Täna, 13. mail algusega kell 12.30 toimub Tartus haridus- ja teadusministeeriumi suures saalis romade kultuuri- ja haridusalane arenduspäev. Arenduspäeval arutlevad romade kogukonna ning kultuuri- ja haridusvaldkonna esindajad lahenduste üle, kuidas edendada romade kogukonna kultuuri- ja hariduselu ning toetada nende lõimumist.

Ettekannetega astuvad üles Euroopa romade foorumi juht Eestis Roman Lutt, etnoloog Eva-Liisa Roht, Kohila gümnaasiumi psühholoog Reet Reispass, Tallinna ülikooli õppeosakonna e-õppe keskuse õppedisainer Palmi Rätte, Tallinna ülikooli digitehnoloogiate instituudi haridustehnoloogia keskuse vanemteadur Kai Pata ning Läti kultuuriministeeriumi romade integratsiooni ekspert Deniss Kretalovs.

Päeva lõpetab roma kultuuri viljelev ansambel Maljarka.

Homme, 14. mail toimub järjekorras kaheksas üle-eestiline muuseumiöö, mis sel korral kannab pealkirja „Öös on laineid”. Tänavu võtab muuseumiööst osa rekordiliselt palju ehk 198 muuseumi, lisaks muuseumidele teevad oma uksed viieks tunniks tasuta lahti mitmed näitusepaigad, arhiivid, kirikud, mõisad ning isegi tuletornid ja looduskeskused – üht või teistpidi kultuuri, teadmiste, ajaloo ning mäluga tegelevad paigad ja organisatsioonid. Eelmisel aastal võttis muuseumiööst osa rohkem kui 110 000 inimest, mis oli kõigi aegade muuseumiöö publikurekord.
Programmis osalevad muuseumid ja teised organisatsioonid avavad muuseumiööl oma uksed kella 18‒23 ning sel ajal on sissepääs tasuta. Kõige parema ülevaate sellest, mis igas programmis osalevas muuseumis täpselt toimub, leiab muuseumiöö kodulehelt www.muuseumioo.ee.
Täpsemat infot muuseumiöö kohta saab veebilehelt www.muuseumioo.ee ja Facebookist https://www.facebook.com/Muuseumioo.

Täna on Tallinna ülikoolis nelja tunni vältel esindatud nii maailma 50 parima kuuluvaid Shanghai ülikoolid, näiteks Fudani ülikooli ja Shanghai Jiao Tongi ülikooli kui ka headesse PISA tulemustesse panustanud üldhariduskoolid. Kohal on 27 kõrgkooli ja seitsme üldhariduskooli esindajad.

Tallinna ülikooli poolt on messi partner Konfutsiuse instituut.

17. mail külastavad TTÜ Mektoryt Soome president Sauli Niinistö ja Eesti president Toomas Hendrik Ilves.  TTÜ Mektorys arutletakse Eesti ja Soome tuleviku innovatsiooni ja koostööd foorumil „FinEst Future Forum”.

Eesti ainsas tehnoloogiaülikoolis toimuv innovatsioonifoorum on uue eduloo alguspunktiks. Innovatsioonis on olulisel kohal ülikoolid, kus uuendusmeelsus ning interdistsiplinaarsus on tavaline.

Foorumil osalevad lisaks presidentidele TTÜ rektor akadeemik Jaak Aaviksoo, Soome suursaadik Eestis Kirsti Narinen, LHV juhatuse liige Erkki Raasuke, Teleporti juhataja ja kaasasutaja Sten Tamkivi, ettevõtja Lenina Rautonen ning start-up-ettevõtja Marianne Vikkula. Foorumit juhib Aalto ülikooli ettevõtlussuhete professor Ilkka Lakaniemi.

Foorumil otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas korrata 1990-ndate alguse uuendusmeelsust, millised peaksid olema Eesti ja Soome eesmärgid lähemaks 20 aastaks, mida arvavad noored ettevõtjad ja investorid ning globaalse haardega ärimehed sellest Euroopa osast ning  kelle käes on eduvõtmed – kas avalikul või erasektoril?

Foorumist toimub ka otseülekanne.

Digiseadmed hajutavad tähelepanu

Massachusettsi tehnoloogiainstituut avaldas kokkuvõtte õppeaastatel 2014−2015 ja 2015−2016 üliõpilaste seas läbi viidud uuringust West Point akadeemias USA-s, mis on tuntud keskmisest usinamate õpilaste poolest. Esimene grupp ei tohtinud seminaride ajal kasutada süle- ega tahvelarvuteid, teine võis kasutada mõlemaid, kolmandal oli piiratud ligipääs tahvelarvutitele. Kuna eksamitel läks kõige paremini tehnoloogiavabal rühmal, arvatakse, et digiseadmed hajutavad õpilaste tähelepanu, kirjutab The Guardian.

Sõrmejäljelugejad kooli

Kuigi täpsus ei ole stereotüüpselt itaallaste tugevaim külg, peavad õpilased õigeks ajaks kooli jõudma. Eleonora-Duse kooli juht Gerardo Marchitelli tuli välja ideega, kuidas vähendada hilinejate ja popitegijate arvu.

Nimelt tahab ta alates septembrist registreerida õpilaste koolijõudmise, kasutades biomeetrilist sõrmejäljelugejat. Süsteem maksab hinnanguliselt 6000 eurot ja on mõeldud eelkõige 400 keskastme õpilase jaoks, kelle hilinemise peapõhjus on hommikused date’id, kirjutab Der Spiegel.

Riigieksamite asemele sisseastumiseksamid

Soome haridusameti juhi Aulis Pitkälä sõnul peaks riigieksamite süsteemi põhjalikult uuendama või eksamid sootuks ära kaotama.

Riigieksamite asemel peaks iga ülikool läbi viima sisseastumiseksamid. Pitkälä sõnul segab riigieksamite süsteem keskharidussüsteemi muutmist, sest praegu keskendutakse riigieksamiteks valmistumisele. Hinne ei anna pilti õpilase oskustest, seetõttu peaks hindamissüsteemi muutma selgitamaks välja, mil määral on õpilane õpieesmärgid täitnud, kirjutab yle.fi.

Saksamaal napib kasvatajaid

Saksamaal Kitadena tuntud lastehoiuasutustes esineb puudujääke, kirjutab Die Zeit: puudub ühtne järelevalvesüsteem, mis kontrolliks asutuste kvaliteeti.

Pea pooltes liidumaades on ühe kasvataja kohta lapsi soovituslikust normist rohkem. Halvemal juhul kogevad lapsed nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda. Kitade arv on kasvanud, praegu veedab Kitas aega pool miljonit last enam kui kümne aasta eest. Vanemad kurdavad, et ei tea, mis lastehoius toimub ja et vahel palgatakse tööle sobimatuid inimesi.

Elektroonilise meedia õpetus

Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal soovitakse järgmisest õppeaastast sisse viia elektroonilise meedia õpetus, kirjutab Der Spiegel. Viiendas klassis pakutakse meediaõpetuse tundi, millega soovitakse tugevdada laste arusaamist meediast, neid kaitsta ja vältida olukordi, kus meedia laste emotsioonidele püsivalt halvasti mõjub.

Uudse lähenemisena nähakse ka soovitust väikelastele arvutikasutamist õpetada ja selgitada lapsele elektroonilises meedias nähtut täiskasvanu pilgu läbi.

Prantsuse keele õpetaja ei oska prantsuse keelt

USA-s Texase osariigis annab keskkoolis prantsuse keele tunde õpetaja Albert Moyer – mees, kes oskab öelda vaid bonjour. Moyer on prantsuse keelt õppinud vaid aasta. Õpilased peavad Google’i abil iseseisvalt õppima. Moyer võeti tööle 25-aastase kogemusega Jean Ciusi asemel. Pärast juhtumi jõudmist televisiooni, saatis kool lapsevanematele kirja, kus tunnistas õpetaja sobimatust ja lubas hakata pädevamat õpetajat otsima, vahendab New York Post.

