorteühenduste liidu juhatuse esimehena. Praegu töötab disainiagentuuris Velvet produtsendina. Lisaks osales Ivo programmis „Noored kooli ja on pälvinud tiitli aasta noorsootöötaja 2017. Noorsootöös on Ivo seisnud alati selle eest, et noori nähtaks tõsiseltvõetavate ja hääleõiguslike kodanikena.

Konkursikomisjon oli oma otsuses üksmeelne. Ivo Visak paistis silma konkreetse ja hea argumenteerimisoskusega, noorusliku ja uuendusmeelse lähenemisviisiga. Tema visioon enda juhitavast koolist on värske ja julge, sisaldades põhjalikult läbimõeldud ning probleemõppest lähtuvat õppekorraldust.

Ivo sõnul on koolijuhi roll pakkuda õpetajatele ja õpilastele parimat töökeskkonda, mis on hariv, kaasaegne ja mis kõige olulisem – mõnus õpetajale, sest siis on ka õpilastel hea olla.

Ivo Visak alustab tööd 1. maist 2020. a.

Saaremaa gümnaasiumi direktori ametikohale kandideeris 16 kandidaati. Komisjoni kuulusid lisaks haridus- ja teadusministeeriumi ametnikele Saaremaa valla ja riigigümnaasiumide direktorite esindajad.

Saaremaa riigigümnaasium planeeritud kuni 540 õpilasele ning see avatakse 1. septembril 2021.

Koduõppe esimese päeva sissekanne sotsiaalmeediasse: „Meie elutoas kohtub neli kultuuri: üks kodukultuur ja kolm koolikultuuri. Võta nüüd kinni, kas laps on antud juhtumis kodu peegel või hoopis kooli peegel.“

Ühte koolikultuuri esindan ma ise, sest töötan koolis õpetajana. Kahte koolikultuuri esindavad mu lapsed, kes õpivad kahes eri koolis. Neljas kultuur – kodukultuur – keerab kõik need kolm koolikultuuri muidugi pea peale.

Mul on kolm valikut: kas olla hea ema, hea õpetaja või hea koduõpetaja. Artikli lõpuni jõudes saan aru, et emana olen olnud kõige kehvem. Enda lohutamiseks mõtlen, et õpetajana olin see-eest tubli, sest mõlemal mu lapsel said kõik koduõppe tükid tehtud ja ma jõudsin ka omaenda tunnid ära anda. Emana aga jäin mõtlema, kas oleksin pidanud oma laste tundidega natuke vähem pingutama. Mulle ju tundus, et neilt nõutakse ekraani kaudu liiga palju. Mulle kui emale tundus, et peaksin neid selle eest kaitsma. Seevastu õpetajana sain väga hästi aga aru, et ega mu laste õpetajad siis paha pärast, ikka laste enda arengu huvides …

Tunnen esimest korda seda dilemmat: kas olla hea ema või pigem õpetaja. Mu kolleeg annab tagatoas Zoomis tunde nii, et tema kaks kuueaastast last nõuavad kogu aeg ukse taga emmet. Vastuseks kuulevad nad: „Emme on tuunnnnnisss!“ Seda lauset kuuleb nende kodus nüüd rohkem kui midagi muud. Küllap küsib praegu iga interneti kaudu kodus õpetav õpetaja endalt valutava südamega: „Ka ma omaenda lastele ikka olen piisavalt toeks?“ Ja vastupidi: „Kas ma oma klassi õpilastele klassijuhatajana olen piisav tugi? Kas mu internetis antud tunnid on piisavalt head, kas mu õpilaste koormus on talutav, kas, kas, kas …“ Kui näen oma õpilaste vastuseid, mis on korralikud ja süvenemisega tehtud, siis kipu n arvama, et väga valesti ma interneti kaudu vist ei õpetagi …

Esimene dilemma: kas teha kõik või ainult pool, kuid korralikult?

