Riik saatis
kohalikele omavalitsustele ja lasteaedadele juhised töö ümberkorraldamiseks, et
vältida nakkuse edasikandumist. Riigi toimimise huvides on oluline, et
lasteaiad ja -hoiud oleks avatud nii palju kui hädavajalik ning nii vähe kui
võimalik. Munitsipaallasteaedade ja -hoidude lahtioleku ja töökorralduse
otsustab jätkuvalt kohalik omavalitsus ning eraasutuste puhul pidaja.
Vältimaks nakkuse edasikandumist, tuleb lasteaedade ja -hoidude töö
korraldamisel arvestada mitmete piirangutega.
• Mistahes haigusnähtudega inimest ei lubata hoonesse.
• Lasteaias ei osutata huvihariduse teenust.
• Lapsevanemate ja võõraste sisenemine lasteaia hoonesse ei ole aktsepteeritud.
Laste üleandmine korraldatakse väljaspool hoonet.
• Hoones viibivate inimeste kontaktide hulk hoitakse võimalikult madal.
• Rühmade vahel ei toimu liikumist ja kontakte. Lasteadades olevad
spordiruumid, saalid, ujulad jms ei ole ühiskasutuses.
• Lasteaia hoones korraldatakse kõigi hoones viibijate haigusnähtude seire ja
ennetusmeetmete (näiteks kätepesemine, desovahendid jms) rakendamine.
• Lasteaia töö ümberkorraldamisel arvestatakse terviseameti soovitustega
kõrgendatud riskiga töötajate (vanus, kroonilised immuunsust langetavad
haigused jmt) töö korraldamisel.
• Lasteaia hoones haigusnähtudega inimese tuvastamisel tagatakse viivitamatult
tema isolatsioon ja korraldatakse olukorra lahendamine nakkuse levikut
takistavalt ning terviseameti suunistele vastavalt.
Lasteaia juhatajal on õigus koostöös kohaliku omavalitsusega oma töö ümberkorraldamisel leida optimaalne lahendus, sealhulgas distantsõpe vanematele vanuserühmadele. Eriolukorra ajaks on lasteaia juhatajal õigus täpsustada lapsevanema vajadust lasteaiateenuse järele.
Kohalikud omavalitsused peavad vajadusel tagama 24/7 oma haldusterritooriumil lasteaia ja -hoiu teenuse eriolukorra mõistes elutähtsal ametikohal (näiteks politsei, pääste, meditsiini jms) ja riigi kestlikuks toimimiseks hädavajalikel töökohtadel töötavatele vanematele (näiteks kommunaal- ja sotsiaalteenused, toiduainetööstus, toidupood, transport jms). Sellise teenuse pakkumine tuleb korraldada võimalikult kiiresti, hiljemalt 20. märtsiks.
Haridus- ja teadusministeerium
soovitab õpetajatel distantsõppe tingimustes hoiduda vähemalt esimesel kahel
nädalal numbrilisest hindamisest. Keskenduma ei peaks niivõrd laste
õpitulemuste numbrilisele hindamisele, vaid suunama tähelepanu õppekorraldusele
ning uues olukorras toimetulekule. Numbrilise hindamise asemel on sõnaline
kujundav hindamine sobivam õpilaste tagasisidestamise ja motiveerimise viis.
Ministeerium soovitab õpetajatel läbi mõelda, millised tagasiside
andmise võimalused töötavad numbrilise hindamise asemel kõige paremini just
nende õpilaste jaoks. Samuti on oluline analüüsida, millises mahus ja millise
ajalise sammuga ülesandeid anda. Kindlasti ei ole mõistlik anda selliseid
ülesandeid, mida peab lahendama aja peale või ainult kindlal kellaajal.
Õpilased ei saa tegutseda samades tingimustes ‒ kodud on erinevad ning seadmete
ja nende kasutajate arv varieerub. Vajalik on koguda lastelt ja nende vanematelt
süsteemselt tagasisidet ja leida võimalusi sellega arvestamiseks.
Oluline on õpetajate koostöö, et anda õpilastele rohkem mitme
õppeaine teadmisi ja oskusi arendavaid ülesandeid.
Soovitused
õpetajale
• Võtke endale aega, et leida kõige paremini toimivad lahendused, kanalid ja vahendid. • Koguge õpilastelt ja vanematelt süsteemselt tagasisidet ja arvestage sellega. • Aidake õpilastel luua süsteem, kust ülesandeid leida, millises järjekorras neid teha ja millal esitada. • Leppige vanematega kokku kanalid ja ajavahemik omavaheliseks infovahetuseks. • Püüdke mitte seada esikohale digivahendeid, need on eeskätt info vahetamise kanalid. • Andke õpiülesannetele pigem pikemad kui lühemad tähtajad. • Püüdke ülesannete andmise aega sättida nii, et töötavad vanemad saaksid järgmise päeva ülesannetega enne tööleminekut tutvuda ning oma lapsi seeläbi ka eemal olles abistada. • Võimalusel kaaluge nooremates klassides õppetöö korraldamist nädalaste tsüklitena. • Suunake lapsi endale päevaks kindlaid õpieesmärke seadma. • Tundke huvi, milliseid viise lapsed õppimiseks kasutavad, ja suunake neid omavahel kogemusi vahetama. • Õpilased, õpiharjumused, iseseisva töö võimekus ja lapsevanemate võimalused on erinevad ‒ arvestage sellega õpieesmärkide seadmisel. • Hoiduge vähemalt esimestel nädalatel numbrilisest hindamisest. Suunake tähelepanu uues olukorras toimetulekule ja katsetamisele, et leida edaspidiseks parimad tööviisid ja selge töökorraldus. • Kujundav hindamine on praeguses olukorras parim võimalik õpilaste tagasisidestamise ja motiveerimise viis. • Hindamise asemel pakkuge lastele ilma hindamiseta testide tegemise võimalust, et õpitut kinnistada. • Tunnustage lapsi pingutuse, mitte tulemuse eest! • Mõelge, kuidas saate kompenseerida laste sotsiaalset suhtlemist: näiteks kord nädalas videosild, keskne kanal klassile, kus omavahel suhelda. • Korraldage ekraanivabu õppimise päevi! • Säilitage rahulik meel!
Soovitused
koolijuhile
• Toetage õpetajaid ja koordineerige tegevusi, et leida parim
lahendus!
• Kaardistage e-õppe keskkonnad ja vahendid, mida teie koolis kasutatakse.
• Püüdke hoida erinevate keskkondade ja vahendite hulk võimalikult väike.
Koroonaviiruse leviku
tõkestamiseks on alates 16. märtsist kõik koolid üle viidud distantsõppele.
Oleme eriolukorras esimest korda ja ühtviisi on õpipoisi rollis õpilased,
õpetajad, koolijuhid ja lapsevanemad. Kui hästi me arvutipõhise õppega hakkama
saame? Kuidas tõhusalt õpetada ja õppida? Õpetajate Leht vahendab koolide
kogemusi-soovitusi ja asjatundjate nõuandeid, mis võiks aidata õpetajatel
veelgi nutikamaks saada ja võtta kriisist positiivse.
Lasteaiad eriolukorras veel
töötavad
Mõnes omavalitsuses on suletud
ka lasteaiad ning töötavad vaid valverühmad. Paljud lasteaiad on siiski ka
eriolukorra ajal avatud, kuigi lapsi on seal väga vähe. Lasteaedades kehtivad
ranged hügieenireeglid, ära on jäetud huviringid ja üritused edasi lükatud. Väga
keeruline on tekkinud olukord algklassiõpilaste vanemate jaoks. Kuidas
korraldada elu, kui laps jääb üksi koju?
„Noored
kooli“ meelitab ka „vanemaid“ noori
Kolmekordne
vanaema Jana Adari hüppas „Noored kooli“ ree peale oma viiekümnenda sünnipäeva
eel, pagasiks rikkalik elu-, õpi- ja töökogemus. Adari soovib, et temaga mullu
kooliteed alustanud Puhja jütsidel säraks silm ka järgmistes klassides.
Kas saatan kannabkiPradat?
Miina Härma gümnaasiumi 12. klassi
õpilasel Annabret Helena Järvel õnnestus pääseda tööpraktikale Londoni
moenädalale ja näha, milline on glamuurse maailma kulissidetagune.
50 aastat
lasteaiaõpetajana – kuidas see on võimalik?!
Lasteaias töötamise
retsept on lihtne: armasta lapsi ja oma tööd ning mine tööle rõõmuga. Lapsed
annavad palju energiat ja hoiavad hinge noorena, usub õpetaja Mare Värton,
kelle jaoks Põlva Lepatriinu lasteaed on olnud juba 50 aastat esimene ja ainus
töökoht.
Kuninga tänava koolil on
pikaaegne kaasava hariduse kogemus
Paarikümne aasta pikkusest kogemusest
ja sellest sündinud uuendusest, mis säästab õpetajat läbipõlemisest, räägivad kooli
direktor Urve Krause ja õppealajuhataja Liina Õmblus.
Pärnu kaasav haridus toetub koostööle
Pärnu linna haridusosakonnas on loodud
kaasava hariduse spetsialisti ametikoht. Selle inimese ülesanne on
koordineerida ja rakendada oma valdkonna tööd linna koolides. Loodud on
tegevuskava, mis hõlmab erivajadustega lapsi nii lasteaedades, koolides kui ka
huvikoolides.
Konkursikomisjon
valis järgmisel aastal avatava Tabasalu riigigümnaasiumi direktori ametikohale
19 kandidaadi seast praeguse Pala kooli direktori Grete-Stina Haaristo.