Rehkendamine käib sõrmede abil

Tihti ei luba õpetajad õpilastel näppude peal arvutada, kirjutab Der Spiegel. Kuigi arvatakse, et näppude peal arvutavad ainult väikesed lapsed või matemaatikas nõrgemad, väidab Stanfordi ülikooli professor Jo Boaler, et näpud aitavad matemaatikat ajus visualiseerida ja seoseid luua.

Inimese aju kujutab näiteks esemete loendamisel ette sõrmede arvu, isegi siis, kui inimene loendamisel sõrmi ei kasuta. Seega soovitab teadlane lubada õpilastel matemaatikas sõrmede abi kasutada.

India karistab mässajaid

Indias karistati kahte „mässumeelset” üliõpilast, kes osalesid 9. veebruari üliõpilaste protestiaktsioonis Delhi Jawaharlal Nehru ülikoolis. Mälestati Afzal Guru ülespoomist 2013. aastal, kes olevat India 14 hukkunuga parlamendirünnaku korraldaja2001. aastal. Guru väitis, et oli süütu.

Protestil olevat kasutatud India-vastaseid loosungeid. Umar Khalidile määrati üheks semestriks ülikoolikeeld, Anirban Bhattacharya ei tohi viis aastat ülikoolilinnakut külastada. Lisaks määrati mõlemale rahatrahvid, kirjutab BBC.

Hollywood ja Bollywood mõjutavad ülikoolivalikuid

Buckinghami ülikooli aserektori Sir Anthony Seldoni arvates mõjutab ülikoolide kujutamine filmides ja televisioonis inimeste arvamust neist rohkem, kui senini arvatud. Tema arvamust kinnitab hiljuti USA-s Hiina ja Lõuna-Korea päritolu üliõpilaste seas läbi viidud küsitlus. Üle kahe kolmandiku otsust USA-sse õppima asuda mõjutas filmides ülikoolide kohta näidatu, vahendab BBC. Aga näiteks „Sõrmuste isanda” filmidest lõikasid kasu Uus-Meremaa ülikoolid.

Õpetajanna kinnitas suhet õpilasega

BBC teatel tunnistas 27-aastane inglise õpetajanna Lauren Cox üles, et oli seksuaalsuhtes oma 16-aastase õpilasega. Õpetaja sõbrunes 2012. aastal tol ajal 13-aastase õpilasega vahetult pärast tööleasumist Londoni Bromsley koolis.

Suhe muutus füüsiliseks 2015. aasta jaanuaris, kui õpetaja saatis poisile endast paljastavaid materjale. Suhe lõppes, kui poisi vanemad sellest teada said. Cox arreteeriti 2015. aasta septembris. Kohtuotsus kuulutatakse välja järgmisel kuul.

Hiina tervistkahjustav kool

Changzhous asub tervistkahjustav kool, kirjutab Der Spiegel. Hiinas Shanghaist loodes asuva Changzhou kooli 641 õpilasest 493 kannatab terviseprobleemide käes. Lapsevanemad peavad põhjuseks kooli asukohta tööstuspiirkonnas, kus näiteks keemiatehastest tulevat vastikut haisu.

Lastel esineb peavalu, pidevat köha, verenäitajad on korrast ära. Üksikutel on diagnoositud leukeemia. Keskkonnaorganisatsiooni The Nature Conservancy sõnul on kolmandik Hiina veekogudest saaste tõttu tervisele kahjulikud.

Alamsaksa keel kooliprogrammi

Haridusminister Mathias Brodkorb tahab Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal järgmisest aastast soodustada alamsaksa keele (Plattdeutsch) õpetamist. Kava järgi õpiksid lapsed alates seitsmendast klassist teise võõrkeelena alamsaksa keelt.

Tulevikus saaksid õpilased mõnes liidumaa gümnaasiumis riigieksameid kirjutada ka alamsaksa keeles, kirjutab Der Spiegel. Lisaks soovitakse välja anda uusi selleks õpikuid ja Greifswaldi ülikoolis soovitakse avada alamsaksa keele didaktika instituut.

Õigekirjatest lekkis internetti

Mais teevad sajad tuhanded inglise algklassiõpilased SATS-i testi, mis koosneb inglise keelest ja matemaatikast. Jaanuaris avaldas haridusamet kogemata enda koduleheküljel õigekirjatesti osa. Nüüd nõuavad koolijuhid selleaastase testi tühistamist, kirjutab The Telegraph.

Kuna ei ole teada, kui suur osa õpilastest on testi sisuga tutvunud, ei näitaks testi tulemused laste oskusi objektiivselt. Haridusamet kahetseb juhtunut, aga testi ei tühista.

Tõlkimine sünkrooni

14. ja 15. aprillil toimus Vilniuse ülikoolis üheksandat korda tõlke harjutuskonverents, millest võtsid osa Balti riikide tõlkeõpetuse suulise tõlke eriala üliõpilased. Eestist osalesid Tartu ülikooli ja Tallinna ülikooli üliõpilased, lisaks harjutasid tõlkimist ja koostööd Riia ja Vilniuse ülikoolide tudengid.

Konverents teemal „Balti riigid 21. sajandil: võimalused ja ohud” keskendus sünkroontõlkele. Üritust aitas rahastada SCIC ehk Euroopa Komisjoni suulise tõlke peadirektoraat.

Kogunud ÕIE TÄHTLA

HTM-i kantsler Janar Holm, Richard Luhtaru (Tartu MHG.), Kaarel Hänni (Tallinna reaalkool), Karl Paul Parmakson (Tartu MHG) ja EUSO president Michael Cotter (Iirimaa).

Euroopa Liidu 23 riigi 48 meeskonna arvestuses võitis Eestis toimunud Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi kuldmedali Tallinna reaalkooli ja Tartu Miina Härma gümnaasiumi meeskond. Hõbemedalid said kaela Tallinna reaalkooli ja Hugo Treffneri gümnaasiumi ühismeeskond ning Miina Härma gümnaasiumi ja Tallinna inglise kolledži õpilaste tiim.

2016. aasta absoluutvõitja rändkarika sai Saksamaa võistkond. Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi juhtkomitee liige Viire Sepp sõnas, et kuna punktisummade vahed olid väiksed, jagati välja viis kuld- ja 20 hõbemedalit, nende seas jagus kolm medalit ka tublidele eesti koolinoortele.

Kuldmedali võitnud Eesti meeskonda kuulusid Kaarel Hänni Tallinna reaalkooli 11. klassist, Karl Paul Parmakson ja Richard Luhtaru Tartu Miina Härma gümnaasiumi 9. klassist.

Hõbemedalid sai põhivõistkonna teine tiim koosseisus Airon Johannes Oravas Tallinnas reaalkooli 10. klassist ning Joosep Kaimre ja Loona Volke Hugo Treffneri gümnaasiumi 10. klassist.

Lisavõistkonna tiimina said hõbemedalid Hannes Kuslap ja Kirke Joamets Miina Härma gümnaasiumi 9. klassist ning Uku Hannes Arismaa Tallinna Inglise kolledži 9. klassist.

Neljas Eesti meeskond sai koos ülejäänud võistkondadega Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi osavõtumedalid. Võistkonda kuulusid Juri Volodin Õismäe Vene lütseumi 10. klassist, Mihhail Lebedev Tallinna Tõnismäe reaalkooli 11. klassist ja Roman Oleinik Narva Pähklimäe gümnaasiumi 10. klassist.

Viire Sepp kirjeldas, et osalejad hindasid kõrgelt Eestis toimunud võistluse taset. Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi president Michael Cotter sõnas rahvusvahelise mentorite komitee koosolekul, et tegemist on läbi aastate parima olümpiaadiga, millele riikide esindajad reageerisid tormilise aplausiga.