Teine koduõppepäev. Inimesed positavad sotsiaalmeediasse fotosid ja tekste selle kohta, kuidas nad jälle looduses käisid. Kas nende lastel siis polegi koduõpet, vasardab minu peas. Kas nemad ei peagi järgmiseks päevaks virtuaalset klassitundi ette valmistama? Kolleeg kirjutab, et annab e-kursust juba ammu, on selles kogenud ja jõuab tänu sellele meie suure kriisi ajal rahulikult süüagi teha.

Samal ajal murdub meie kodus tütar laua taha nutma. Kell on alles 14.30, aga tema arvuti taga õppida enam ei jaksa. Äkitselt saan kokkulangemise põhjusest aru: tal ei ole olnud vahetunde ega söögivahetundigi. Kella 8.10-st hommikul 14.30-ni ilma pausita õppimist! Ja kaks ainet on veel tegemata! Ei, ta ei ole õpiraskusega laps. Täitsa taiplik ja terane. Aga koormus on uskumatu. Ja vahetundide puudumine veel lisaks.

Me peaksime võtma koduõpet kaine mõistusega. Tuleks endalt rahulikult küsida, mis on selle juures kõige olulisem. Aga enne, kui mõtlemagi jõuan hakata, selgub, et mu tütrele kui õpetaja lapsele on kõik oluline, et kõik tuleb ära teha. Ka see, kuhu õpetaja kirjutas juurde „vabatahtlik“. Tubli laps mõtleb niimoodi! Kas aga Stuudiumisse rohkesti ülesandeid saatev õpetaja sellega arvestab? Saan aru, et mina pean küll sellega arvestama, ja vähendan omaenda õpilaste järgmise päeva ülesannete mahtu päris kõvasti. Puhtalt selle järgi, mida oma lapse puhul kodus tunnen ja näen.

Teine dilemma: kas kannatada vaikides või sekkuda?

Kolmas päev. Oma kodus kolme koolikultuuri võrreldes panen tähele, et ma ise annan õpilastele pigem vähe koormust, arvestades sellega, et õpilastel on raske. Märkan, et ka mu ühe lapse koolis on Stuudium vaikne, ülesanded on paari päeva peale jaotatavad, võtavad aega maksimaalselt kella 12-ni päeval, sedagi pooleldi joonistades või lugedes.

Mu teise lapse koolis on aga teisiti ning ma kirjutan ta klassijuhatajale ja ka juhtkonnale. Annan neile mõista, et õpilastele head soovides ei tohiks siiski aru kaotada ja koduõppe koormusega liiale minna. Saan vastuseks diplomaatilise teksti, mida kopeeriti arvatavasti kõigile lastevanematele, kes julgesid nuriseda. Laste ülekoormusest polnud vastuses juttugi. Tuli standardvastus: saage koolist ka aru, distantsõpe on meile alles uus asi, me alles otsime lahendusi ja kui on raske, küsige omavalitsuselt majanduslikku tuge jne … Tekkis tahtmine teismelise kombel karjuda: WTF? Ma ei vajanud majanduslikku tuge, vaid palusin neil laste koormus üle vaadata. Juhtkonna kirja lugedes mõtlen, mida ma ise õpetajana oleksin vastanud. Kui palju kordi olen olnud niisamasuguses olukorras. Vähemalt olen püüdnud vastata ikka inimese, õpetaja, klassijuhatajana, aga mitte kantseliiti kasutava ametnikuna.

Kolmas dilemma: kas õpetada või palka välja teenida?

Pedagoogina näen ju lapsele antud ülesandest, mis on selle taga. Kas see, et laps omandaks õpieesmärgi või see, et tal oleks lihtsalt mingi ülesanne – ükspuha milline. Saan tänu oma kogemusele aru ka sellest, kas õpetaja eeldab vanema abi või annab ta lihtsalt kogemata veidi raskesti mõistetava ülesande. Koduõppel oldud päevad on mulle selgelt näidanud, et osa õpetajaid õpetab, teine osa aga annab ülesandeid.