Grete-Stina Haaristo on omandanud Tartu ülikoolis bakalaureuseõppes
ökoloogia ja elustiku kaitse ning magistriõppes bioloogia eriala. Ta on
lõpetanud „Noored kooli“ 9. lennu, läbinud alustavate koolijuhtide
arenguprogrammi ja haridusinnovatsiooni meistriklassi programmi. Oma teadmisi
ja kogemusi jagab ta külalisõppejõuna Tartu ülikooli haridusinnovatsiooni
magistriõppe üliõpilastele.
2015. aastast töötab Grete-Stina Haaristo Anna Haava nimelises Pala
koolis, olles kaks esimest aastat loodusainete õpetaja, huvijuht, noortekeskuse
juht ja seejärel direktor.
Koolijuhi töö kõrval on ta Peipsiääre vallavolikogu liige ja
hariduskomisjoni esimees, MTÜ Kodavere Pärimuskeskuse juhatuse liige, MTÜ Pala
Valla Noored juhatuse liige, Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi liige ja Eesti
Roheline Liikumise liige.
Konkursikomisjoni juhi, haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu
osakonna juhataja Raivo Trummali sõnul paistis ta silma inimliku, õppijakeskse,
teaduspõhise ja kogukonda väärtustava juhina.
Grete-Stina Haaristo kindel arvamus on, et kooli ei saa luua,
arendada ega juhtida üksi, kogukonna kaasamine ei ole ühekordne tegevus, vaid
peab olema pidev ja kestlik. Oma olulisimaks tööks Palal peab ta kooli
kujunemist kogukonnakooliks.
Valitud koolijuhi senised kogemused toetavad eesmärki, et koostöös
kohaliku omavalitsuse koolidega ja kaasatud kogukonnaga rajatakse Tabasallu
atraktiivne, kaasaegne, kvaliteetse õppekorraldusega hariduskeskus, kuhu
tahavad õppima tulla nii Harku valla kui ka naabervaldade noored.
Komisjoni kuulusid lisaks haridus- ja teadusministeeriumi
ametnikele ka Harku valla ja riigigümnaasiumide direktorite esindajad.
Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk kinnitab, et hoolimata eriolukorrast läheb elu Tartu ülikoolis edasi ning kvaliteetne õppe- ja teadustöö jätkub. Ülikool on valmis pakkuma üliõpilaste muredele individuaalseid lahendusi.
Valgu kinnitusel ei tasu kellelgi
muretseda, et ülikool eriolukorra tõttu lõpetamata või lõputöö kaitsmata jääb.
Ka sisseastumise pärast ei ole vaja karta – kõik, kes soovivad ülikooli astuda,
saavad selleks võimaluse.
Tartu ülikool jättis eriolukorra
tõttu ära küll sisseastujatele mõeldud akadeemilise testi, mis pidi toimuma 21.
märtsil ja 4. aprillil, kuid see puudutas vaid üht osa sisseastujatest.
„Meil on väga kahju, et pidime
akadeemilise testi ära jätma. Sel aastal kavatses testi teha rohkem inimesi kui
kunagi varem – soovijaid oli üle 2500. See kinnitab, et huvi õpingute vastu
Tartu ülikoolis on väga suur,“ rääkis Valk ja lisas: „Pole parata, lähme eluga
edasi ja leiame uued lahendused.“
Kas akadeemiline test korraldatakse
eritingimusel vastuvõtuks suve alguses, otsustab ülikool hiljemalt 1. maiks.
„Kui bakalaureuseõppesse astumisel tuleb veel muudatusi teha, teavitame sellest
esimesel võimalusel,“ lubas Valk. Magistri- ja doktoriõppes plaanitakse
vastuvõtt korraldada algse ajakava kohaselt.
Ülikoolis tegutsetakse sihiga, et
eriolukord ei takistaks kellelgi õpinguid lõpetamast. „Oleme vajaduse korral
valmis lükkama lõpetamised ja kaitsmised augustikuusse. Doktoritööde kaitsmised
toimuvad video teel,“ sõnas õppeprorektor.
Ta nentis, et praegu on kõige
keerukam olukord praktikumidega, mis peaksid toimuma laboris, haiglas või mujal
silmast silma. Palju küsimusi on välisüliõpilastel ja ajutiselt välismaal
viibivatel üliõpilastel. „Otsime kõigile üliõpilaste muredele individuaalseid
lahendusi,“ kinnitas Valk ning rõhutas, et kvaliteetne õppe- ja teadustöö Tartu
ülikoolis jätkub riigis kehtestatud eriolukorrast hoolimata.
Tema sõnu kinnitas ka Tartu ülikooli
haridustehnoloogia peaspetsialist Lehti Pilt: „Juba enne eriolukorra
väljakuulutamist oli ligikaudu 70%-l Tartu ülikooli kursustest olemas e-tugi ja
kindlasti jätkame selle suunaga. Näiteks möödunud nädalavahetusel loodi juurde
30 uut e-kursust, mis võimaldavad üliõpilastel omandada teadmisi kaugõppe
vormis.“
Et asendada auditoorne õpe e-õppega
ning toetada paremini üliõpilaste iseseisvat tööd, on õppejõud usinasti asunud
oma e-toega kursusi täiendama. Veebiseminari vahend on Tartu ülikoolis
kasutusel juba ligi 360 e-kursusel ja videoloenguid on hakatud salvestama
sadakonnal kursusel, kus seda varem ei tehtud, kirjeldas Pilt.
Peale selle pakub Tartu ülikool ka
kooliõpilastele ja täiskasvanud õppijatele eneseharimiseks ja teadmiste
täiendamiseks e-õppe võimalusi. Lähiajal algab mitu huvitavat vaba
juurdepääsuga e-kursust ehk MOOC-i, mis on kõigile tasuta: „Tehisintellekti
algkursus“, „Religioosne fundamentalism ja radikaalne poliitika“, „Security in
the Baltic Sea Region“ ja „Estimation of Measurement Uncertainty in Chemical
Analyses“. Lisateave ja registreerimine on veebilehel moocs.ut.ee.
Tartu ülikooli kõigi e-täiendusõppe võimalustega saab tutvuda veebilehel ut.ee/et/e-taiendusope.
COVID-19
haigust põhjustav koroonaviiruse puhang on tekitanud eriolukorra. Eesti haridustöötajate
liidu (EHL) poole pöörduvad üha enam õpetajad küsimustega, mis puudutavad töösuhte
korraldamist kaugtööl ning karantiinis olijatele. Keerulises situatsioonis on
murelikud ka tööandjad. EHL-i jurist Külli Kröönström jagab soovitusi, mis
aitavad haridustöötajatel eriolukorras paremini toime tulla.
Kuna tegu on
kriisiolukorraga, siis muutub see pidevalt. Seetõttu soovitab EHL-i jurist Külli Kröönström jälgida lisaks tema soovitustele ka riigi
teadaandeid, sest eriolukorras võib riik kehtestada tavapärasest erinevaid elu-
ja töökorralduse reegleid. Kröönström
toob välja seadustest tulenevad vastused küsimustele, mis on õpetajaskonna
hulgas viimasel ajal eriti päevakorda kerkinud.
Töötaja
õigused, kui töötajale on tehtud ettepanek võtta palgata puhkus, tervisepäevad
või iga-aastane puhkus
Seisuga 13.03.2020 kehtib töölepingu
seadus. Kuigi kehtestatud on eriolukord, kehtivad hädaolukorra seaduse kohaselt
töötajate õigused muutumatutena edasi. Olukord võib muutuda hädaolukorra seaduse
alusel tulenevalt vajadustest ning seda otsustab Vabariigi Valitsus.
Tööandjal ei ole õigust palgata puhkust
ise määrata. Palgata puhkus antakse ja vormistatakse ainult poolte kokkuleppel.
Eesti riik on teinud otsuse sulgeda koolihooned, aga õppetöö jätkub e-vormis. Seega
säilib õpetajatel nende senine töö.
Tervisepäevale jäämine sõltub alati
töötaja enda initsiatiivist. Tervisepäevad pole riiklikult määratud (kui, siis
on need kehtestatud kohalikus omavalitsuses või haridusasutuses). Tööandja ei
saa otsustada ega ka teada, millal töötaja vajab arstiabi või haiguslehte ega
seda, kas vaba päev on tervise huvides oluline või mitte. Tervisepäevale mineku
otsustab ainult töötaja ise.
Tööandja peab kinni pidama kehtestatud
puhkusegraafikutest. Iga-aastast puhkusegraafikut saab muuta ainult poolte kokkuleppel
(töölepingu seadus § 69 lõige 4).
Kui 2020. aasta põhipuhkuse graafik on
veel koostamata (puhkusegraafik peab olema kinnitatud I kvartali lõpuks) ehk on
alles koostamisel, siis kehtib tavakohaselt printsiip, et puhkuseaja määrab
tööandja, aga ta kuulab ära iga töötaja arvamuse. Kui töötaja soov on ühildatav
õppeasutuse huvidega, siis töötaja soovi arvestatakse (töölepingu seadus § 69
lõige 1).
Isikute ring, kellele peab andma
põhipuhkust neile sobival ajal, on fikseeritud töölepingu seaduse § 69 lõikes
7.
Kui sulle on tehtud ettepanek minna
palgata puhkusele, siis mõtle töölepingu seaduse § 37 rakendamisele. See õigusnorm
annab tööandjale võimaluse vähendada töötajate töökoormust ja töötajate töötasu
kuni miinimumpalgani, kui eriolukorrast tekkinud majanduslikel põhjustel on
kokkulepitud töötasu maksmine tööandjale üleliia koormav. Tööandja peab sellest
töötajat ette teatama kaks nädalat ette ja informeerima ka usaldusisikut.