Suure tunnustuse sai 2016. aasta olümpiaadi akadeemiline komitee, mis koosnes valdavalt varasematel aastatel Eestit olümpiaadidel esindanud praegustest tudengitest. „Nende koostatud eksperimentaalsed ülesanded täitsid ideaalselt olümpiaadi eesmärke – käsitleda loodusteadusi integreeritult ning panna võistkond lahenduste leidmisel koostööd tegema,” kiitis Sepp.

Olümpiaadi ava- ja lõputseremooniad korraldasid Vanalinna hariduskolleegiumi õpilased ja nende juhendajad. Olümpiaadi peakorraldaja oli Tartu ülikool ja Tartu ülikooli teaduskool, olümpiaadi rahastas haridus- ja teadusministeerium.

Tuleval õppeaastal on Tartu ülikooli vabade kunstide professori ametis kirjanik ja semiootik Valdur Mikita, kes on üks omanäolisemaid autoreid tänases Eesti kirjanduses ja esseistikas. Teda on tunnustanud nii kriitikud, auhinnažüriid kui ka lai lugejaskond.

Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan professor Margit Sutrop kirjeldas Valdur Mikitat kui loovat mõtlejat, kes oskab populariseerida nii loodus- kui ka humanitaarteadusi, kuid teisalt ületab ta erialade piire, loob mõttemängulisi seoseid kaugete kultuurinähtuste vahel ning esitab üllatavaid seisukohti, kutsudes lugejat ja kuulajat kaasa mõtlema ja tundma.

Ta lisas, et ühelt poolt toetab Valdur Mikita valimine Tartu ülikooli vabade kunstide professoriks ülikooli kui rahvusülikooli positsiooni, teisalt aitavad tema loengud luua sildu erialade vahele ning arendada loovust kõigis valdkondades.

Valdur Mikita  on lõpetanud Tartu ülikooli bioloogina ja kaitses 1994. aastal semiootikaalase magistritöö. 2000. aastal kaitses ta semiootika erialal doktoritöö. Valdur Mikita on viimase kolme aasta jooksul pidanud sadakond avalikku loengut eesti kultuurist ja identiteedist. Tal on ilmunud arvukalt populaarseid teoseid, nende hulgas „Lindvistika ehk metsa see lingvistika“ (2015), „Lingvistiline mets“ (2013), „Teoreem“ (2011), „Metsik lingvistika“ (2008).

Loe professuuri kohta Tartu ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi kodulehelt.

Praegune vabade kunstide professor Kristiina Ehin annab Valdur Mikitale ameti üle 25. mail kell 19 Tartu ülikooli vanas anatoomikumis sündmusel „Lugu linnuks muutunud linnast. Muusad, fööniks ja teised tiivulised“, kus Ehin ja Mikita arutlevad Tartu vaimu teemadel. Kõik huvilised on oodatud.

Valitsuskabineti tasandil sõlmitud kokkuleppe kohaselt maksab riik 2017.–2019. a erakoolidele tegevustoetust 75% ulatuses kooli asukoha kohaliku omavalitsuse tegevustoetusest, mis teeks kogu kärpe suuruseks 2 miljonit eurot.

Kahetsusväärselt on haridus- ja teadusministeerium tänasele riigikogu kultuurikomisjoni istungile hääletamiseks välja pakkunud eelnõu sõnastuse, millega püütakse taganeda varasemast kokkuleppest. Nimelt võetakse erakoolidele makstava toetusprotsendi arvutamise baasmääraks tegelike tegevuskulude asemel kohitsetud tegevuskulude variant.

Tegevuskulude kohitsetud variandi kasutamise korral makstaks tegevuskuludest  75% asemel kõigest 50%, mis teeks kogu kärpe suuruseks juba 4 miljonit eurot ja seaks ohtu üle 6000 lapsele haridust pakkuva erakoolide toimetuleku.

Erakoolid paluvad riigikogu kultuurikomisjonil ning haridus- ja teadusministeeriumil lähtuda seaduseelnõu sõnastamisel valitsuskabinetis varem sõlmitud kokkuleppest. See võimaldab lapsi võrdselt kohelda ning jätab erakoolidele võimaluse järgnevad kolm aastat oma tegevust jätkata ning edasisi plaane teha.

Riigikogu kultuurikomisjon otsustas täna saata erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu riigikogu täiskokku teisele lugemisele 1. juunil.

Kultuurikomisjoni esimehe Laine Randjärve hinnangul ollakse erakoolide rahastamise asjus lähedal kokkuleppele, mis lubab riigi lisatoetust kuni 2019. aasta lõpuni. „Riigi tegevustoetus erakoolidele üleminekuperioodil on 75 protsenti kooli asukoha keskmisest tegevustoetusest, kokku suurusjärgus 15 miljonit eurot. Toetus erineb omavalitsuseti, kuid pole suurem kui 87 eurot õpilase kohta kuus,” ütles Randjärv ning lisas, et erandina on kavas toetada pikema aja vältel erakoole, kus õpivad hariduslike erivajadustega lapsed.

„Loodetavasti kohalikud omavalitused toetavad vabatahtlikult erakoole nii üleminekuperioodil kui ka pärast seda, teadvustades erakoolide rolli ühtses koolivõrgus. Seaduse jõustumisel on omavalitsused kaasatud erakoolide asutamisprotsessi – neilt küsitakse arvamust enne uuele erakoolile koolitusloa väljastamist,” selgitas Randjärv.

Kultuurikomisjoni liikme Mailis Repsi sõnul on kultuurikomisjonis olnud sel teemal väga pikk ja põhjalik arutelu. „Praegune kompromiss pole olnud osapoolte esimene valik, aga siiski on hea, et oleme jõudnud tulemuseni. Kuidas erakoolid kokkulepitud muudatustega kohanevad, seda näeme juba lähiajal,” ütles Reps.

Erakooliseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (142 SE) kohaselt muutub erakoolide tegevuskulude ehk koolimaja ülalpidamisega seotud kulude katmine kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks. Eelnõu vastuvõtmisel jõustub seadus 1. jaanuaril 2017.

Vene keele õpetajate selts korraldas 29. aprillil Audentese erakoolis teist korda konkursi „Vene laul”. Konkurss oli suunatud 6.–9. klassi õpilastele, kes õpivad vene keelt võõrkeelena. Osales 21 kooli 84 õpilasega. Valdavalt oli esindatud Tallinn, kuid osaleijaid oli ka Harju- ja Ida-Virumaalt, Lääne- ja Pärnumaalt.

Vene keeles lauldi rahvalaule, kaasaegseid laule, ballaade, romansse jne.. Üldine tase oli väga ühtlane, hea mulje jätis Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumi 9. klassi tütarlaste ansambel, kes esitas popurrii vene laste lauludest (õpetaja T. Shmerling) – ilmekas, aktiivne, ilus hääldus, südamlik – I koht.

Tallinna Laagna gümnaasiumi 8. klassi tütarlaste duett esitas laulu „Iluuisutamise täht” (muusika A. Oit, sõnad N. Dobronravov), mille olid lastele selgeks õpetanud L. Leitmaa, G. Noorkõiv ja I. Baikova. Duett kõlas kahehäälselt, emotsionaalselt ja ilmekalt, hea fraasi tunnetusega, hääldus korrektne – II koht.

Väga heast ainetevahelisest koostööst kõneles Tallinna tehnikagümnaasiumi 9. klassi õpilaste laulu „ Moskva akende kustumatu valgus”, kus saatjaks oli puhkpilliansambel. Laulu olid lastele selgeks õpetanud T. Lindsaar ja E. Kaasik.