Üks mu lastest sai Stuudiumist ülesande joonistada neljale A4 paberile koomiks. Näidised olid õpikus ja õpitulemusena lubati hinnata tekstiloome oskust. Eelnevalt oli koolis koomikseid loetud ja nii oli see teismeliste jaoks huvitav ülesanne. Meie kodus sündis sellest koomiks koduõppest.

Teine laps luges oma Stuudiumist: „Vabandust, et ma esimesed päevad teile ei kirjutanud, tegin omale kodulehte /—/. Vaadake Netflixist filmi ja tehke mulle võõrkeeles kokkuvõte kirja vormis.“ Põnevust pole, ei ole meil ka Netflixi ning lapsel polnud õrna aimugi, kuidas kirjutada võõrkeeles kirja või mis tähendab 2,5-tunnise filmi ingliskeelne kokkuvõte. Film iseenesest oli draama Teisest maailmasõjast. Iga laps seda vabatahtlikult ei vaataks. Läbi häda mingeid lauseid kirja pannes küsis laps: „Kuidas öelda, et mulle ei meeldinud, et seal filmis nii palju seda täiskasvanute asja tehti?“ Hmm, aitan last. Õpetajalt tuli hiljem tagasiside. „Palun alusta kirja Dear teacher ja vormista õigesti kirja vormis.“

Otsustan, et lasen oma õpilaste homse tunni kergemalt üle. Teen neile materjali, mida saab lugeda ja uurida. Kes soovib, see uurib, kes soovib, see vaid loeb – midagi jääb ikkagi külge.

Neljas dilemma: kas terve mõistus või hea juhend?

Nädal on peaaegu möödas. Liikumislabor annab juhiseid, ministeerium annab juhiseid, Innove annab juhiseid, tugispetsialistid annavad juhiseid. Treenerid, klassijuhatajad, õpetajad, uudised, raadiosaated, presidendist sõbrannadeni … kõik soovitavad, mida peaks tegema, et kõik oleks õige. Sotsiaalmeedia kihiseb lugudest, kes on tublim, kes on rohkem looduses, kes teeb rohkem kodundust, käsitööd, muusikat või e-trenne. Saamatuse tunne kasvab. Kell on 23.50, hommikuks on vaja tunnid ette valmistada. Lastel jäi täna kaks ainet pooleli. Ja kõik juhised on lugemata. Ainult seda ühte Liikumislabori oma vaatasin. Seal soovitati päeva jooksul õppida ainult 2,5 tundi!

Närvid on pingul ja nutt tuleb peale. Meie peres tekib küsimus, kuidas korraldada koduõpet terve talupojamõistuse järgi. Dialoog kodust. Mina: „Kallis, palun aita nüüd ise meie last nii, et see liikumispäevik vastaks õpetaja juhendile!“ Abikaasa: „See õpetaja tehku parem normaalne juhend, mis sobib meie päevikuga!“

Isal on tervet talupojamõistust.

Alates 13. märtsist loome uut koolikultuuri. Ootamatu kogemus on andnud meile võimaluse õpikäsitust muuta.

Edukaid koole juhivad praegu meeskonnad – see on juba reaalsus. Digi on saanud läbivaks sõnaks kodus, meedias, veebikeskkondades. Kogu Eestit on hõivanud digihullus ja haridustehnoloogidest on saanud õppetöö peamised koordineerijad koolijuhi ja õppejuhi kõrval. Meeskond juhib iseennast, õpetajaid, õppijaid ja lastevanemaid.

Võimalus õppida

Rapla gümnaasiumi õppijad ja õpetajad loovad teist korda kahe aasta jooksul uut kooli. 1. septembril 2018 alustasime oma esimest õppeaastat n-ö eelneva kultuurita – uus koolimaja, õpetajad, õpilased, töötajad, lastevanemad, koolipidaja. Alates eelmisest reedest oleme tegemas taas uut kooli – distantsõppe kooli.