Soovitused töösuhte korraldamiseks kõigile kaugtöö tegijatele ja karantiinis olijatele
Iga
dokument, millele sa alla kirjutad, peab olema sinu tahe. Kui dokumendis on
punkte, mida sa õigeks ei pea (näiteks palgata puhkus, töölt lahkumine jms),
siis püüa läbirääkimiste teel saavutada endale parim lahendus.
Saavutada
tööandjaga kokkulepe, et tehakse kaugtööd.
Mitte
teha ennatlikke kokkuleppeid. Riik on kasutusele võtmas töötukassa reserve just
nende töötajate töötasu hüvitamiseks, kelle töökoormus ja seega ka sissetulekud
on eriolukorra tõttu vähenenud ning kes on sunnitud koju jääma.
Leppida
kokku iga-aastases palgalises puhkuses.
Kui
inimene on haige, saab ta ise endale avada haiguslehe.
Võtta
tervisepäevi.
Äärmisel juhul nõustu tööandja
kokkuleppega palgata puhkuseks. Seda ei soovita enne teha, kui eeltoodud juhud
on ammendatud. Palgata puhkusele saab töötajat saata ainult töötaja enda
nõusolekut. Nagu eespool mainitud, püüa läbirääkimiste tulemusena saavutada töölepingu
seaduse § 37 rakendamist.
Alates 23. märtsist kuni 1. maini loevad raamatukoguhoidjad lastele ette raamatuid telefoni, Skype’i ja Facebooki vahendusel. Raamatukogu soovib sellega pakkuda tuge lapsevanematele, kes on kodukontoris ning tahaksid samal ajal leida lastele harivat ja haaravat tegevust. Individuaalne kõne aitab hoida lapse huvi ja muuta ettelugemiskogemus just tema vajadustele vastavaks. Soovi korral saab laps harjutada lugemist hoopis raamatukoguhoidjale ette lugedes.
Raamatukoguhoidjad ootavad kõnesid
argipäevadel kella 10‒16. Keskraamatukogu lastelehel www.keskraamatukogu.ee/lasteleht
saab tutvuda kampaanias osalevate raamatukoguhoidjatega ja etteloetavate
raamatute valikuga, sealt leiab ka vajalikud juhised ja kontaktid. Ettelugemine
on tasuta (telefoniga helistamisel sõltub kõne hind helistaja
telefonioperaatorist ja teenusepaketist). Iga ettelugemine kestab kuni pool
tundi ja videokõne puhul näitab raamatukoguhoidja raamatust ka pilte. Kui
raamat jääb põneva koha peal pooleli, on alati võimalik järgmisel päeval uuesti
helistada.
Lisainfo Tallinna keskraamatukogu laste-
ja noorteteenindusest e-aadressil laste@tln.lib.ee.
Palume kannatlikkust, kui liinid on
hõivatud, ning soovitame proovida mõne aja pärast uuesti.
Tallinna keskraamatukogu kutsub ka teisi
raamatukogusid üle Eesti kampaanias osalema. Kuigi raamatukogud on eriolukorra
ajal üldjuhul külastajatele suletud, tasub jälgida infot ja tutvuda tegevuste
ja võimalustega, mida raamatukoguhoidjad pakuvad lugejatele sel perioodil
e-kanalite kaudu.
Haridus- ja teadusministeerium otsustas,
et seoses eriolukorraga lükatakse edasi põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite
toimumise periood. Eriolukorras ei toimu ka keeletasemete eksamid, testid ja
tasemetööd. Uued eksamiajad sõltuvad eriolukorra kestusest.
Haridus- ja
teadusminister Mailis Reps märkis, et uute eksamiaegade
määramisel lähtutakse sellest, et õpilastel ja õpetajatel oleks piisavalt aega
eksamitele häälestumiseks. „Kindlasti ei alusta me eksamitega varem kui kaks
nädalat pärast tavapärase õppekorralduse taastamist,“ sõnas Reps. Minister
lisas, et distantsõpe jätkub esialgu veel vähemalt kaks nädalat, aga suure
tõenäosusega aprilli lõpuni.
Eksamite
edasilükkamise peamine põhjus on eriolukorrast tulenev vajadus vältida avalike
kogunemisi ja piirata lähikontaktide arvu.
Juhul kui
eriolukorra kestust pikendatakse ning see ulatub suvevaheaja alguseni, peab
ministeerium otstarbekaks, et koolid lõpetatakse jooksvate hinnete alusel.
Gümnaasiumi,
kutseõppeasutusse ja kõrgkooli vastuvõtmise tingimused määrab iga haridusasutus
ise. Juba praegu on nii ülikoolid kui ka paljud gümnaasiumid ministeeriumile
kinnitanud, et nad tegelevad sobilike lahenduste otsimisega ja on valmis
paindlikult tegutsema.
Tallinna koolide õed alustavad tänasest oma kooliperede telefoninõustamist, et pakkuda leevendust ülekoormatud riiklikele infoliinidele. Infot kooliõe telefoninumbri ja vastamise kellaaegade kohta jagab iga õppeasutus oma kooliperele ise.
„Häirekeskus
on andnud teada, et väga paljud lapsed pöörduvad nende poole muredega, mis
tingitud koroonaviiruse tekitatud olukorrast. Muretsetakse pere ja sõprade
pärast, uuritakse haigustunnuste kohta. Samuti on üle koormatud
perearstikeskuste infoliinid,” tõdes SA Tallinna Koolitervishoid juhatuse
esimees Kädi Lepp.
Sihtasutuse
juhatus otsustas koos juhtivõdedega, et kooliõed jätkavad oma tööd
telefoninõustajatena, et võtta maha eesliinil töötavate inimeste koormust.
Lisaks õpilastele saavad kooliõed kui tervishoiuspetsialistid anda tervisealast
nõu ka lapsevanematele ning pedagoogidele.
„Nõustamine algab kohe, kui kooliõde on saatnud koolile vastava kirja, kus olemas tema kontaktandmed ning nõustamise kellaajad. Koolid omakorda teavitavad telefoninõustamise algusest õpilasi ja lapsevanemaid ning õpetajaid,” selgitas Lepp. „Iga kooliõde nõustab enda töökoha kooliperet, kuid vajadusel saavad appi tulla ka kolleegid teistest koolidest, näiteks juhul, kui kooliõde ise jääb haiguslehele või töötab suurel koormusel COVID-19 drive-in põhimôttel tegutsevas proovivõtukohas.”
Saaremaa
suurima elektroonikatehase ja tippsisseseadega elektroonikatööstus Incap kutsub
koostöös Tallinna tehnikaülikooliga inseneritudengeid kandideerima ettevõtte välja
pandud mitme tuhande euro suurusele stipendiumile.
Kuressaares
asuva Incapi tehase juhi Greg Grace sõnul loodi stipendium eesmärgiga
tunnustada juba insenerialal õppivaid noori ja meelitada valdkonda ka
järelkasvu. „Kuigi meie tehastes nii Saaremaal kui mujal riikides on tootmine
suures osas automatiseeritud, vajame jätkuvalt insenere, kes robootikat
seadistada ja projektidele vastavalt ümber kohandada suudaksid,“ selgitas
Grace.
Noorte
motiveerimiseks paneb Incap koostöös TalTechi ja Saaremaa vallaga välja 2250
euro suuruse stipendiumi, mis tudengile ühekordselt välja makstakse.
Stipendiumile saavad kandideerida TalTechi inseneriteaduskonna
elektroenergeetika ja mehhatroonika bakalaureuseõppe tudengid, kel on ette
näidata nõutud õppekoormus ja head hinded. Samuti hindab ettevõte noorte
tunnustamisel aktiivsust ja kirge oma eriala vastu.
Noortel
on võimalik kandideerida stipendiumile kuni 12. aprillini, konkursi tulemused
avaldatakse hiljemalt 15. mail. Stipendiumi pidulik üleandmine TalTechi aulas
toimub 27. mai pärastlõunal. Täpsem info kandideerijatele asub Taltechi
kodulehel, arengufondi alamjaotuses, käesoleva aasta kevadstipendiumite hulgas.
Rahvusvahelise
elektroonikaseadmete tootjana pakub Incap uusima tehnoloogia abil valmistatud
kvaliteetseid elektroonikaseadmete lahendusi. Ettevõtte tootmine toimub nii
Saaremaal Kuressaares kui ka Indias, Ühendkuningriikides ja Slovakkias. Osa
ettevõtte meeskonnast asub ka Helsingis ja Hongkongis. Grupis töötab pärast
jaanuaris toimunud uute tehaste ülesostmist kokku ligi 1300 inimest ning
ettevõtte käive oli möödunud aastal enne lisandunud tehaste käivet 71 miljonit
eurot.
Eesti õpetaja on autonoomne,
kuid uuenduste sisseviimisel vajab ka tema senisest enam kolleegide ja
koolijuhi toetust ning tagasisidet, selgub sel nädalal avalikustatud õpetamise
ja õppimise uuringu TALIS 2018 teise osa „Õpetajad ja koolijuhid väärtustatud
professionaalidena“ tulemustest.