Huvitavalt esinesid Tallinna 21. kooli ja Keila kooli poisteansamblid. Südamlikud laulud heas esituses kõlasid Audentese spordigümnaasiumi dueti, Kiili gümnaasiumi vokaal-instrumentaalansambli ja Pirita majandusgümnaasiumi solisti esituses.

Märkimist väärib Sindi kooli püüdlik esinemine ja Tabasalu ühisgümnaasiumi 6. klassi tüdrukute „Punamütsikese laul”. Väga huvitavalt oli lahendatud laul „Kadunud on koer” Pelgulinna gümnaasiumi ansambli esituses. Tantsu ja lauluga esines Tallinna reaalkool. Tallinna Kristiine gümnaasiumi tütarlaste ansambel laulis rahust maailmas.

Laulukonkurss toimus teist korda. Kindlasti oli seekord rohkem osavõtjaid, tase ühtlasem ning kõik õpetajad ja õpilased paremini valmistunud kui eelmisel korral. Tähendab –  meile on vaja vene keele õpetamisel ka sellist väljundit.

Kõik osalejad said meened, sest meil olid head sponsorid Venemaa suursaatkonnast ja Tallinna linnavalitsusest. Vene keele õpetajate seltsi toetasid Audentese erakool, kirjastus Varrak, Tallinna City Tour – Hansabuss, Eesti muusika infokeskus, kodanikuhariduse programm „Minu riik”, vene teater, Lux Express, Gustav Cafe, Eesti vene kultuurikoda ja paljud sõbrad.

Žürii loodab, et konkursi reglementi täiendades „Vene laulu” konkurss jätkub.

Priit Prints, Mart Soobik, Jürgo Nooni, Ando Aron. Foto: Allan Kuusik. (Stokker)

Stokker koos klientide ja koostööpartneritega toetab Eesti koolide töö- ja tehnoloogiaõpet Eesti tööõpetajate seltsi ja Eesti tehnoloogiakasvatuse liidu kaudu 10 000 euroga. Summa on kogutud Stokkeri omanikettevõtte Mecro 25. aastapäeva külaliste toel.

Priit Prints, AS Mecro juhatuse esimees: „Mecro sai 25 aastat tagasi alguse kirest kvaliteetsete tööriistade, masinate ning motospordi vastu. Võidusõidurattaid tuli sel ajal ise ehitada ning selleks oli vaja täpseid ja vastupidavaid tööriistu ning oskust neid kasutada. Me tahame, et praktilised tööoskused pealekasvaval põlvkonnal ei kaoks ning meistrimehe oskused kanduks järjepidevalt isadelt poegadele edasi. See on põhjus, miks oleme võtnud oma missiooniks toetada tehnikasporti ning tööõpetuse arengut Eesti koolides, korraldades Stokkeri meistrivõistlusi. Tähistasime sel kevadel oma 25. sünnipäeva ning kutsusime sel puhul ka oma kliente ja koostööpartnereid toetama töö- ja tehnoloogiaõpet Eesti koolides.

Jürgo Nooni, Eesti Tööõpetajate Seltsi juhatuse esimees: “Koolide töökodade varustatus on Eestis väga erinev. Vaeslapse rollis on rohkem väiksemad maakoolid. Kõige suurem puudus on väikevahenditest, näiteks lõikevahenditest ja elektrilistest  käsitööriistadest. Eesti Tööõpetajate Selts soovib toetada osasid maakoole, kus tööriistadest on kõige rohkem puudus. Lisaks soovib toetada järgmisel aastal toimuvat õpilastööde näitust.”

“Mis puutub töö- ja tehnoloogiaõpetuse ainesse koolides, siis suhtumine sellesse on paranemas. See võib olla tingitud ühiskonna üldise arusaama muutumisest, osatakse oluliselt rohkem hinnata käsitööoskust, ” lisab Jürgo Nooni.

Mart Soobik, Eesti tehnoloogiakasvatuse liidu juhatuse esimees: „Eesti koolide tehnoloogiaõpetuse varustatus tööriistade ja masinatega on väga ebaühtlane, suuresti sõltub see koolipidajast ja tehnoloogiaõpetuse õpetajast. Uuringute tulemused näitavad, et tendents on tasapisi paremuse poole, samas on hädatarvilik jätkata koolide varustamist kaasaegsete masinate ja tööriistadega. Suur puudus on koolides tolmu ja puidulaastude aspiratsioonisüsteemidest. Need seadmed on vähestes koolides. Teine suurem probleem on õpperuumid ja nende suurus. Tihti kohtab koole, kus tehnoloogiaõpetuse õpperuumid asuvad selleks mitte ettenähtud kohtades, näiteks keldrikorrusel, kus pole piisavalt õhku, valgust ega ruumi.”

10 000 eurot andsid Eesti tööõpetajate seltsi juht Jürgo Noonile ja Eesti tehnoloogiakasvatuse liidu juht Mart Soobikule üle Mecro nõukogu esimees Ando Aron ja juhatuse esimees Priit Prints.

„Nutikalt netis“ finalistid, žürii ja juhendajad.

Täna toimus Energia Avastuskeskuses „Nutikalt netis“ koolidevahelise võistlusmängu finaalvõistlus, mille võitsid Kristiine gümnaasiumi õpilased Madli Kaljo, Henri Haugas, Oliver Sild, Rasmus Lukas, Kristjan Mäetalu ja Tuuli Torop.

Finaalis võistlesid omavahel eelvoorude parimad, kelle seast pälvis teise koha Kuusalu keskkool, kolmanda koha Elva gümnaasium ning neljanda koha Ilmatsalu põhikool.

Iga kooli võistkonda kuulusid kuni kuus 6.‒7. klassi õpilast, kellel oli tulnud eelnevalt läbida nii piirkonnavoor kui ka poolfinaal. Finaalis tuli õpilastel tutvustada oma kooli ja võistlusmängu käigus õpitut ning näidata oma teadmisi interneti ja nutivahendite „Kuldvillaku” stiilis viktoriinis. Lisaks olid kõik finaalis osalenud meeskonnad läbi viinud ulatusliku veebiküsitluse, kus uuriti kaasõpilaste aktiivsust Facebooki keskkonnas, nutiturvalisuse strateegiad, nende teadlikkust targaltinternetis.ee ja Lasteabi telefoni olemasolust jne.

Kõik võistlusmängude jooksul loodud materjalid ning võistluste tulemused on leitavad www.targaltinternetis.ee.

Maikuu viimane Öökulli akadeemia toimub 19. mail kell 18 ning viib meid retkele vanalinna parkidesse. 22. mail kella 12‒15 on kõik loodusesõbrad oodatud aga perepäevale, kus saab uurida sammalde ja samblike põnevat maailma.

19. mail toimuval retkel uurime, miks parke ja metsi kaitstakse ning millised on kodumaised ja millised võõramaised puuliigid. Lisaks jälgime jalutuskäigul maikuiseid märke looduses. Retk saab alguse Eesti loodusmuuseumist (Lai 29a) ning seda viib läbi Hendrik Relve.

Retkele on vajalik eelregistreerimine, kuna kohtade arv on piiratud. Registreerida saab siin!

22. mail toimuval perepäeva saavad väiksemad (aga miks mitte ka suuremad) loodusehuvilised proovida kätt sammalde luubiga uurimises ning samblike ja sammalde eristamises ja määramises. Lisaks on kõigil võimalik vaadata, millised näevad samblad välja mikroskoobi all ning avastada selle abil paljale silmale peidetud maailma. Meisterdamishuvilised saavad valmistada samblakaarte ning ise tehtud kaardid saavad kõik meisterdajad endaga koju kaasa võtta. Perepäeval saab osaleda ka kolmel lühituuril, mis tutvustavad näitust „Vaprad ja ilusad. Peaosades: samblik ja sammal“. Ekskursioonid toimuvad kell 12, 13 ja 14.

