2021. aasta suvel kohtusid Tartus esmakordselt haridusvaldkonna spetsialistid kaheksast Eesti omavalitsusest sooviga luua haridusvõrgustik, kus jagada kogemusi ja toimivaid häid praktikaid.
Vaata ka videot:
Tegemist oli katseprojektiga, mis rakendati ellu Euroopa Liidu URBACT-i programmi raames. URBACT-i võrgustikus jagavad partnerid süsteemselt oma häid lahendusi ning võrgustiku liikmed kohandavad ja rakendavad neid vastavalt oma võimekusele ja vajadusele. Kui tavapäraselt on URBACT-i võrgustikud rahvusvahelised, et Euroopa linnad õpiksid üksteiselt, siis seekord katsetati Iirimaal, Itaalias, Sloveenias, Tšehhimaal, Slovakkias ja ka meil Eestis riigisisese võrgustikuga.
Eesti projektiga liitusid Elva, Kambja, Kohila, Rae, Saue ja Viru-Nigula vald ning Narva linn. Projekti juhtpartner oli Tallinn oma haridusameti eestvedamisel. Võrgustik hakkas kandma nime URBACT – koostöine ja innovaatiline haridus. Eesmärgiks seati laste ja noorte ettevõtlikkuse ning elulähedase õppe arendamine, kaasates kohalikke lastevanemaid, ettevõtjaid, MTÜ-sid jt.
Mis teemadele keskenduti?
Poolteist aastat kestnud projektis toimus võrgustikul kaheksa suuremat üle-eestilist seminari ning käidi ka Pariisis tutvumas uue URBACT 4. perioodi rahastamisvõimalustega. Üle-eestilistel seminaridel arutati, kuidas saaksid haridusasutused rohkem kaasata ettevõtteid ja lastevanemaid. Lisaks vaadeldi, kuidas on ettevõtlikkuse arendamine võimalik juba alushariduse tasemel, kuidas soodustada noortevaldkonna ning formaal- ja mitteformaalhariduse koostööd. Igas osalevas omavalitsuses toimusid ka kohaliku hariduse töögrupi kohtumised ja arendati kohalikku haridusvõrgustikku, mille käigus viidi ellu mitmeid katseprojekte. Iga võrgustiku omavalitsus valis endale käsitletud teemade hulgast fookusteema, millega kohalikul tasandil põhjalikumalt tegeleti. Järgnevalt mõned näited selle kohta, missugustele probleemidele keskenduti.
Saue vald – lasteaiast kooli. Saue vald võttis eesmärgiks uurida, mis toimub lapse üleminekul lasteaiast kooli. Toimus hariduskonverents, mille peateema oli, kuidas toetada lapse kujunemist ennastjuhtivaks õppijaks. Valla hariduskorraldajad viisid läbi osapooltevahelise uuringu (kodu–lasteaed–kool), millega uuriti, kuidas mõtestatakse sujuvat üleminekut lasteaiast kooli, millised on osapoolte ootused, takistused ja võimalused. Küsitluste tulemusi analüüsitakse, korraldatakse järgmine ühine seminar ning töötatakse välja valla üldine mudel laste sujuvaks üleminekuks lasteaiast kooli.
Elva vald – koostöö õpilasesindusega. Elva vallas tõhustati koostööd õpilasesinduste ja noortevolikoguga. Toimusid ühisseminarid. Noortelt uuriti, mida nemad ettevõtlikkuse arendamisel juhendajatelt ootavad, ning sellest lähtuvalt tehakse edasisi plaane. Lisaks tekkis tänu võrgustiku projektile Rõngu piirkonnas kogukonnakiirendi, kus kirjutati kohalike kohtumiste käigus juba järgmine projekt kogukonna tegevuste toetamiseks. See on esitatud rahastamiseks.
Narva linn – õpilaste ettevõtlikkus. Narva linn pühendas võrgustiku õpilaste ettevõtlikkuse arendamisele. Õpetajatele korraldati metoodiline koolitus õpilasfirmade ja minifirmade loomise kohta ning toimus 7.–9. klassi minihäkaton. Kui varem Narvas õpilasfirmasid polnud, siis nüüd on seal kuus miniõpilasfirmat. Lastele loodi huviring „Mina, majandus ja ettevõtlus“ ning lasteaedadele korraldati seminar „Ettevõtlik lasteaialaps“.