„Meie professionaalsed õpetajad on need, kes suudavad ka praegustes
äärmiselt tavatutes oludes pakkuda kvaliteetset õpet ning panustada parimate
lahenduste leidmisesse,“ kommenteeris haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets. „Lisaks
asjatundlikule õpetajaskonnale vajame ka professionaalseid selge visiooniga
koolijuhte, kes on järjepidevad haridusuuenduste eestvedajad ning oma meeskonna
arengu toetajad. TALIS-e uuring on olnud väga oluline suunanäitaja Eesti
hariduspoliitika kujundamisel.“
83% koolijuhtidest (OECD keskmine 42%) kinnitab, et Eesti õpetajal
on võrreldes OECD kolleegidega vabadust kujundada kursuste sisu ning valida
õppematerjale. Nad saavad ka enam kaasa rääkida kooli visiooni ja eesmärkide
seadmisel, 84% õpetajatest kinnitab koolijuhtide sõnu.
Uuenduste sisseviimine nõuab kolleegide tuge ja koolijuhi
suuniseid. Positiivse märgina ütleb 84% meie õpetajatest, et nende koolis on
koostöökultuur, mis pakub vastastikust toetust. Toetava koostöökultuuri
kujunemisel on väga oluline roll koolijuhil.
Professionaalset koostööd tegevad õpetajad kasutavad enam
efektiivseid õpetamispraktikaid. Professionaalne koostöö pole aga kuigi sage
praktika ei Eestis ega ka teistes OECD riikides. Eesti õpetajatest osales
koostöises professionaalses õppimises vähemalt korra kuus vaid 19% õpetajatest.
Võrreldes 2013. aastaga on suuresti samaks jäänud koolijuhtide hulk, kes
õpetajate professionaalset koostööd toetavad. Ainult 45% koolijuhtidest (OECD
keskmine 59%) on uuringule eelnenud aastal võtnud ette tegevusi, mis
toetavad õpetajate koostööd uute õpetamispraktikate arendamisel.
Oluline
tagasiside
Õpetamise kvaliteedi parandamisel on väga oluline anda õpetajatele
regulaarset tagasisidet. Koolijuhid väidavad pea üksmeeleselt, et nende
koolides hinnatakse õpetajaid. Ka enamik Eesti õpetajaid (94%) märgib, et on
oma tööle tagasisidet saanud, kuid ainult 72% neist leiab, et sellel on
õpetamispraktikatele positiivne mõju. Professionaalsuse kontekstis on oluline
teada, et hindamistulemusi kasutatakse nii koolitusplaani koostamisel kui ka
mentori määramisel. Järjest enam kasutatakse seda ka palga ja tulemustasu
määramise alusena.
Eesti õpetaja stressitase on üsna sarnane OECD keskmisega‒ 18% on
kogenud oma töös palju stressi. Peamiselt põhjustab seda vastutus õpilaste
tulemuste eest, õppe kohandamine erivajadustega õpilastega ja administratiivsed
ülesanded. Uuring näitab, et oma töös rohkem stressi tunnetavad õpetajad
soovivad suurema tõenäosusega järgmise viie aasta jooksul ametist lahkuda. 40%
Eesti õpetajatest soovib sealjuures koolis töötada veel kuni viis aastat (OECD
keskmine 25%).
Eesti õpetaja töökoormus on nende enda hinnangul suur.
Täiskoormusega õpetajad töötavad keskmiselt 40,6 tundi nädalas, mis ületab
lubatud nädalakoormust (35 tundi). Palgaga on rahul 39% õpetajatest ja 44%
koolijuhtidest.
Vaatamata suurele koormusele ja kõrgemale palgaootusele on
õpetajate enamus (80%) seisukohal, et ameti plussid kaaluvad selgelt üles
miinused. Erialavalikut kahetseb neist ainult 6% (OECD keskmine 9%). Ka
koolijuhid on sarnasel seisukohal, ainult ligikaudu 2% vastanutest
kahetses oma erialavalikut (OECD keskmine 7%). http://www.oecd.org/education/talis/talis-2018-results-volume-i-1d0bc92a-en.htm
Õpetajaameti staatus ühiskonnas ja rahulolu oma tööga mõjutab
oluliselt uute õpetajate värbamist ning juba töötavate õpetajate soovi ametis
jätkata. 2019. a augustis avaldatud uuringu esimese osas toodi välja, et Eesti
on üks nendest riikidest, kus õpetajaameti tunnetatud väärtustatus ühiskonnas
on õpetajate hinnangul viimase viie aastaga oluliselt paranenud (2013. a 13,7%
ja 2018. a 26,4%). Oluliselt kõrgem oli see näitaja just viimase viie aasta
jooksu ametisse astunud õpetajate hulgas (39%).
TALIS (The Teaching and Learning International Survey) on OECD
poolt läbiviidav rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega kogutakse
andmeid õpetajate, õpetamise, õppekeskkonna ning õpetajate töötingimuste kohta
erinevates riikides üle maailma.
Eestist vastas uuringuküsimustele 3004 7.‒9. klassi õpetajat ja 195
koolijuhti.
Uuringu olulisust rahvusvahelises võrdluses näitab ka järjest suurenev
osalevate riikide arv. Esimene TALIS viidi läbi 2008. aastal ning kaasatud oli
24 riiki, viis aastat hiljem kasvas riikide arv 34-ni. Kolmandast uuringust
võttis osa 48 riiki või majanduspiirkonda. Eesti on osalenud kõigil kolmel
korral.
TALIS-e uuringud on andnud väärtuslikku teavet
poliitikakujundamisse (sh Eesti elukestva õppe strateegia 2020 koostamisse,
esma- ja täiendusõppesüsteemi kujundamisse ning prioriteetide seadmisse jne),
võimaldanud analüüsida suundumusi ning võrrelda Eestit teiste riikidega.
Põhiuuringu esimese osa rahvusvahelised ja riiklikud tulemused
avaldati möödunud aastal.
Riikliku raporti teine osa avaldatakse 2020. a aprillis ning seda
tutvustatakse 27. aprillil toimuval veebiseminaril.
Selgunud on mullu detsembris välja kuulutatud riikliku konkursi 42 parimat õpilasleiutajat, kelle mõttelennu ja kätetöö tulemusena valmis 35 põnevat leiutist.
Konkursižürii esimees, Tallinna reaalkooli tehnoloogiaõpetuse õpetaja Ahti Pent
ütles, et tal on hea meel, et meie noored leiutajad oskavad hästi märgata nii
enda ümber kui ka laiemalt ühiskonnas lahendamist vajavaid probleeme. „Kui
varasematel aastatel pakkusid paljud noored leiutajad välja hulganisti ulmelisi
abistajaroboteid, siis taoliste tööde osakaal on aasta-aastalt vähenenud.
Tänavuse konkursi tööd olid suures osas välja kasvanud mõnest leiutaja enda
keskkonnast tulenevast konkreetsest vajadusest ja nupukusest seda lahendada.
Olulist laiemat ühiskondlikku mõõdet kannavad aga need mitmed leiutised, mis
püüdsid lahendada nii meie laste vaimse kui füüsilise tervisega seotud
probleeme. Üks selleaastase konkursi leiutis võiks olla reaalselt aktuaalne aga
ka praeguses eriolukorras, millega silmitsi oleme – rahapesumasin, mida võiks
nime järgi arvates esialgu justkui seostada pangateemaga, kuid on tegelikult
mõeldud sularaha desinfitseerimiseks ja ka valeraha tuvastamiseks,“ rääkis
Pent.
Eelkooli kuni 3. klassi kategoorias anti välja kolm esimest preemiat: Siena Tikk Gustav Adolfi gümnaasiumist riidepuu eest, millega laps saab hakkama igas olukorras; Helena Karu Parksepa keskkoolist korgiga hapukoorepaki eest; Mirelle Kirbits Põlva Jakobi koolist lastele ohutu kurgiviilutaja eest.
4.–6.
klassi kategoorias sai esimese preemia Renet Riitsalu
Tõrva gümnaasiumist lastele turvaliseks kasutamiseks mõeldud mäesuuskade
hooldamise kandi raua eest.
7.–9. klassi kategoorias
said esimese preemia Jasper Tammes, Katariina Kukk ja Uku
Kurim Tallinna reaalkoolist. Nemad leiutasid ühiselt lahendused, kuidas
taimekasvatuse abil vabaneda pikkadel kosmosereisidel tekkivast tolmust.
Gümnaasiumiastme ja kutsekooli kategoorias jäid sel korral esimene ja
teine preemia välja andmata. Kolmanda preemia sai Lasnamäe vene gümnaasiumi
õpilane Andrey Gorbovskiy, kes töötas välja elektroonilise tunniplaani
koolis kasutatavate mobiilsete tundide jaoks.
Parima kooli
preemia pälvis Lasnamäe vene gümnaasium.
Samuti pälvisid preemiad kõigi esimese ja
teise preemia saanud tööde juhendajad.
Žürii valis eripreemiana välja ka Lümanda Põhikooli õpilase Gert Lonksi
ja Parksepa keskkooli õpetaja Ene Kärgi osalema selle aasta mais USAs
toimuval rahvusvahelisel noorte teadlaste konkursil Regeneron International
Science and Engineering. Sel nädalal teatasid aga korraldajad ürituse
ärajäämisest koroonaviiruse levikuga tekkinud eriolukorra tõttu. Konkursi
korraldajad nii Eestis kui USA-s otsivad tekkinud olukorrale lahendusi, et kõik
oma väljateenitud auhinna kätte saaksid.
Varasema plaani järgi pidi õpilasleiutajaid autasustatama 14. aprillil õpilaste
teadusfestivalil, kuid eriolukorra tõttu jääb teaduspidu ära.