Nii Öökulli akadeemia retkel kui  ka loodusmuuseumi perepäeval saab osaleda muuseumipiletiga, mille saab soetada muuseumi kassast. Muuseumipilet maksab õpilasele 3 ning täiskasvanule 5 eurot. Perepileti saab osta 10 euro eest.

Õpetajale võib tunnis ka pai teha

Klassitoa probleemipuntra harutamisel võib olla abi neljajalgsest õpetajast. Tallinna 32. keskkooli psühholoogi ja Eesti ainsa väljaõppinud loomaterapeudi Kristi Raava innustusel on mõneski koolis kaasatud loomi õppetöösse.

Kloorikoolide ülestõus

Kooliharidus on võetud avaliku võimu kontrolli alla, sest ükski muu lahendus ei suuda kindlustada samasugust tõenduspõhisust, nagu seda soovime meditsiinilt, kirjutab kolumnist Kaarel Tarand.

Sõnades omanäolisus, tegudes ühetaolisus

Tartu Maarja kooli direktor Jaanus Rooba: „Elulisus aitab tagasi tuua õpihuvi ja koolirõõmu, mis Eesti koolides on eksamiteks valmistumise tuhinas sageli kaduma läinud.”

Südametunnistus on kõlbluse joonlaud

„Tegelikult on südametunnistus nii mõõtevahend kui ka kohtumõistja. Ta on meiega ka siis, kui ühtegi teist järelevaatajat pole. Seadusesilm ei jõua igale poole, meie sisemine kohtunik ei jää aga meist kunagi maha. Juba sündides on see mõõtevahend meie sees. Lastel on eriti tundlik süda ja erk õiglustunne. Elu jooksul võib süda kalestuda ja loomulik õiglustunne tuhmuda või sootuks kaduda. Juurdeõpitud kõlblus aitab algse sädeme elavana hoida,” kirjutab pedagoogikateadlane Maie Tuulik.

Nädala matemaatika selgeks ühe tunniga

Paistu kooli matemaatikaõpetaja Kalev Põldsaar kirjutab treenimis- ja võistlusmängust „Nuti-Mati matemaatika”, mis kergendab märkimisväärselt õpetaja tööd.

Ida-Virumaa kutsekoolid lähevad ühe mütsi alla

Haridusministri 10. veebruari käskkirjaga liidetakse Ida-Virumaa kolm kutsekooli üheks kooliks.

Konkurss toob kaasa uue kogemuse

Õpilaste teadustööde konkurss pakub positiivset pinget nii noorele uurijale kui ka juhendajale, kirjutab Eeva Kumberg. Võib-olla tuleks ülikoolides mõelda, et ka õpilase juhendamine annaks magistrandile ja doktorandile ainepunkte.

Igal aastal lükkub ligi 400 lapse kooliminek edasi

Haridusministeerium saab igal aastal soovitusi, et anda lastele lisaaega kooliks valmistuda, eelmisel aastal sooviti pikendust 96 tüdrukule ja 300 poisile. Kui perekond tahab hoida last veel aasta kodus ja mitte kooli saata, peavad nad hankima pere- või eriarsti tõendi ning vaja on ka lasteaia tugispetsialistide ja õpetajate hinnangut lapse koolivalmidusele. Sellisel juhul võib lapsevanem taotleda üht aastat koolikohustuse edasilükkamiseks.

Suvitajad, keda Sakus armastatakse rohkem kui siiakala

„„Ma armastan teid isegi rohkem kui siiakala!” ütles Saku gümnaasiumi direktor Ulvi Läänemets, liigutuspisarad silmis, pärast koolimuusikali „Suvitajad” viimase etenduse lõppu laval seisjaile. Saalitäis publikut aplodeeris püsti seistes,” kirjutab ajakirjanik Victoria Parmas.

Huvitegevus peab muutuma senisest kättesaadavamaks

„Kõigile Eestis elavatele lastele ei ole meelepärane huvitegevus võrdselt kättesaadav. Põhjuseid selleks on mitmeid: pere majanduslik olukord, sobiva huviringi puudumine elukoha lähedal, logistilised probleemid, puudulik info või vanemate vähene toetus ja motivatsioon. On kohane, et riik tuleb siin lapsevanematele ja kohalikele omavalitsustele appi,” kirjutab kultuuriministeeriumi arendusjuht, huvitegevuse kontseptsiooni väljatöötamise eestvedaja Merle Männik.

 Kui lihtne on lugudega maailma muuta

„Koolides jutustamas käies olen märganud, et kõige rahutumad lapsed on tihti kõige paremad kuulajad. Nad lausa janunevad lugude järele, sest see korrastab neis midagi, mida muul moel ei saagi teha. Moraalilugemise asemel saab rääkida loo ja alateadvus ise nopib sealt vajaliku välja,ˮ räägib jutuvestja Piret Päär, kelle loodud Jutukoolil täitus tänavu 25 aastat.

Õpetaja leib

Folklorist Marju Kõivupuu jutustab „Elupildi” rubriigis loo oma esimesest õpetajast.

Albrecht Dürer, vabamüürlik valgustaja

Düreri vasegravüür „Melencolia” (1514) paigutub ajaliselt täpselt templirüütlite kadumise ja vabamüürluse n-ö ametliku esiletõusu poole peale. Kunstniku taotlus näib olnud jäädvustada mitte niivõrd templirüütlite, kuivõrd templiehitajate, s.o tulevaste vabamüürlaste märgimaailma.

Aivar Pilv.

Eesti naine on loomult tugev, julgeb võtta vastutust ning leiab jõudu jagada end töö ja kodu vahel. Kõike seda on kergem teha, kui ema tunneb end peres kaitstuna. Et pakkuda perele kindlust ja turvatunnet, peab ühiskond tagama sama tunde riigis. Vabatahtlikkuse alusel tegutsev Kaitseliit on üks olulisi riigi tasandil turvatunde pakkujaid.

Kaitseliidu Tallinna maleva Nõmme malevkond eesotsas pealik Aivar Pilvega korraldab peredele Kaitseliitu tutvustavaid tegevusi. 5. mail toimus Tallinna Kadaka lasteaia ja Nõmme malevkonna ühine perepäev „Glehni kevaddessant 2016”, millega tähistasime emadepäeva ja meenutasime veteranipäeva. Dessant kandis motot „Isade auks ja emade kaitseks!”. Üritusel osalesid üheskoos Kadaka lasteaia ja Nõmme malevkonna pered. Üle 40 kaitseliitlase tutvustas oma igapäevatööd riigi kaitsmisel.

Glehni pargis oli umbes kahe kilomeetri raadiuses üles seatud kaheksa militaarset tegevuskeskust. Ülesannete täitmine nõudis peredelt koostegutsemist, kiirust, täpsust ja nutikust. Nõmme orienteerumisklubi juht Kaido Nurja koostas dessandi tarbeks orienteerumiskaardi. Pered läksid rajale järgmise legendi alusel.

On 1925. aasta aprill. Detsembrimässust (01.12.1924) on möödas neli kuud, kuid endiselt ei ole kindel, kas Nõmme metsadesse peitunud tagaotsitavad on lahkunud või mitte.

Kaitseliidu ülema kindralmajor Johannes Roska ja Nõmme alevivanema Christfried Oja koostöös sünnib plaan puhastada Nõmme metsad tagaotsitavatest enne, kui hernekülviaeg kätte jõuab. Plaani elluviimist alustatakse kohe.

Väegrupp Kadaka on saanud käsu sooritada luureülesandega dessant Glehni pargi alal. Eesmärk on avastada mässulisi või nende tegevuste jälgi ning tagaotsitavate olemasolul viia läbi nende tegevusi halvavaid häirimisoperatsioone.

Ämblikuvõrk.