Rae vald – koostöö ettevõtetega. Rae vallas oli fookuses noorte ettevõtlikkuse arendamine koostöös ettevõtetega. Toimusid ühistegevused ettevõtete, laste, noorte ning õpetajatega ja allkirjastati Rae valla ja kohalike ettevõtete koostöölepe.
Mida räägiti projekti lõpukonverentsil?
Kõigil oli omavahel palju jagada 2. ja 3. novembril Tallinnas toimunud projekti lõpukonverentsil, kus iga osalenud omavalitsus tõi välja, mida projektis osalemine neile andis. Kõik mainisid, et COVID-19 levikust, meeskonnaliikmete vahetumisest ja muudest raskustest hoolimata pakkus selline riigi ja kohalikul tasandil võrgustumine ning kogemuste vahetamine palju uut ja kasulikku. Projekt aitas kohalikul omavalitsusel tegeleda süvendatult teemadega, milleks muidu ei oleks nii lühikese aja jooksul ehk aega ja ressurssi leitud.
Tallinna koolijuht Õnnela Leedo-Küngas: „Projekt oli suurepärane võimalus arendada riigi tasandil koostööd ja suhtlusvõrgustikku. Kõige toredam oli see, et osalesid ka eri suurusega vallad üle Eesti, mitte ainult suuremad linnad.“
Tallinna lasteaiajuht Reelika Täht mainis, et võrreldes eri riikide linnade koostööga võimaldas siseriiklik URBACT suhelda vahetult oma emakeeles. Samuti toetas kogemuste vahetamist ühine kultuuriline ja juriidiline taustsüsteem.
Rae valla haridus- ja kultuuriameti juhataja Marju Randlepp ütles: „Rae valla ja kohalike ettevõtete vahel sõlmitud koostöökokkuleppega loome noortele võimalused oma tugevuste leidmiseks ja arendamiseks. Muuhulgas on eesmärk, et iga õppeaasta lõpuks on toimunud vähemalt kolm uut ühisloomeprojekti.“
Kohila valla haridusnõunik Meeri Ehandi jõudis arusaamiseni, et ainuüksi nende enda väikeses vallas on haridusvaldkonna tegijatel väga palju üksteiselt õppida. „URBACT-i seminaridel ja teiste KOV-ide külaskäikudel saime aru, et meil on omavahel palju jagada. Sealt kasvaski välja Kohila valla haridusseminari idee, et haridusasutused end üksteisele tutvustaksid ja omavahel häid kogemusi jagaksid. Idee viisime ellu 2022 oktoobris ja kindlasti saab sellest üritusest uus traditsioon meie vallas.“
Eelnevalt väljatoodu on vaid mõned lõppkonverentsil kõlama jäänud mõtetest. Kõik osalenud omavalitsused hindasid projekti õnnestunuks ning kasulikuks. Projekt oli osalejate sõnul millegi uue algus. Selle mõju noorte ettevõtlikkusele ning haridusasutuste ja kogukonna koostööle näeme alles aastate pärast. Sellest hoolimata kinnitasid osalised, et soovivad alustatuga edasi minna ning projekt andis kohalikul tasandil haridusvaldkonna arendamiseks vajaliku tõuke. Lisaks on nüüd valdkonnas tegutsejatel üle-eestiline võrgustik, on olemas inimesed, kelle poole saab alati pöörduda, nõu küsida või üheskoos midagi uut algatada.
Mis ootab ees?
Kui eelnev projekt oli URBACT-i parimate praktikate jagamiseks ning on praeguseks lõppenud, siis URBACT-i tegemistel tasub koguaeg silm peal hoida, sest pidevalt luuakse mitmesuguseid võrgustikke. Kogu täpsem info on leitav URBACT Eesti FB-lehel.
12. ja 13. aprillil korraldab ELVL linnade ja valdade päeva ning 12. aprillil arutletakse ühes töötoas, kuidas URBACT-i rahastust parimal moel oma KOV-is ära kasutada.