Konkursil osales 975 noort leiutajat 824 ideega. Töid hindas ekspertidest koosnev komisjon, kuhu kuulus
näiteks insenere, disainereid, leiutajaid, õpetajaid, patendiametnikke
jt.
Õpilasleiutajate riiklik konkurss julgustab õpilasi loovalt mõtlema ja otsima lahendusi igapäevaeluga seotud probleemidele. Konkurssi korraldab Eesti teadusagentuur ning rahastab haridus- ja teadusministeerium.
Muutuv õppimine: esimesed kaugõppepäevad venisid pikaks ja külvasid segadust
Miina
Härma gümnaasiumi arendusjuht, direktori asetäitja Tiia Lepik kirjutab distantsõppe
kogemustest oma kooli näitel. Ta tunnistab, et olukord on olnud keeruline, aga
üldiselt saavad kõik osapooled kodus õppimisega hakkama. „Uueks väljakutseks
saab huvitöö ja kooli ürituste korraldamine veebis, samuti õpilastele
klassikogukonna virtuaalse kogunemise ja suhtlemise võimaldamine,“ kirjutab ta.
Loome
uut kooli
Rapla gümnaasiumi
koolijuht Sirje Kautsaar kirjutab, et alates 13. märtsist luuakse Eestis uut
koolikultuuri. „Ootamatu kogemus on andnud meile võimaluse õpikäsitust muuta,“
ütleb ta, lisades: „Kasutame eriolukorda ära huvigruppide liikumiseks suurema
demokraatia ja osalemise suunas.“ Kautsaar peatub ka õpetajate koostööl, mis on
saanud tema hinnangul uue mõõtme – digitaalses õpetajate toas käib tihe
kogemuste vahetamine.
Koduse
õpikeskkonna võimalused
Tallinna
ülikooli haridusteaduste instituudi pedagoogilise nõustamise dotsent Riin Seema
kirjutab, et tervisele mõeldes on oluline jagada mõtteid ja kogemusi, millised
distantsõppe võtted vähendavad digivahendites veetmise aega.
Ta
toob välja mõned kasulikud soovitused distantsõppeks ja kommenteerib neid.
Ta
nendib, et koduõppel laste üldpädevuste arendamiseks on vaja suunata lapsi
arvutist pausi pidama, õppima pärismaailmas, olema loov, suhtlema oma
perekonnaga ning tegema kodutöid. „Koroonaviirus lapsi üldjuhul ei ohusta, küll
aga ohustab laste arengut digivahendite liigkasutamine,“ märgib ta.
Kuidas
kaasav haridus lapse erivajadusega hakkama saab?
Kaasav
haridus ei ole mingi kauge eesmärk, mille poole püüdleme ja mille saavutame
juhul, kui tingimused x, y, z on täidetud. Vastupidi, kaasav haridus on
igapäevane tegelikkus, mille nimel paljud inimesed peavad iga päev väga palju
pingutama, kirjutab Astangu kutserehabilitatsioonikeskuse direktori asetäitja
Veronika Kaska.
Vilde väärib uut
avastamist
Tänasel teatripäeval on
põhjust rääkida Eesti moodsa proosa ja näitekirjanduse alusepanijast Eduard
Vildest, kes on loonud aluse ka siinsele teatri- ja kirjanduskriitikale ning kelle
sünnist möödub tänavu 155 aastat. Vilde muuseumi juhtivkuraator Kadi Kesküla
iseloomustab Eduard Vildet kui värvikat inimest ja loojat, kelle looming on
kõnekas ka praegusel ajal.
Millal
on õige aeg alustada?
Ehk oleks just nüüd, kui
lapsed ei ole enam nädalaid pidanud enne kukke ja koitu kooli minema, aeg võtta
vastu otsus alustada järgmisel õppeaastal koolipäeva hiljem? Kolmandik meie
lastest on ju pidevas unevaeguses ning sotsiaalministeerium ja TAI on
soovitanud hilisemat koolipäeva algust. Ometi on vähesed koolid nõuannet
järginud. Miks me ootame?
Ettevõtlik
inimene teeb rohkem, kui peab
Ettevõtlik
inimene astub oma eesmärgi nimel mugavustsoonist välja ja tahab midagi ära
teha, arvavad tublid õppurid, kes võitnud mitmesuguseid ettevõtlusvõistlusi.
Noorte meelest võiks majandusõpe alguse saada juba lasteaias, sest mida
nooremana õpid, seda lihtsam on asjadest aru saada.
Nõutavate oskuste tase
langeb iga uue õppekavaga
Soome
õpetajate häälekandja Opettaja ülevaatest saame teada, mis teemadel kirjutavad
lugejad, aga ka lugeda Tampere ülikooli emeriitprofessori Jorma Merikoski
tähelepanekuid, kuidas on neljakümne aasta jooksul iga uue matemaatika õppekavaga
alandatud nõudmiste taset.
Eesti
kutsekoolid jagasid kogemusi Ukraina koolidele
Lõppes Eesti ja Ukraina kutsehariduse
koostööprojekt, mida rahastas EV välisministeerium. Ukrainlased teevad esimesi
samme, et korraldada oma kutseharidust Eesti eeskujul. Meie koolid õppisid ka
ise oma kogemusi jagades.
Uued politseinikud said
kutse
Politsei- ja
piirvalvekolledži Paikuse üksuses lõpetas järjekordne lend politseiametnikke
sel päeval, kui riigis kuulutati välja eriolukord. Kõigil 41 lõpetajal oli tagatud
töökoht ja kohustus suunduda tööle.
Jõõpres on lõimitud
õppeained ja kool kogukonnaga
Jõõpre põhikoolis on sama
katuse all lasteaed, kellega koolielu on tihedalt läbi põimunud. Käsitöö- ja
tehnoloogiatundides valmistatakse vajalikke asju endale, koolile ja lasteaiale.
Paljudesse tegevustesse on kaasatud kogukond, eelkõige lapsevanemad.
Kümme soovitust
õpetajale, lapsevanemale ja noorsootöötajale, kuidas rääkida noortega
koroonaviiruse ohtlikkusest
1. Uuri, mida noored viiruse kohta juba teavad. Lase neil rääkida
mõtetest ning tunnetest, mis sellega seoses tekivad, täpsusta vajadusel fakte
ja korrigeeri riskide kohta käivaid väärarvamusi.
2. Paku juurde informatsiooni, selgita, kust sinu info pärineb ja
millised on usaldusväärsed allikad info hankimiseks (terviseamet, Maailma
Terviseorganisatsioon, teadlaste ja arstide sõnavõtud jms). Suuna noori
võimalusel jälgima ka Facebookis neile mõeldud kanalit Teeviit, kus
vahendatakse viiruse kohta käivat ametlikku infot ja nõuandeid.
3. Ära koorma noori infoga üle. Jäta võimalus infot juurde küsida.
Võta päevakajalisi sündmusi jälgides viirusega seotud uued teemad ja
vaatenurgad regulaarselt jutuks. Viiruse kohta saadakse iga päev teada uusi
fakte, mis aitavad selle käitumist mõista ja end paremini kaitsta.
4. Uurige viiruse kohta koos midagi uut juurde (nt kuidas inimese
keha viirustega võitleb ning millele viitavad haiguse sümptomid, kuidas
viirused meid haigeks teevad ning mida me saame teha, et haigestumise riski
vähendada).
5. Selgita lihtsalt ja toetu faktidele, mitte emotsioonidele ega
arvamustele.
6. Ole rääkides tõsine ja veenev. Väldi hirmutamist ja ähvardamist
– palju mõjusam on suunata noori tõeste faktide kaudu olukorda mõistma ja
sellele vastavalt käituma.
7. Juhi noorte tähelepanu mõtlematu käitumise tagajärgedele. Nakatudes
seavad nad ohtu mitte ainult enda, vaid ka oma lähedaste tervise.
8. Selgita, et viirus ei ole seotud vaid ühe riigi (nt Itaalia) või
inimrühmaga – viirus ohustab kõiki vanusest sõltumata.
9. Palu noortel pakkuda ise lahendusi vaba aja veetmiseks. Näiteks
virtuaalse noorsootöö tegevused – mõtteid ja meetodeid leiad Eesti noorsootöö keskuse
alalehelt „Noortevaldkonnale eriolukorras“.
Sotsiaalmeedias kasuta teemaviidet #püsikodus.
10. Selgita, et viiruse leviku tõkestamiseks peab vältima nii
avalikke kogunemisi kui ka kohtumisi sõpradega.
Avalikus kohas peab rangelt järgima 2 + 2-põhimõtet: liikuda tohib kas üksi või
kahekesi ning teiste inimestega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahet.
Vabariigi Valitsus otsustas, et alates sellest aastast määratakse riiklik hariduspreemia lisaks senistele kategooriatele ka huvihariduse õpetajale ja senise ühe asemel antakse välja kuni kolm haridustöötaja elutööpreemiat.
Haridus- ja
teadusminister Mailis Repsi sõnul on Eesti haridustöötajad
praegu rohkem kui kunagi varem maailmas eeskujuks ja väärivad suuremat
tunnustamist. „Eriolukorras ja distantsõppe tingimustes on eriti oluline
tunnustada haridustöötajaid, kes on pidanud täielikult muutma oma töökorraldust
ja õpetamismeetodeid,“ ütles Reps valitsuse otsust kommenteerides.
Huviõpetaja
kategooria lisamine võimaldab paremini sidustada formaal- ja mitteformaalharidust
ning saadab tunnustava ja huvihariduse õpetajat väärtustava sõnumi kogu
ühiskonnale. Elutööpreemiale esitatakse igal aastal väga palju väärikaid
kandidaate. Valitsuse otsus võimaldab aastatepikkuse panuse eest tunnustada
ning tänada senisest rohkem inimesi.