Proovile sai end panna harjutustega, nagu punkrielanike neutraliseerimine, põgenemisraja läbimine, luure hüljatud laagripaigas, pool- ja täisfiguuride distantsilt tuvastamine, mässuliste sidevahendite hävitamine õhupüssist ja tagasitee leidmine sealt, kus taganeda enam ei saanud. Üheskoos tegutsesid ja otsisid lahendusi osalejad vanuses 10 päeva kuni 80 aastat.

Suurejoonelisele üritusele panid õla alla Kaitseliidu Tallinna malev ja Kaitseliidu kool. Kaasa lõid Maria Järvise juhitud Noored Kotkad. Kaitseliidu seeniorid jagasid dessandi läbi teinud peredele üle 400 portsu sõdurisuppi ja sooja teed.

Igal perel oli võimalus toetada Eesti veterane, ostes sinilillemärgi „Anname au!” või tehes annetuse Eesti vigastatud võitlejate ühingu heaks.

Austame isasid, kaitseme emasid. Üheskoos anname lastele juured, et nemad saaksid kasvatada tiivad.

Teisipäeval, 24. mail kell 17.30 toimub Tallinna keskraamatukogu rõdusaalis (Estonia pst 8) kohtumistesarja „Erinev või eriline?” eelviimne üritus. Seekordsed külalised on Age Ploom (kristlane, ortodoks) ja Maria Bogdanovitš (moslem), kes vestlevad islamist, religioonide dialoogist ja kultuuride suhtlusest. Saame vastuse küsimusele, kas usklik tunneb ennast tänapäeva Eestis erineva või erilisena. Kas piirid usklike ja ateistide vahel on üldse olemas või on inimlikud unistused ja mured universaalsed?

Kohtumistesari „Erinev või eriline?” toimub Nordplusi projekti toel.

Homme, 20. mail on Tallinna ülikool suuresti vilistlaste päralt. Kell 14 Astra foorumis algavas Elavas Raamatukogus jagavad teiste hulgas oma värvikaid lugusid Jüri Muttika, Meelis Kompus, Janne Andresoo, Helmen Kütt, Jaak Salumets, Jürgen Rooste, Karmen Ong, Mihkel Ulk, Margus Abel, Neeme Lumi, Sven Soiver, Romil Rõbtšenkov ja Kalev Pihl.

Kogu päeva vältel toimuvad instituutides arutelud, kohtumised õppejõududega, erinevate keskuste ja laborite külastused.

Kell 17 algab ruumis A-206 akadeemiline tund rektoriga, kus professor Tiit Land räägib ülikooli muutusrohkest olevikust ja selgetest tulevikuplaanidest.

Ursa võimlas kohtuvad kell 15 ülikooli töötajate ja vilistlaste võistkonnad, et pidada maha sõbralik võrkpallimatš. Platsile tuleb ka rektor Tiit Land.

Best of BFMi galal saab nautida aasta parimaid tudengifilme.

Kell 18.30 on kõik teretulnud ülikooli aasta silmapaistvate vilistlaste tunnustamisele Nova telestuudios ja vilistlasõhtule ansambliga Anna Curly & The Band. Õhtut juhib teleajakirjanik ja vilistlane Marian Võsumets.

Homme, 20. mail kell 15 toimub Estonian Business Schoolis Ronald Coase’i instituudi seminari raames Chicago ülikooli professori Robert Aliberi avatud loeng teemal „Järgmine majanduskriis?”.

Chicago ülikooli majandus- ja finantsala emeriitprofessor Robert Aliber arutleb loengus möödunud majanduskriiside üle ning võimaliku järgmise kriisi teemadel. Kus järgmine suurim kriis alguse saab? Milline saab olema selle mõju eelmiste kriisidega võrreldes? Kuidas see mõjutab eurotsooni? Mis eurost üldse saab? Mida näitavad tuleviku kohta negatiivsed intressimäärad?

Robert Aliber viibib Tallinnas seoses EBS-is toimuva Ronald Coase’i instituudi seminariga. Ronald Coase’i instituut on majandusteaduse organisatsioon, mille peamine eesmärk on aidata kaasa majandusküsimuste lahendamisele nii teaduses kui ka praktikas. Instituudi seminar toimub Eestis esmakordselt.

Loeng viiakse läbi inglise keeles ning on kõigile huvilistele tasuta. Loengu juhatab sisse Eesti majandusteaduse seltsi president, EBS-i lektor ja vaba majandusmõtte keskuse juhataja Meelis Kitsing.

Loengu otseülekanne 20. mail alates kella 15 Postimehe majandusportaalis.

Rohkem infot avatud loengu kohta siit.

Priit Ratassepp

Kui NSV Liidu kombitsad hakkasid Eesti ümber lõdvenema, said sellest innustust ka koolides töötavad õpetajad. Ajalooõpetajad ei õpetanud enam seda, mis Moskvas kinnitatud ajalooõpikutes kirjas oli, vaid nende kätte ilmus Lauri Vahtre Loomingu Raamatukogus ilmunud pehmete kaantega tihedat teksti täis raamatuke „Kodu lugu”.

Uusi − tegelikult muidugi maha vaikitud vanu − tõdesid ja fakte pakkusid ajakirjad Vikerkaar ja Akadeemia. Igal õpetajal, kes töötas eestikeelses koolis, kujunes oma käsitsi kirjutatud konspekt, kuhu oli kildudena kokku kogutud tükkideks purunenud ajalugu.

Kirjanduses toimus samasugune pööre: Šolohhov, Brežnev, Polevoi, Gorki, Gaidar ja nende jüngritest eesti kirjanikud unustati nobedalt, suurem osa kirjanikest jäi alles (sh Runnel, P.-E. Rummo, J. Viiding, Kiik), mõned tulid juurde, näiteks Alliksaar, Laaban, Joyce, Orwell jt. Eesti keeles tuli russitsismidega võitlemise kõrvale ka donquijotelik võitlus anglitsismidega, arutlevate kirjandite teemad muutusid − „Nõukogude inimene olla on uhke” asemel hakati kirjutama teemal „Eestlane olla on hää”.

Vabas maailmas

Reaalainete õpetajatel oli mõnevõrra lihtsam ümber orienteeruda, õigemini polnudki neil vaja erilist kannapööret teha, sest füüsilise maailma seadustel on ükstapuha, kas kuuendik maailmast on end raudse eesriide taha sulgenud või mitte. Rääkimata matemaatikast, kus tuli ainult tekstülesannetest sobimatud sõnad (pioneer, viisaastakuplaan, kommunistlik noor, kolhoos jt) välja praakida ja asendada sobivatega: kapitalism, pank, laen, intress.

Muusikaõpetajatel oli lihtne: nemad kuulasid, mida ümberringi lauldi, ja laulsid koos õpilastega kaasa. Nii toimus laulev revolutsioon klassiruumides. Kunstitundides hakati Läänemere-lainelise punalipu asemel joonistama sinimustvalget, õpilaste joonistustele ilmusid rukkililled ja suitsupääsukesed. Tööõpetuse tundides jätkus vanaviisi viilimine, tikkimine, saagimine ja kudumine, ehk ainult ornamentika kohandus, st viisnurgad ja sirbid ja vasarad jäid ära.

Kõige keerulisem oli ilmselt ühiskonna- ja inimeseõpetuse õpetajatel, sest enam ei tulnud kasvatada nõukogude inimest, vaid … Õpetajatel polnud lihtne, sest segastel üheksakümnendatel polnud kusagilt eeskuju võtta: paljukest siis õpetajad tundsid elu vabas maailmas – kuigi Soomes ja mujal hakati hoolega reisima. Mulle näib, et eestlaste tohutu iha iga natukese aja tagant Eestist ära saada tulenebki 50-aastasest Nõukogude korra survest – nüüd annab surve tasapisi järele (nii nagu Eestimaa pind kerkib pärast jääaja painest vabanemist) ja auru on vaja sisinal välja lasta.

