“Andekus on sünnipäraste eelduste kogum,
mis arengu- ja õpiprotsessis kujuneb talendiks”
Françoys Gagné
Tartu Ülikooli teaduskool korraldab aineolümpiaadide 70. aastapäeva puhul õpilaste loovtööde konkursi ja noortefoorumi.
Loovtööde esitamise tähtaeg on 14. märts ja teemad järgmised: „Tuleviku kool“, „Andekus minu silme läbi“ ja „Eesti olümpiaadimedal“. Täpsema juhendiga saab tutvuda teaduskooli kodulehel.
Konkursi võitjatele anname auhinnad üle 13. aprillil noortefoorumil, kuhu on oodatud kõik noored, kes tahavad kaasa rääkida ja kujundada Eesti andepoliitikat. Noortefoorumile saab registreeruda teaduskooli kodulehel alates 20. märtsist.
Eesti andepoliitika
Kutsume üldhariduskoolide õpilasi üles mõtlema ja arutlema andekuse üle ühiskonnas ja isiklikus elus ning ärgitama ka kooli rohkem märkama ja toetama andekaid õpilasi.
Ilmselt teate, et Eestil on olemas oma andepoliitika, mille järgi peab õppimine olema toetatud ning õpivõimalused vastama õppijate võimetele ja vajadustele. Selle poliitika peamine ülesanne on luua eeldused õpilase andekuse märkamiseks ja tema ande toetamiseks (lähemalt saab lugeda siit).
Lähiaastatel (2022–2024) on selle fookuses andekuse mõiste teaduspõhine määratlemine, andekate märkamise ning arendamise juhendi ja koolitusmaterjalide ning andekate hariduse kvaliteediindikaatorite väljatöötamine. Haridus- ja teadusministeeriumi strateegiline partner andepoliitika kujundamisel on MTÜ Eesti Talendikeskus, kelle vedamisel, ja Tartu Ülikooli teaduskooli osalusel, on toimunud mitmed aruteluseminarid.
Noorte arvamus on oluline!
Nendel seminaridel osalemine on tõstatanud vajaduse pöörduda vahetult õpilaste poole saamaks teada, mida nad arvavad andekusest ja kuidas olümpiaadidel osalejate arvates tuleks nendega edasi minna. Viimane sellelaadne noortefoorum „Mis takistab andekate noorte kiiret tippujõudmist?“ toimus teaduskooli eestvedamisel viimati 2017. aastal.
Olümpiaadiliikumise roll ühiskonnas
ETV eesti noorte teadussaates „Rakett 69“ asus sellel õppeaastal võistlustulle 12 noort, millega kaasneb aegade suurim saates välja antud teadusstipendium – 15 000 eurot. Telesaade on ülimalt populaarne, kõik osalejad on nutikad, väga head esinejad ega karda telesaatega kaasas käivat närvipinget. Meie näeme aga, et sageli ei kipu õpilased, kes esindavad Eestit rahvusvahelistel olümpiaadidel, taolistes telesaadetes osalema. Muidugi võime ju öelda, et esinemisoskus on üks 21. sajandi oskustest, mida tuleb juba maast madalast treenida, kuid fakt jääb faktiks – maailma tippülikoolid kutsuvad just rahvusvahelistel võistlustel ja olümpiaadidel silmapaistvaid tulemusi näidanud gümnasiste oma ülikoolidesse.
Siit ka küsimus: kas rahvusvahelistel olümpiaadidel medaleid võitnud õpilased ei vääri samuti taolisi stipendiume? Või vastupidi, ehk peaksime hoopis aineolümpiaadide lõppvoorud muutma meelelahutuslikumaks?
Ande avaldumiseks ja arenemiseks on tarvis toetavat keskkonda nii koolis kui ka kodus ja tihtipeale ka veidi õnne.Andekas laps on uudishimulik, esitab sageli provokatiivseid ja abstraktseid küsimusi ning suudab abstraktset mõista, oskab küsimusi ümber sõnastada. Seetõttu võib selline laps koolis olla õpetajatele tõeline peavalu. Sageli annab ta küsimustele kiireid ja nutikaid vastuseid, aga need pole need, mida õpetaja ootab. Tihti iseloomustab taolisi õpilasi divergentne mõtlemine ja loovus. Tartu Ülikooli teaduskooli põhiline eesmärk ongi kaasa aidata taoliste õpilaste ande avaldumisele ja arenemisele.
Viire Sepa meelest tuleks koolisüsteemis pöörata laste annetele senisest enam tähelepanu. „Palju on suhtumist, et mida neil andekatel veel vaja on. Neile on isegi kõike kapaga antud ja neil läheb niigi libedalt. Ka kadeduselaadne suhtumine pole harv.“
Loovusel on oluline roll õpilase kujunemisel
Oluline ande avaldumise komponent on loovus, mis aitab meil lahendada probleeme uutmoodi ja algupäraseid tulemusi saavutada. Loovus on teadlase tööks väga vajalik isiksuse omadus. Laste loovtööd näitavad nende nägemust elust, täiskasvanute maailmast ja reaalsusest.
Loovtööde konkursiga tahame teada, kas jätkuvalt on jõus kunagised müüdid: andekas on eakaaslaste tõrjutud nohik, kes saavutab kõike ilma pingutuseta ega vaja toetust, ning teadlane valges kitlis prillidega vanemaealine meesterahvas.
Stanislav Nemeržitski leidis oma doktoritöös, et Eesti koolide õpilasi innustavad loovusele rasked ülesanded, millele peaks lisanduma õpetaja toetus ja avatud klassiõhustik. Eesti õpilased seostasid loovust uudsete ideede ja leiutistega, aga veelgi enam rõhutasid nad vaba enseväljendust. Seega jätame töö formaadi vabaks, olgu see siis video, laul, luuletus, essee, joonistus, kollaaž, meem või karikatuur. Loodame õpetajatelt tuge õpilaste suunamisel.
Lõpetuseks tahaks märkida, et mitte ainult autor, vaid ka kõik eelmised Tartu Ülikooli teaduskooli direktorid on leidnud, et meie noorte talentide saavutusi ei tunnustata ühiskonnas piisavalt. Ka küsime me harva oma noortelt, mida nad päriselt vajavad selleks, et nende areng ei jääks toppama, vaid jätkuks ka edaspidi.
Oma loovtööde konkursi ja noortefoorumiga pakumegi noortele võimalust teha oma hääl kõigile senisest rohkem kuuldavaks.