Väiksemate
preemiatega tunnustatakse aasta hariduse sõbra ja haridusasutuse aasta teo
laureaate ja nominente.
Riiklikud
hariduspreemiad antakse välja kaheksandat korda toimuval aasta õpetaja galal
„Eestimaa õpib ja tänab“, mis toimub 3. oktoobril Alexela kontserdimajas.
Haridus- ja teadusministeerium
saatis partneritele arvamuse avaldamiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille
eesmärk on muuta doktoriõppe läbimine tõhusamaks ning väärtustada doktorante ja
doktorikraadiga inimesi.
Ministeeriumi asekantsler Indrek
Reimand märkis, et Eesti vajab rohkem värskeid doktoreid, et
kindlustada teadlaste ja õppejõudude järelkasv ning doktoreid suunduks ka
teistesse kõrget kvalifikatsiooni vajavatesse ametitesse. „Soovime, et
doktorantidel oleks ülikooli, teadusasutuse või ettevõttega tööleping, mille
sisu on seotud doktoritööga. Leping tähendab doktorandile selgust tööülesannete
sisus ja ulatuses ning soodustab kiiremini doktorikraadini jõudmist,“ ütles
Reimand. „Riigi ootus on ka see, et kasvab väljaspool akadeemiat doktoritöö
tegemiseks sõlmitud töölepingute, nn ettevõtlusdoktorantide arv ja seeläbi
doktorikraadi väärtus ühiskonnas.“
Kui muudatused ellu viiakse, hakkab nooremteadurina töötav või
ettevõtlusdoktorant saama doktoranditoetuse asemel töölepingus kokkulepitud
palka. Sihiks on tõsta nooremteadurite sissetulek vähemalt Eesti keskmiseni.
Haridus- ja teadusministeerium on koostöös ülikoolidega töötanud
välja kolm doktoriõppe läbimise võimalust, mis aitavad tagada nii teadlaste
järelkasvu ülikoolides kui teadustöö tulemuste aktiivsemat rakendamist
ettevõtluses.
Esimene võimalus on kindlustada doktorandile ülikoolis
nooremteaduri ametkoht, mille põhisisu on individuaalse plaaniga määratud ja
doktoriõppega seotud teadustöö. Doktorandile kehtiksid töölepingust tulenevad
õigused ja kohustused, näiteks õigus iga-aastasele puhkusele ja haigestumise
korral võimalus saada haigushüvitist. Praegu ei pruugi doktorant saada pangalt
krediitkaarti ega kodulaenu, kuna tema sissetulekuks ei ole palk, vaid riiklik
toetus.
Senisest selgemalt on kavas luua ettevõtlusdoktorantuuri mudel, et
tõhustada ülikooli, ettevõtete ja avaliku sektori koostööd. Ettevõtlusdoktorant
on küll üliõpilane ülikoolis, kuid tööleping on sõlmitud ülikoolivälise
asutusega. Teadustöö lähtub ettevõtte või asutuse vajadusest ning seda tehakse
ülikooli juhendamisel.
Kolmas ja praeguse ekstern doktoriõppega kõige sarnasem võimalus on
see, et doktorant leiab ise endale juhendaja ja teema. Doktorant on sel juhul
üliõpilane, kes täidab oma plaani endale sobivas tempos ja talle ei maksta
riiklikku toetust õppimiseks nagu praegustele eksternidele. Võimalus sobib
eelkõige neile, kes asuvad doktoriõppesse põhitöö kõrvalt, ning see ei haaku
ettevõtlusdoktorantuuri ega nooremteaduri mudeliga.
Eelnõu väljatöötamiskavatsus saadeti kooskõlastamiseks
ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks rektorite nõukogule, Eesti üliõpilaskondade
liidule ja Eesti noorte teaduste akadeemiale. Eelnõu väljatöötamiskavatsus
puudutab õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmist.
Konkursikomisjoni otsuse kohaselt saab järgmisel aastal avatava Saaremaa riigigümnaasiumi direktoriks Ivo Visak.
Varasemalt on Ivo töötanud Tallinna Laagna gümnaasiumis graafilise disaini, filosoofia ja ühiskonnaõpetuse õpetajana ning Tallinna 37. keskkoolis graafilise disaini, väitluse, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana ning Eesti noorteühenduste liidu juhatuse esimehena. Praegu töötab disainiagentuuris Velvet produtsendina. Lisaks osales Ivo programmis „Noored kooli ja on pälvinud tiitli aasta noorsootöötaja 2017. Noorsootöös on Ivo seisnud alati selle eest, et noori nähtaks tõsiseltvõetavate ja hääleõiguslike kodanikena.
Konkursikomisjon
oli oma otsuses üksmeelne. Ivo Visak paistis silma konkreetse ja hea
argumenteerimisoskusega, noorusliku ja uuendusmeelse lähenemisviisiga. Tema
visioon enda juhitavast koolist on värske ja julge, sisaldades põhjalikult
läbimõeldud ning probleemõppest lähtuvat õppekorraldust.
Ivo sõnul
on koolijuhi roll pakkuda õpetajatele ja õpilastele parimat töökeskkonda, mis
on hariv, kaasaegne ja mis kõige olulisem – mõnus õpetajale, sest siis on ka
õpilastel hea olla.
Ivo Visak
alustab tööd 1. maist 2020. a.
Saaremaa gümnaasiumi
direktori ametikohale kandideeris 16 kandidaati. Komisjoni kuulusid lisaks haridus-
ja teadusministeeriumi ametnikele Saaremaa valla ja riigigümnaasiumide
direktorite esindajad.
Saaremaa
riigigümnaasium planeeritud kuni 540 õpilasele ning see avatakse 1. septembril
2021.
Anna-Liisa Blaubrük: „Õpilastele head soovides ei tohiks siiski aru kaotada ja koduõppe koormusega liiale minna.“ Foto: erakogu
Koduõppe esimese päeva sissekanne sotsiaalmeediasse: „Meie elutoas kohtub neli kultuuri: üks kodukultuur ja kolm koolikultuuri. Võta nüüd kinni, kas laps on antud juhtumis kodu peegel või hoopis kooli peegel.“
Ühte koolikultuuri esindan ma ise, sest töötan koolis õpetajana. Kahte koolikultuuri esindavad mu lapsed, kes õpivad kahes eri koolis. Neljas kultuur – kodukultuur – keerab kõik need kolm koolikultuuri muidugi pea peale.
Mul on kolm valikut: kas olla hea ema, hea õpetaja või hea
koduõpetaja. Artikli lõpuni jõudes saan aru, et emana olen olnud
kõige kehvem. Enda lohutamiseks mõtlen, et õpetajana olin see-eest
tubli, sest mõlemal mu lapsel said kõik koduõppe tükid tehtud ja
ma jõudsin ka omaenda tunnid ära anda. Emana aga jäin mõtlema,
kas oleksin pidanud oma laste tundidega natuke vähem pingutama.
Mulle ju tundus, et neilt nõutakse ekraani kaudu liiga palju. Mulle
kui emale tundus, et peaksin neid selle eest kaitsma. Seevastu
õpetajana sain väga hästi aga aru, et ega mu laste õpetajad siis
paha pärast, ikka laste enda arengu huvides …
Tunnen esimest korda seda dilemmat: kas olla hea ema või pigem
õpetaja. Mu kolleeg annab tagatoas Zoomis tunde nii, et tema kaks
kuueaastast last nõuavad kogu aeg ukse taga emmet. Vastuseks
kuulevad nad: „Emme on tuunnnnnisss!“ Seda lauset kuuleb nende
kodus nüüd rohkem kui midagi muud. Küllap küsib praegu iga
interneti kaudu kodus õpetav õpetaja endalt valutava südamega: „Ka
ma omaenda lastele ikka olen piisavalt toeks?“ Ja vastupidi: „Kas
ma oma klassi õpilastele klassijuhatajana olen piisav tugi? Kas mu
internetis antud tunnid on piisavalt head, kas mu õpilaste koormus
on talutav, kas, kas, kas …“ Kui näen oma õpilaste vastuseid,
mis on korralikud ja süvenemisega tehtud, siis kipu n arvama, et
väga valesti ma interneti kaudu vist ei õpetagi …
Esimene dilemma: kas teha kõik või ainult pool, kuid korralikult?
Teine koduõppepäev. Inimesed positavad sotsiaalmeediasse fotosid
ja tekste selle kohta, kuidas nad jälle looduses käisid. Kas nende
lastel siis polegi koduõpet, vasardab minu peas. Kas nemad ei peagi
järgmiseks päevaks virtuaalset klassitundi ette valmistama? Kolleeg
kirjutab, et annab e-kursust juba ammu, on selles kogenud ja jõuab
tänu sellele meie suure kriisi ajal rahulikult süüagi teha.
Otto sai ainsana koduõppest õigesti aru.
Samal ajal murdub meie kodus tütar laua taha nutma. Kell on alles
14.30, aga tema arvuti taga õppida enam ei jaksa. Äkitselt saan
kokkulangemise põhjusest aru: tal ei ole olnud vahetunde ega
söögivahetundigi. Kella 8.10-st hommikul 14.30-ni ilma pausita
õppimist! Ja kaks ainet on veel tegemata! Ei, ta ei ole õpiraskusega
laps. Täitsa taiplik ja terane. Aga koormus on uskumatu. Ja
vahetundide puudumine veel lisaks.