Teiseks polnud ühiskonna- ja inimeseõpetuse õpetajatel – erinevalt muusikaõpetajatest – ühiskonnas toimuvast eeskuju võtta, sest tänavatel liikusid, pubides istusid ja asutustes töötasid ikka „endised” inimesed, kes – tõsi küll – püüdsid elada uut moodi, see tähendab vaba inimese elu. Mõnel tuli see paremini välja, mõnel kehvemini.

Aga see võtab aega. Peab tunnistama, et siiani ei peeta ühiskonna- ja inimeseõpetust meie koolides kõige olulisemaks õppeaineks – selle aine tunde võiks olla mitu korda rohkem, et jaguks aega tegeleda teemade ja probleemidega, mis puudutavad võrdselt eranditult kõiki inimesi, ühiskonna kui terviku osakesi.

Mis siis juhtus?

Pärast Nõukogude kolossi lagunemist tuli hakata mõtlema: kuidas kasvatada vaba inimest, mida ta oskama ja teadma peaks? Selleks oli vaja koostada riiklik õppekava. Paradoksaalne on see, et vabadust hakkasid õpetama inimesed, kes ise vabadusest suurt ei jaganud. Mulle näib, et õppekavade tegemist on pidevalt kannustanud hirm, et sealt mingi tahuke universumist (sh muidugi elust Maal) välja ei jääks.

Sest meid, eestlasi, on ju vähe, me oleme väiksed, iga inimene on arvel – igale eestlasele tuleb pähe mahutada võimalikult palju matemaatikat, kirjandust, füüsikat, bioloogiat, kunstiajalugu, keemiat, ühiskonnaõpetust jne. Ja kui see väiksele eestlasele ei meeldi ja ta vastu punnib, kurvaks jääb, siis tõugatakse ta teiste hulgast välja ning tema otsaette kleebitakse märk. Jälle paradoks!

Lisaks on surve alt vabanemine avaldanud mõju: õppekava koostajatel on olnud üle viiekümne aasta taas võimalik õppekavasse kirja panna absoluutselt kõik tarkuseterad, mis inimkond ühes või teises ainevallas raas raasu haaval kokku on kogunud. Ainekavade koostajaid on kannustanud soov lõpuks ometi kogu oma valdkonna kättesaadav tarkus − pealegi muutub maailm üha kiiremini ja olulisi teadmisi ja tekste jmt tuleb mühinal juurde − teaduslikult pedantselt ja kuivas ning puises sõnastuses riiklikku seadusesse sätestada.

Ja mis siis ühiskonna- ja inimeseõpetusega, kõige tähtsama õppeainega, tegelikult juhtus? Kimbatuse ja ebamugavuse tõttu (ainekava koostajad ja õpetajad polnud veel ise vabaks saanud) taandati see võrdseks teiste ainetega. Puudujääki on püütud küll õppekava üldosasse üldpädevuste, läbivate teemade jmt lisamisega korvata, kuid praegune riiklik õppekava rõhub ikka oma kolossaalse õppesisulise raskuse ja jäikusega. Nii näitabki Eesti koolielule endiselt suunda dokument, mis ei ole näoga iga üksiku inimese, õpilase poole, vaid vaatab inimesest mööda, välja, taandades ka inimese ja ühiskonna üksnes selle teaduslikule peegeldusele.

Praeguse riikliku õppekava peamine kitsaskoht on vähene vabadus – see ei päästa, kui niigi mahukale dokumendile aina uusi lisasid ja lisade lisasid ehk juhendeid juurde kirjutada (nagu piibli mõistmiseks ei soovitata lugeda piiblit, vaid seda, mis selle kohta on kirjutatud). Vabadust saaks imelihtsalt juurde, kui lisada iga ainekava ette märge, et õppesisu on soovituslik – iga kool saaks ise valida, millele rohkem keskenduda ja kuidas õppetööd korraldada. Sellisel juhul kaoks hirm ainekavade täitmata jäämise ees.

Selles poleks midagi halba, kui õpilased tegeleksid mõne teemaga põhjalikult ja mõne juurde ei jõuakski. Mõned õpilased võiksid õppida üht teemat ja teise õppimata jätta, mõned teeksid aga vastupidi – loomulikult leidub alati ka neid, kes kõik selgeks saavad. Muidugi ei saa kõigile ainetele läheneda ühtviisi, aga küll õpetajad juba teavad, kuidas tööd korraldada.

Miks mitte anda meie õpilastele ja õpetajatele rohkem vabadust ja vastutust?

Teadusfestivalil Tallinnas Kultuurikatlas 28. ja 29. aprillil oli kõige olulisem üksteiselt õppimise kogemus: lapsed kasvasid nende päevadega vaimselt, tutvusid omavahel ja arenesid kui uurijad. Foto: Raivo Juurak

Õpilaste teadustööde konkurss pakub positiivset pinget nii noorele uurijale kui ka juhendajale.

Lapsevanemana rõõmustab mind teadmine, et meie koolides on õpilastel kohustus teha vähemalt üks loov- ja uurimis­töö. See võimaldab seostada õppeained, tutvuda tõenduspõhise argumentatsiooniga ning teha esimesi samme andmeotsingutes ja -analüüsides, väljuda kooli seinte vahelt otse ­uuritava objekti/subjekti (elu)keskkonda. Uurimistööde elu ja kujunemist koolis lähemalt vaadates olen aga märganud, et inspiratsiooniks ja süvenemiseks aega ei jagu, lisajõudu juhendamiseks nt kogukonnast, ettevõtetest või ülikoolidest ei korraldata ja lisatuge saavad heal juhul väga motiveeritud ja andekad õpilased. Keskmiste jaoks – kelle uudishimu ja uurimiskihk algkooli lõpuks üsna välja suretatud on – toredaid hakkajaid õpetajaid aga napib, nad juhendavad üle jõu käivat hulka õpilasi ega jõua kõigi jaoks innustajana olemas olla.

Uurimistööga tegelevate noorte julgustamiseks ja motiveerimiseks ning juhendajate toetamiseks mõeldud õpilaste teadusfestival toimus tänavu 28. ja 29 aprillil Tallinnas Kultuurikatlas. Eesti teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk usub, et võimalus ennast teadusfestivalil näidata aitab tõsta kõigis koolides tehtava uurimistöö taset. „Kui näed, mida teised on teinud, aitab see ka oma tööd teise pilguga vaadata. Õpetajad saavad võrrelda enda juhendatud tööde taset nendega, mis žürii ja ka publik parimateks tunnistab.”

Juhendamine – tarkus hoogu anda ja lendu suunata

Uurimis- ja ka loovtöö juhendamine on pingeline protsess nii õpilasele kui ka õpetajale. Õpetajatest, kellega vestlesin, oli osa arvamusel, et õpetaja võiks juhendada vaid üht õpilast, osa aga leidis, et piiriks, kus kvaliteet veel ei kannata, on kolm õpilast.

Kristin Kingu töö „Viljandimaa Kõpu valla talunimed” (III preemia gümnaasiumiastmes) juhendaja, sama kooli emakeeleõpetaja Aili Kiin: „Juhendan emakeele olümpiaadi töid ja kui näen õpilastes huvi, teen neile ettepaneku koos minuga edasi töötada nendele sobival teemal. Kristin nõustus kohe. Kui pärast olümpiaadi küsisin, kas ta on huvitatud uurimistööde konkursil osalemisest, oli tema vastus: „Igal juhul, olen väga huvitatud, teeme proovi!” Mõni kohkub sellise ettepaneku peale ära, temal sellist hirmu ei olnud. Kõige keerulisem ja pikem oli materjali kogumise protsess, kogu tööperiood vältas ligemale pool aastat. Saime kohe teise vooru ja väga positiivse retsensiooni.”