Eelnev kogemus tuleb meile sealjuures kasuks. Oleme jäänud pigem rahulikuks, sest arutame tekkinud probleeme koos ja nende põhjal teeme otsused. Esimene päev (13. märts) oli meeskonnale arutamiseks ja kokkulepete sõlmimiseks. Alustasime juhendamist iseenda teadmiste ja kogemustega. Õpetajad võtsid seda kui võimalust õppida, meeleolu oli ootusärev.

Leppisime kokku, et hakkame õppetööd ette valmistama nende keskkondadega, mida oleme seni kasutanud ja mida õppijad tunnevad. Infokanaliks number üks sai Stuudium. Kõige tihedamad olidki sellest hetkest alates õpetajate tööpäevad. Otsustasime läheneda päevakavale tunniplaanipõhiselt, et hoida ajagraafik õppija ja õpetaja jaoks tuttav. Vähem võimekad ja motiveeritud õppijad vajavad seda õppeülesannete kuhjumise vältimiseks. Samuti hoiab see ära õpetajate suure koormuse õpilaste esitatud tööde läbivaatamisel. Esimeste päevade tagasiside näitas, et väga suur osa õppijatest pidas tähtaegadest kinni ja kolmapäevast alates oli hommikul päeva õppetööinfo korraga olemas. Nii on tunnipõhine õpe asendunud koolipäeva kui terviku arvestamisega, andes õpilasele võimaluse oma päeva ise planeerida. Õpetajad kiitsid väga noori, kes olid võrreldes tavaõppega palju kohusetundlikumad. Paljud esitasid oma tööd enne tunni algust. Üksikud on kurtnud tööde kuhjumist, nende puhul selgitame välja murekohad ja hoiame neil silma peal.

Gümnaasiuminoortel on isiklik riistvara, meil tuli välja laenutada vaid mõni kooli arvuti.

Pidevalt kuuleme jutte ülepaisutatud õppekavast. Nüüd on lõpuks tekkinud olukord, kus aeg ja võimalused on pannud terasid sõkaldest eraldama ja üldpädevused on tõusnud esikohale. Õppetöö sisu ja maht klassiruumis töötades ning kodus iseseisvalt õppides ei ole võrreldavad. Klassiruumis on kohe abiks õpetaja või klassikaaslane, kodus peab õppija suures osas ise hakkama saama. Õpetaja peab sisu ja õppijale antava õppematerjali väga hästi läbi mõtlema. Samuti peab arvestama, et kontakti saamiseks õpetajaga või kaasõpilasega kulub rohkem aega. Kõik võtab rohkem aega.

Õppejuht ja õppekorraldusjuht teevad pidevat seiret Stuudiumi päevikutes, vaatavad üle sisu ja hindavad mahtu. Õpetajatele antakse soovitusi õppijate tagasiside põhjal. Oluline kokkulepe on ka see, et panustame nii palju kui võimalik tööajale (8.30–17) nii õppija kui ka õpetaja seisukohalt vaadatuna.

Koostöö sujub

Õpetajate koostöö on saanud uue mõõtme – digi õpetajate toas käib tihe kogemuste vahetamine. Kui nüüd jõuda järgmiste nädalate jooksul veel päriselt lõimimiseni, siis on võitjaid palju. Tunnen uhkust oma kooli õpetajate digipädevuste ja valmisoleku üle end arendada. Õppijad kiidavad õpetajaid tundide ettevalmistamise eest. Nende otsene tagasiside õpetajale tõestab partnerlusel põhinevaid suhteid.

Meie koolis on mentorsüsteem, kus igal õppijal on õpetajate hulgas oma mentor ja õpetajatel on mentor omakorda juhtkonna liikmete hulgas. Digimaailmas on kerge orbiidilt ära kaduda. Seetõttu on info liikumine osapoolte vahel väga oluline. Kui gümnaasiumiastmes väheneb oluliselt lapsevanema osalus koolielus, siis praegu on vaja hoida silm peal ka oma täiskasvanud lapse tegemistel. „Usalda, aga kontrolli!“ on heatahtlik soovitus.