Me peaksime võtma koduõpet kaine mõistusega. Tuleks endalt
rahulikult küsida, mis on selle juures kõige olulisem. Aga enne,
kui mõtlemagi jõuan hakata, selgub, et mu tütrele kui õpetaja
lapsele on kõik
oluline, et kõik
tuleb ära teha. Ka see, kuhu õpetaja kirjutas juurde „vabatahtlik“.
Tubli laps mõtleb niimoodi! Kas aga Stuudiumisse rohkesti ülesandeid
saatev õpetaja sellega arvestab? Saan aru, et mina pean küll
sellega arvestama, ja vähendan omaenda õpilaste järgmise päeva
ülesannete mahtu päris kõvasti. Puhtalt selle järgi, mida oma
lapse puhul kodus tunnen ja näen.
Teine dilemma: kas kannatada vaikides või sekkuda?
Kolmas päev. Oma kodus kolme koolikultuuri võrreldes panen
tähele, et ma ise annan õpilastele pigem vähe koormust, arvestades
sellega, et õpilastel on raske. Märkan, et ka mu ühe lapse koolis
on Stuudium vaikne, ülesanded on paari päeva peale jaotatavad,
võtavad aega maksimaalselt kella 12-ni päeval, sedagi pooleldi
joonistades või lugedes.
Mu teise lapse koolis on aga teisiti ning ma kirjutan ta
klassijuhatajale ja ka juhtkonnale. Annan neile mõista, et
õpilastele head soovides ei tohiks siiski aru kaotada ja koduõppe
koormusega liiale minna. Saan vastuseks diplomaatilise teksti, mida
kopeeriti arvatavasti kõigile lastevanematele, kes julgesid
nuriseda. Laste ülekoormusest polnud vastuses juttugi. Tuli
standardvastus: saage koolist ka aru, distantsõpe on meile alles uus
asi, me alles otsime lahendusi ja kui on raske, küsige
omavalitsuselt majanduslikku tuge jne … Tekkis tahtmine teismelise
kombel karjuda: WTF? Ma ei vajanud majanduslikku tuge, vaid palusin
neil laste koormus üle vaadata. Juhtkonna kirja lugedes mõtlen,
mida ma ise õpetajana oleksin vastanud. Kui palju kordi olen olnud
niisamasuguses olukorras. Vähemalt olen püüdnud vastata ikka
inimese, õpetaja, klassijuhatajana, aga mitte kantseliiti kasutava
ametnikuna.
Kolmas dilemma: kas õpetada või palka välja teenida?
Pedagoogina näen ju lapsele antud ülesandest, mis on selle taga.
Kas see, et laps omandaks õpieesmärgi või see, et tal oleks
lihtsalt mingi ülesanne – ükspuha milline. Saan tänu oma
kogemusele aru ka sellest, kas õpetaja eeldab vanema abi või annab
ta lihtsalt kogemata veidi raskesti mõistetava ülesande. Koduõppel
oldud päevad on mulle selgelt näidanud, et osa õpetajaid õpetab,
teine osa aga annab ülesandeid.
Üks mu lastest sai Stuudiumist ülesande joonistada neljale A4
paberile koomiks. Näidised olid õpikus ja õpitulemusena lubati
hinnata tekstiloome oskust. Eelnevalt oli koolis koomikseid loetud ja
nii oli see teismeliste jaoks huvitav ülesanne. Meie kodus sündis
sellest koomiks koduõppest.
Teine laps luges oma Stuudiumist: „Vabandust, et ma esimesed
päevad teile ei kirjutanud, tegin omale kodulehte /—/. Vaadake
Netflixist filmi ja tehke mulle võõrkeeles kokkuvõte kirja
vormis.“ Põnevust pole, ei ole meil ka Netflixi ning lapsel polnud
õrna aimugi, kuidas kirjutada võõrkeeles kirja või mis tähendab
2,5-tunnise filmi ingliskeelne kokkuvõte. Film iseenesest oli draama
Teisest maailmasõjast. Iga laps seda vabatahtlikult ei vaataks. Läbi
häda mingeid lauseid kirja pannes küsis laps: „Kuidas öelda, et
mulle ei meeldinud, et seal filmis nii palju seda täiskasvanute asja
tehti?“ Hmm, aitan last. Õpetajalt tuli hiljem tagasiside. „Palun
alusta kirja Dear teacher ja
vormista õigesti kirja vormis.“
Otsustan, et lasen oma õpilaste homse tunni kergemalt üle. Teen
neile materjali, mida saab lugeda ja uurida. Kes soovib, see uurib,
kes soovib, see vaid loeb – midagi jääb ikkagi külge.
Neljas dilemma: kas terve mõistus või hea juhend?
Nädal on peaaegu möödas. Liikumislabor annab juhiseid,
ministeerium annab juhiseid, Innove annab juhiseid, tugispetsialistid
annavad juhiseid. Treenerid, klassijuhatajad, õpetajad, uudised,
raadiosaated, presidendist sõbrannadeni … kõik soovitavad, mida
peaks tegema, et kõik oleks õige. Sotsiaalmeedia kihiseb lugudest,
kes on tublim, kes on rohkem looduses, kes teeb rohkem kodundust,
käsitööd, muusikat või e-trenne. Saamatuse tunne kasvab. Kell on
23.50, hommikuks on vaja tunnid ette valmistada. Lastel jäi täna
kaks ainet pooleli. Ja kõik juhised on lugemata. Ainult seda ühte
Liikumislabori oma vaatasin. Seal soovitati päeva jooksul õppida
ainult 2,5 tundi!
Närvid on pingul ja nutt tuleb peale. Meie peres tekib küsimus,
kuidas korraldada koduõpet terve talupojamõistuse järgi. Dialoog
kodust. Mina: „Kallis, palun aita nüüd ise meie last nii, et see
liikumispäevik vastaks õpetaja juhendile!“ Abikaasa: „See
õpetaja tehku parem normaalne juhend, mis sobib meie päevikuga!“
Alates 13. märtsist loome uut koolikultuuri. Ootamatu kogemus on andnud meile võimaluse õpikäsitust muuta.
Edukaid koole juhivad praegu meeskonnad – see on juba
reaalsus. Digi on saanud läbivaks sõnaks kodus, meedias,
veebikeskkondades. Kogu Eestit on hõivanud digihullus ja
haridustehnoloogidest on saanud õppetöö peamised koordineerijad
koolijuhi ja õppejuhi kõrval. Meeskond juhib iseennast, õpetajaid,
õppijaid ja lastevanemaid.
Võimalus õppida
Rapla gümnaasiumi õppijad ja õpetajad loovad teist korda kahe
aasta jooksul uut kooli. 1. septembril 2018 alustasime oma esimest
õppeaastat n-ö eelneva kultuurita – uus koolimaja, õpetajad,
õpilased, töötajad, lastevanemad, koolipidaja. Alates eelmisest
reedest oleme tegemas taas uut kooli – distantsõppe kooli.
Eelnev kogemus tuleb meile sealjuures kasuks. Oleme jäänud pigem
rahulikuks, sest arutame tekkinud probleeme koos ja nende põhjal
teeme otsused. Esimene päev (13. märts) oli meeskonnale arutamiseks
ja kokkulepete sõlmimiseks. Alustasime juhendamist iseenda teadmiste
ja kogemustega. Õpetajad võtsid seda kui võimalust õppida,
meeleolu oli ootusärev.
Leppisime kokku, et hakkame õppetööd ette valmistama nende
keskkondadega, mida oleme seni kasutanud ja mida õppijad tunnevad.
Infokanaliks number üks sai Stuudium. Kõige tihedamad olidki
sellest hetkest alates õpetajate tööpäevad. Otsustasime läheneda
päevakavale tunniplaanipõhiselt, et hoida ajagraafik õppija ja
õpetaja jaoks tuttav. Vähem võimekad ja motiveeritud õppijad
vajavad seda õppeülesannete kuhjumise vältimiseks. Samuti hoiab
see ära õpetajate suure koormuse õpilaste esitatud tööde
läbivaatamisel. Esimeste päevade tagasiside näitas, et väga suur
osa õppijatest pidas tähtaegadest kinni ja kolmapäevast alates oli
hommikul päeva õppetööinfo korraga olemas. Nii on tunnipõhine
õpe asendunud koolipäeva kui terviku arvestamisega, andes õpilasele
võimaluse oma päeva ise planeerida. Õpetajad kiitsid väga noori,
kes olid võrreldes tavaõppega palju kohusetundlikumad. Paljud
esitasid oma tööd enne tunni algust. Üksikud on kurtnud tööde
kuhjumist, nende puhul selgitame välja murekohad ja hoiame neil
silma peal.
Gümnaasiuminoortel on isiklik riistvara, meil tuli välja
laenutada vaid mõni kooli arvuti.
Pidevalt kuuleme jutte ülepaisutatud õppekavast. Nüüd on
lõpuks tekkinud olukord, kus aeg ja võimalused on pannud terasid
sõkaldest eraldama ja üldpädevused on tõusnud esikohale. Õppetöö
sisu ja maht klassiruumis töötades ning kodus iseseisvalt õppides
ei ole võrreldavad. Klassiruumis on kohe abiks õpetaja või
klassikaaslane, kodus peab õppija suures osas ise hakkama saama.
Õpetaja peab sisu ja õppijale antava õppematerjali väga hästi
läbi mõtlema. Samuti peab arvestama, et kontakti saamiseks
õpetajaga või kaasõpilasega kulub rohkem aega. Kõik võtab rohkem
aega.