Hedvig Andrejevi (Parksepa keskkool, 12. kl) töö „Vaimupuudega noorte õppimisvõimalused ja rehabilitatsiooniteenused Võru maakonnas” juhendaja, sama kooli sotsiaalpedagoog Esta Varik: „Noor uurija pöördus minu poole ettepanekuga hakata juhendajaks ja minu jaoks oli juhendamine väga põnev. Esmalt avaldas muljet õpilase huvi teema vastu ja tema sotsiaalne tundlikkus, sest tavaliselt noored selliseid teemasid ei vali. Saadetud retsensioone lugesin põhjalikult. Peamiselt sai kiidusõnu teemavalik. Noorele uurijale on retsensioonid eriti kasulikud, need annavad aimu teadusliku uuringu protsessist. Juhendamisel oli minu positsioon olla toeks, kuna uurija enda initsiatiiv oli tugev. Toetasin eelkõige allikate osas. Koos andmete kogumisega võttis uurimine enam kui pool aastat Tööd märgati koolis ja soovitati konkursile.” Hedvig Andrejevi enda sõnul oli talle kõige raskem teema piiritlemine, hea, et juhendaja suunas, millele keskenduda. „Väga raske oli väljendada seda, mida ma tahan. Samas tundsin, et pakutut on minu jaoks liiga vähe, ja tegin lisaks olukorra kirjeldamisele ka intervjuusid. Saadud retsensioon andis soovitusi, kuidas teemat veelgi laiemalt käsitleda, ja innustas teemaga edasi tegelema.”

Head kontaktid ja tavad

Koolides, kus uurimistööde traditsioon on pikem kui kümme aastat, on tekkinud head kontaktid ja tavad. Iko-Eerik Uustalu (Tallinna reaalkooli 12. kl) kirjeldas oma uurimistöö „Mälutraatsoojusmasina kasuteguri määramine” (juhendajad Toomas Reimann reaalkoolist ja Eero Uustalu TTÜ-st) valmimist kui hästi teada ja väljakujunenud protsessi: „Kõige tähtsam on huvi midagi uurida, seejärel soovitavad õpetajad kaasjuhendajaid väljastpoolt kooli. Meie koolis on 12 aasta jooksul kogu protsess hästi välja töötatud, paljud õpilased võtavad välisjuhendajad.”

Katri-Helena Janno (Hugo Treffneri gümnaasiumi 12. kl) ütles oma uurimistöö „Eesti- ja venekeelsed numbreid sisaldavad vanasõnad ning nende omavahelised vasted” (juhendaja vene keele õpetaja Ljubov Titova) valmimisest rääkides, et juhendaja roll oli ülimalt tähtis, õpetaja oli suureks toeks. Kogu protsess vältas aasta jagu. Katri-Helena konsulteeris ka TÜ teadlase Renate Pajusaluga: „Olen juhendamisega väga rahul. Protsess andis analüüsioskusi, kuidas töödelda ja lugeda suuri andmemasse.”

Tähtis on õpilase enda tahe, mida õpetaja toetab

Põhikooliastmes sai II preemia Tapa gümnaasiumi 8. klassi õpilane Brigitta-Maria Vakaljuk tööga „Bensoe- ja sorbiinhappe määramine mõnedes mahlades ja karastusjookides kõrgrõhuvedelikkromatograafilisel meetodil” (juhendaja Tõiv Haljasorg). „Kaheksandas klassis on vaja teha loovtöö, aga ma ei tahtnud teha lihtsalt mingit väikest uurimust, tahtsin teha praktilise töö. Ja ma olen väga tänulik oma juhendajale, sest õpetaja roll selles protsessis on väga suur. Läksin õpetaja juurde ja ütlesin, mida tahan uurida, tema pakkus välja konkreetsed ained.” Kuidas keegi oma uurimistööni jõuab, on muidugi erinev, aga Brigitta arvates sõltub palju õpetajast, kes on valmis õpilast juhendama; kes on ise innustunud ja kelle tunnis on alati huvitav – siis tekib ka õpilastes huvi seostada oma uurimistöö just selle ainega. Kui aga õpetaja tunnis ainult räägib oma ainet, ei teki õpilastel sügavamat huvi. Pigem minnakse kergemat teed pidi – vähe on neid, kes tahavad teha suuremat tööd.

Mida ütleb juhendaja

Tõiv Haljasorg töötab Tapa gümnaasiumi keemiaõpetajana ja keemikuna TÜ analüütilise keemia õppetoolis. Ta on juhendanud konkursile jõudnud õpilasi kahel viimasel aastal. „Esimesel korral võeti koolist ühendust TÜ analüütilise keemia laboriga ja prof Ivo Leito suunas õpilase minu juurde. Esmalt testisin uurija pealehakkamist üsna keerulise võõrkeelse artikliga. Minu üllatuseks oli see noor väga hakkaja ning esitas loetu põhjal asjalikke küsimusi. Testimine oli õigustatud, sest uurimises tuli läbi viia väga keeruline katse ülikooli keemialaboris, kus töötamiseks on vaja kiiret tehnilist taipu.

Usun, et potentsiaalselt säravatele õpilastele või õpilaste gruppidele õpetaja ikka otsib võimalusi väljastpoolt kooli. Distantsist sõltumata võiks esitada ettepanekud ülikoolide õppetoolidele, maakonna laboritele jne. Magistrandid ja doktorandid vajavad õpetamiskogemust. Võib-olla tuleks ülikoolides mõelda, et ka õpilase juhendamine annaks magistrandile ja doktorandile ainepunkte.

Väga palju määrab ära õpilase teemavalik ja võimekus. Olen seda tüüpi juhendaja, kes n-ö viskab õpilase vette, et kas ujub välja või ei. Kui ei uju, siis ulatan päästerõnga. Elu on näidanud, et „vette viskamine” toimib kõige paremini, sest tihti ei tea õpilased ise ka, kui targad nad tegelikult on. Brigitta töö suunasin juba ise konkursile, sest pole palju 8. klassi õpilasi, kes kromatograafiat nii palju jagavad, et võiksid teisi õpetada. Leidsin, et konkursil osalemine on hea võimalus saada lisaks oma õpetajale hinnanguid kelleltki väljastpoolt kooli. Nii tunnustust kui ka kriitikat on vaja. See aitab edasist tegevust planeerida.

Konkurss toob kaasa uue kogemuse: uurija saab retsensiooni, elab oma uurimis­töö protsessis. Minu õpilane sai kaks retsensiooni, mis mõlemad olid hästi ausad, kuid millest üks oli natuke kurja tooniga. See kurvastas õpilast ja teda tuli pisut lohutada, et kirjutatu ei olnud mõeldud isiklikult ja retsensioon ei ole midagi hullu – samasuguseid saavad teadlased, kes teadusartikleid kirjutavad, ning retsenseerimise eesmärk on anda tagasiside töö kvaliteedile. Nagu öeldud, retsensioonid olid ausad ja kriitika suunatud suures osas hajameelsevõitu juhendajale, mitte õpilasele.

Tapa gümnaasiumis on töö õpilaste uurimistööde innustamiseks täitsa märgatav, loodusklassides tekitatakse tasapisi ainetevahelisi seoseid ning püütakse loodusaineid varasemast rohkem lõimida. Praegu on enamikus koolides ikka nii, et kõik õppeained on õpilaste jaoks eraldiseisvad maailmad. Loodusainete õpetamise eesrindlikkuse poolest jäi festivalil silma Konguta kool, kus lapsed teevad 1. klassist peale uurimistöid. Põnev oleks teada, kuidas nemad, kellele loodusaineid on seostatult õpetatud, pärast algkooli edasi lähevad ja uurimistöid teevad.”