Tunnen, kui vajalik on juhtkonna tugi ja oskused toetada õpetajaid distantsõppe meetodite rakendamisel. Meil on läinud hästi, sest kõik juhtkonna liikmed on digivaldkonnas tugevad. Meil ei ole haridustehnoloogi, teeme seda tööd praegu kõik. Oleme päeva jooksul õpetajatele online’is olemas, peame videokoosolekuid, läheneme individuaalselt, katsetame vajadusel keskkondi, võtame telefoni ja räägime murekohad läbi. Tagasiside ütleb, et õpetajate jaoks on see oluline tugi.

Praegu on kõige raskemaks osutunud toetada neid õpetajaid, kellel on kodus kooliealised lapsed. Nemad on mitmes rollis korraga ja see on osutunud väga keeruliseks.

Tuge vajavad ka juhid. Meeskond on omavahel iga päevaselt kontaktis nii audiovisuaalselt kui sõnumite kaudu. Jagame omavahel ülesandeid. Lisaks on mul endal äärmiselt tugev seljatagune teiste riigigümnaasiumide juhtide ja koolipidaja poolt. Meil toimuvad videokoosolekud, kus igaüks saab sõna ja ühiseid probleeme arutame koos. Teiste kogemused on vajalikud nii iseenda tegevusele kinnituse saamiseks kui ka uute lahenduste leidmiseks.

Kasutame eriolukorda ära huvigruppide liikumiseks suurema demokraatia ja osalemise suunas. Harjutame õppijaid koolipäeva kui tervikut arvestama ning võimaldame neil ise enda aega planeerida. Anname õpetajale aega oma tööriistakasti täiendada ja ootame põnevaid uusi õppeülesandeid.

12. märts – riiklikult on otsus tehtud, esmaspäevast lähevad kõik koolid kinni. Õpilased on viimastel koolipäevadel justkui kevadvaheaja ootuses, täiskasvanud pigem teadmatusest pinges. Ebamäärane koroonainfo võtab Eestis konkreetsemaid tegutsemisvorme.

Keegi meist ei taju, mis järgmisel nädalal juhtuma hakkab; millisesse tulevikku uus elukorraldus ja isoleeritus meid viivad.

Nädalavahetus – kooliinimeste erinevad emotsioonid ja tegemised. Õpetajatena töötame kogu nädalavahetuse, et viia end veebis pakutavate võimalustega kurssi, et ümber mängida tunde ja töid, mis on ette valmistatud klassiruumis õppivatele õpilastele. Kriisiinfot juhtinud inimesed on reede õhtuks vaimselt väga väsinud. Kaks nädalat on töötatud suure pinge all, vahendades infot kogukonnale ja meediale, ennetades paanika tekitamist.

Uus nädal – oleme juhtkonnaga pidevas ühenduses, helistame, kirjutame ja viime arutelusid läbi eri keskkondades, erinevate inimestega. Jagame infot. Suuremad ja otsuseid nõudvad nõupidamised toimuvad Zoomis. Kogume tagasisidet nii õpetajatelt, õpilastelt kui lastevanematelt.

Reede – tagasiside põhjal selgub, et õpetajate töömaht on tohutult suurenenud. Kiidetakse veebikeskkondi ja kirjastusi, kes on oma tasulised teenused tasuta kättesaadavaks teinud. Kriisi ajal kerkivad ka meie koolis esile inimesed, kes pakuvad kolleegidele veebipõhiseid koolitusi ja nõustamist, palju tehakse koostööd. Kõige keerulisem ongi õpetaja jaoks tajuda õppetöö mahtu ja e-õppe keskkondade haldamisoskusi, mis õpilastele sobiksid. Tagasisidest on suur abi. Planeerime koostööd klassijuhatajatega, tugistruktuur teeb veebinõustamisi.

Pühapäev – teen kokkuvõtte lastevanemate ja õpilaste tagasisidest. Ka meie koolis tundub kõige raskem olema nendel lastevanematel, kellel on mitu last ja kelle lapsed õpivad algklassides. Aga vanem käib samal ajal kas tööl või töötab kodukontoris.