Õppejuht ja õppekorraldusjuht teevad pidevat seiret Stuudiumi
päevikutes, vaatavad üle sisu ja hindavad mahtu. Õpetajatele
antakse soovitusi õppijate tagasiside põhjal. Oluline kokkulepe on
ka see, et panustame nii palju kui võimalik tööajale (8.30–17)
nii õppija kui ka õpetaja seisukohalt vaadatuna.
Koostöö sujub
Õpetajate koostöö on saanud uue mõõtme – digi
õpetajate toas käib tihe kogemuste vahetamine. Kui nüüd jõuda
järgmiste nädalate jooksul veel päriselt lõimimiseni, siis on
võitjaid palju. Tunnen uhkust oma kooli õpetajate digipädevuste ja
valmisoleku üle end arendada. Õppijad kiidavad õpetajaid tundide
ettevalmistamise eest. Nende otsene tagasiside õpetajale tõestab
partnerlusel põhinevaid suhteid.
Meie koolis on mentorsüsteem, kus igal õppijal on õpetajate
hulgas oma mentor ja õpetajatel on mentor omakorda juhtkonna
liikmete hulgas. Digimaailmas on kerge orbiidilt ära kaduda.
Seetõttu on info liikumine osapoolte vahel väga oluline. Kui
gümnaasiumiastmes väheneb oluliselt lapsevanema osalus koolielus,
siis praegu on vaja hoida silm peal ka oma täiskasvanud lapse
tegemistel. „Usalda, aga kontrolli!“ on heatahtlik soovitus.
Tunnen, kui vajalik on juhtkonna tugi ja oskused toetada õpetajaid
distantsõppe meetodite rakendamisel. Meil on läinud hästi, sest
kõik juhtkonna liikmed on digivaldkonnas tugevad. Meil ei ole
haridustehnoloogi, teeme seda tööd praegu kõik. Oleme päeva
jooksul õpetajatele online’is
olemas, peame videokoosolekuid, läheneme individuaalselt, katsetame
vajadusel keskkondi, võtame telefoni ja räägime murekohad läbi.
Tagasiside ütleb, et õpetajate jaoks on see oluline tugi.
Praegu on kõige raskemaks osutunud toetada neid õpetajaid,
kellel on kodus kooliealised lapsed. Nemad on mitmes rollis korraga
ja see on osutunud väga keeruliseks.
Tuge vajavad ka juhid. Meeskond on omavahel iga päevaselt
kontaktis nii audiovisuaalselt kui sõnumite kaudu. Jagame omavahel
ülesandeid. Lisaks on mul endal äärmiselt tugev seljatagune teiste
riigigümnaasiumide juhtide ja koolipidaja poolt. Meil toimuvad
videokoosolekud, kus igaüks saab sõna ja ühiseid probleeme arutame
koos. Teiste kogemused on vajalikud nii iseenda tegevusele kinnituse
saamiseks kui ka uute lahenduste leidmiseks.
Kasutame eriolukorda ära huvigruppide liikumiseks suurema
demokraatia ja osalemise suunas. Harjutame õppijaid koolipäeva kui
tervikut arvestama ning võimaldame neil ise enda aega planeerida.
Anname õpetajale aega oma tööriistakasti täiendada ja ootame
põnevaid uusi õppeülesandeid.
12. märts – riiklikult on otsus tehtud, esmaspäevast lähevad kõik koolid kinni. Õpilased on viimastel koolipäevadel justkui kevadvaheaja ootuses, täiskasvanud pigem teadmatusest pinges. Ebamäärane koroonainfo võtab Eestis konkreetsemaid tegutsemisvorme.
Keegi meist ei taju, mis järgmisel nädalal juhtuma hakkab;
millisesse tulevikku uus elukorraldus ja isoleeritus meid viivad.
Nädalavahetus – kooliinimeste erinevad emotsioonid ja tegemised. Õpetajatena töötame kogu nädalavahetuse, et viia end veebis pakutavate võimalustega kurssi, et ümber mängida tunde ja töid, mis on ette valmistatud klassiruumis õppivatele õpilastele. Kriisiinfot juhtinud inimesed on reede õhtuks vaimselt väga väsinud. Kaks nädalat on töötatud suure pinge all, vahendades infot kogukonnale ja meediale, ennetades paanika tekitamist.
Uus nädal – oleme juhtkonnaga pidevas ühenduses, helistame, kirjutame ja viime arutelusid läbi eri keskkondades, erinevate inimestega. Jagame infot. Suuremad ja otsuseid nõudvad nõupidamised toimuvad Zoomis. Kogume tagasisidet nii õpetajatelt, õpilastelt kui lastevanematelt.
Reede – tagasiside põhjal selgub, et õpetajate töömaht on tohutult suurenenud. Kiidetakse veebikeskkondi ja kirjastusi, kes on oma tasulised teenused tasuta kättesaadavaks teinud. Kriisi ajal kerkivad ka meie koolis esile inimesed, kes pakuvad kolleegidele veebipõhiseid koolitusi ja nõustamist, palju tehakse koostööd. Kõige keerulisem ongi õpetaja jaoks tajuda õppetöö mahtu ja e-õppe keskkondade haldamisoskusi, mis õpilastele sobiksid. Tagasisidest on suur abi. Planeerime koostööd klassijuhatajatega, tugistruktuur teeb veebinõustamisi.
Pühapäev – teen kokkuvõtte lastevanemate ja õpilaste tagasisidest. Ka meie koolis tundub kõige raskem olema nendel lastevanematel, kellel on mitu last ja kelle lapsed õpivad algklassides. Aga vanem käib samal ajal kas tööl või töötab kodukontoris.
Pisikestel pole veel kujunenud iseseisva töö harjumust, nad
jäävad hätta päris mitmes asjas. Eelkõige puudub neil interneti
ja nutiseadmete kasutamise oskus, nad ei tule toime veebikeskkondade
haldamise, pildistamise ja filmimisega, ka nende vanemad ei pruugi
sellega kohe hakkama saada ja peavad esmalt ise õppima. Esimesed
kaugõppe päevad kujunevad pikaks ja tekitavad segadust.
Ärevus paisub
Vanemaid üllatab laste vastutustundlikkus ja iseseisvus.
Kodukoolis nauditakse oma lastega koosolemist, võimalust aega
paindlikult kasutada ja vahepeal sportlikke pause teha. Need, kes on
kodus n-ö abiõpetaja rolli sattunud, saadavad õpetajatele
tänusõnu, sest mõistavad, kui suur on õpetajate töökoormus ja
kui oluline roll on õpetajatel laste elus. Vanemad kirjutavad, et
lapsed ei ole nii väsinud kui tavaliselt ja nende tuju on hea.
Põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste vanemad näevad laste
sooritusärevust, ei olda kindlad, kas ikka saadakse asjadest õigesti
aru.
Õpilastele teeb kõige rohkem muret uue materjali omandamise
kvaliteet ja liigne kodutööde maht. Nädala algul ajab segadusse
õpetajate erinev lähenemine tööülesannete vormistamisele.
Stuudiumis kasutatakse nii tunnikirjeldusi, kodutöid, sõnumeid, aga
ka failiga lisatavaid töölehti, kus ülesanne koos tähtajaga
kirjas.
Samuti tekitab segadust hindeliste tööde tegemine, justkui ei
peaks, aga mõnes aines need siiski toimuvad. Palju on arvuti taga
istumist. Ärevus paisub, sest tundub, et kõike ei jõua märgata ja
õigeks ajaks ära teha. Ka pole kohe kellegi käest küsida. Tehakse
ettepanek õpetada vaikuseminutite harjutusi ja see õppetöö osana
edastada. Kõige rohkem soovitakse videotunde matemaatikas, füüsikas
ja võõrkeeltes.
Positiivse poole pealt toovad õpilased välja, et väga meeldib
ise oma aja juhtimine, võimalus end välja magada. Saab rohkem
perega olla ja sportida. Õppetükid on huvitavad. Tundub, et
õpilaste seas ongi kaks kategooriat: ühed on hästi ennastjuhtivad,
kes naudivad iseõppimist, teised aga vajavad sotsiaalset keskkonda,
neil on kodus raske motivatsiooni leida. Kõlama jääb igatsus kooli
ja klassikaaslaste järele.
Saame hakkama
Teisele e-õppe nädalale liigume vastu targemana. Koostame oma
õpetajatele uued juhised, jagame infot ja tagasisidet ka oma
õpilaste ja lastevanematega. Saame hakkama, sest meile meeldivad
uued olukorrad ja väljakutsed, me hoiame kokku ja aitame üksteist.
Ka vanemad ja õpilased kinnitavad seda.
Aga enamik meist igatseb oma klassikaaslaste ja kolleegidega
kokkusaamist ja koos toimetamist. Uueks väljakutseks saab huvitöö
ja kooli ürituste korraldamine veebis, samuti õpilastele
klassikogukonna virtuaalse kogunemise ja suhtlemise võimaldamine.
Kuulates ja lugedes seda kõike, mõtisklen, milliseid õppetunde
me homsesse kaasa saame võtta. Kas rakendame hilisemat koolipäeva
algust, kus tuleme näiteks neljaks tunniks koolimajja
sotsiaalsetesse tegevustesse, konsultatsioonidesse ja praktikaid
sooritama ning ülesandeid lahendama, aga ülejäänud tunnid teeme
e-õppena? Kas jätkame liikumislustiga iga päev liikumispäevikut
täites? Mis muutub õppematerjalide koostamises ja tegelikus
praktilises õppetöös? Mis teemad pärast kriisi juhtide lauale
tulevad ja kuivõrd hakkab murenema klammerdumine vanadesse
õppevormidesse?