Pisikestel pole veel kujunenud iseseisva töö harjumust, nad jäävad hätta päris mitmes asjas. Eelkõige puudub neil interneti ja nutiseadmete kasutamise oskus, nad ei tule toime veebikeskkondade haldamise, pildistamise ja filmimisega, ka nende vanemad ei pruugi sellega kohe hakkama saada ja peavad esmalt ise õppima. Esimesed kaugõppe päevad kujunevad pikaks ja tekitavad segadust.

Ärevus paisub

Vanemaid üllatab laste vastutustundlikkus ja iseseisvus. Kodukoolis nauditakse oma lastega koosolemist, võimalust aega paindlikult kasutada ja vahepeal sportlikke pause teha. Need, kes on kodus n-ö abiõpetaja rolli sattunud, saadavad õpetajatele tänusõnu, sest mõistavad, kui suur on õpetajate töökoormus ja kui oluline roll on õpetajatel laste elus. Vanemad kirjutavad, et lapsed ei ole nii väsinud kui tavaliselt ja nende tuju on hea. Põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste vanemad näevad laste sooritusärevust, ei olda kindlad, kas ikka saadakse asjadest õigesti aru.

Õpilastele teeb kõige rohkem muret uue materjali omandamise kvaliteet ja liigne kodutööde maht. Nädala algul ajab segadusse õpetajate erinev lähenemine tööülesannete vormistamisele. Stuudiumis kasutatakse nii tunnikirjeldusi, kodutöid, sõnumeid, aga ka failiga lisatavaid töölehti, kus ülesanne koos tähtajaga kirjas.

Samuti tekitab segadust hindeliste tööde tegemine, justkui ei peaks, aga mõnes aines need siiski toimuvad. Palju on arvuti taga istumist. Ärevus paisub, sest tundub, et kõike ei jõua märgata ja õigeks ajaks ära teha. Ka pole kohe kellegi käest küsida. Tehakse ettepanek õpetada vaikuseminutite harjutusi ja see õppetöö osana edastada. Kõige rohkem soovitakse videotunde matemaatikas, füüsikas ja võõrkeeltes.

Positiivse poole pealt toovad õpilased välja, et väga meeldib ise oma aja juhtimine, võimalus end välja magada. Saab rohkem perega olla ja sportida. Õppetükid on huvitavad. Tundub, et õpilaste seas ongi kaks kategooriat: ühed on hästi ennastjuhtivad, kes naudivad iseõppimist, teised aga vajavad sotsiaalset keskkonda, neil on kodus raske motivatsiooni leida. Kõlama jääb igatsus kooli ja klassikaaslaste järele.

Saame hakkama

Teisele e-õppe nädalale liigume vastu targemana. Koostame oma õpetajatele uued juhised, jagame infot ja tagasisidet ka oma õpilaste ja lastevanematega. Saame hakkama, sest meile meeldivad uued olukorrad ja väljakutsed, me hoiame kokku ja aitame üksteist. Ka vanemad ja õpilased kinnitavad seda.

Aga enamik meist igatseb oma klassikaaslaste ja kolleegidega kokkusaamist ja koos toimetamist. Uueks väljakutseks saab huvitöö ja kooli ürituste korraldamine veebis, samuti õpilastele klassikogukonna virtuaalse kogunemise ja suhtlemise võimaldamine.

Kuulates ja lugedes seda kõike, mõtisklen, milliseid õppetunde me homsesse kaasa saame võtta. Kas rakendame hilisemat koolipäeva algust, kus tuleme näiteks neljaks tunniks koolimajja sotsiaalsetesse tegevustesse, konsultatsioonidesse ja praktikaid sooritama ning ülesandeid lahendama, aga ülejäänud tunnid teeme e-õppena? Kas jätkame liikumislustiga iga päev liikumispäevikut täites? Mis muutub õppematerjalide koostamises ja tegelikus praktilises õppetöös? Mis teemad pärast kriisi juhtide lauale tulevad ja kuivõrd hakkab murenema klammerdumine vanadesse õppevormidesse?