„Keeleklikk“ aitab maailmal eesti keelt õppida

Vene koolidele oleks praegusel distantsõppe perioodil suureks toeks keeleõppeprogramm „Keeleklikk“, mida saab kasutada nii laua- ja tahvelarvutis ning ka nutitelefonis.

Programmi valmimise ajal konsultandina töötanud Kristi Tamm väidab kaheksa aasta jooksul saadud kogemuste põhjal, et „Keelekliki“ läbi teinud inimene võib minna vabalt riiklikule A1- või A2-tasemeeksamile. Õppijale trükib programm välja ka tunnistuse, millel on näidatud, kui suure osa ta „Keelekliki“ materjalist läbi tegi. Koole huvitab see tunnistus ilmselt rohkemgi.

„Keelekliki“ programmi hakati tegema 2010. aastal Leelo Kingisepa ja Marju Ilvese eestvedamisel. Kristi Tamm, kes oli juba aastaid Narvas, Tapal ja Sillamäel täiskasvanutele eesti keelt õpetanud, aitas neil hinnata uue programmi ülesannete jõukohasust n-ö keskmisele venelasele.

Kristi Tamm on sündinud Ida-Virumaal Mäetagusel. Talle on vene kodukeelega inimesed lapsepõlvest tuttavad ja teda kurvastab väga, et paljud tema tollastest tuttavatest pole senini eesti keelt korralikult selgeks saanud. Varem oli see veel kuidagi mõistetav, sest eesti keele õppimise materjalid olid tollal puised ja raskepärased. Nüüd on probleem pigem selles, et huvitavat ja mängulist „Keeleklikki“ ei ole osatud üles leida. Õpilasel oleks „Keelekliki“ abil täiesti võimalik kodus iseseisvalt eesti keelt õppida, ja miks ei võiks ta teha seda koos oma vanematega.

Õpetaja Tamm toob välja, et iga uut teemat alustatakse „Keeleklikis“ väikese multifilmiga ja see peaks vene koolilastele väga meeldima. Algul on eestikeelsel multifilmil vene- (või ingliskeelsed) subtiitrid all, kuid pärastpoole kuuleb õppija ainult eestikeelset juttu, kuid ta saab subtiitrid uuesti sisse lülitada. Programmi ekraanil on palju pilte ja kui õppija nendel klõpsab, kuuleb ta, kuidas on pildil kujutatud asi eesti keeles. Õppijal tekib tunne, et ta justkui räägib arvutiga, ütleb Kristi Tamm, sest programmis saab arvutiga ka vestelda. Lisaks saab „Keeleklikis“ teha valikvastustega harjutusi ja seal on muudki keele kiireks omandamises vajalikku. Programmi kõige suurem pluss on aga see, et õppija kuuleb „Keeleklikist“ õppides kogu aeg ilusat ja korrektset eesti keelt.

Grammatikat selgitatakse seal lihtsalt, ütleb Kristi Tamm, mingit käänete rägastikku pole, selle asemel tehakse õppijale selgeks, et kindlalt omandada tuleb ainult kolme esimest käänet, kõik ülejäänud tulevad iseenesest, nagu tuleb väikestel lastel keeleoskus lihtsalt oma vanemate kõnet kuulates. Kristi Tamm on õpetanud venelastele eesti keelt aastakümneid ja tema hinnangul on „Keeleklikk“ just selline õppematerjal, mille järgi saab õppida ka päris iseseisvalt. Isegi esimese klassi laps saaks selle materjaliga hakkama, vähemalt esimeste peatükkide ulatuses, kinnitab õpetaja Tamm.

Õpetaja on hiirekliki kaugusel

„Keeleklikk“ sai valmis 2012. aasta 14. märtsil, emakeelepäeval, ja siis läksid esimesed kuus peatükki internetti üles. Üldse on peatükke 16. Iga peatüki juures on aga ka klahv „Suhtle õpetajaga“. Selle kaudu saavad õpilased saata õpitava teema kohta e-kirju Kristi Tammele, sest tema see õpetaja ongi, kes „Keeleklikis“ õppijaid vajadusel aitab. Rohkem online-õpetajaid „Keeleklikil“ praegu ei ole, ühest on piisanud.

Kristi Tamm: „Ma saan kogu aeg „Keeleklikis“ õppijatelt kirju iga teema kohta. Vastan neile enamasti kohe. Mul on lubatud vastata ka kolme päeva jooksul, kuid siis kuhjuks kirju nii palju, et ei jõuaks neid enam läbi töötada. 

Kirjade arv on viimase poole aasta jooksul kasvanud. Kui varem sain õppijatelt kümne e-kirja ringis päevas, siis nüüd tuleb neid juba 20 ja rohkem, ühel päeval tuli koguni 62. Huviliste arvu kasvu põhjus on ilmselt see, et pool aastat tagasi muutusid „Keelekliki“ materjalid kättesaadavaks ka tahvelarvutis ja nutitelefonis. Inimesed on öelnud, et tihti õpivad nad eesti keelt rongis või bussi oodates ja seal sõites nutitelefonist.

Kui olen märganud, et mõni keeleõppija teeb korduvalt ühte ja sama keeleviga, siis olen saatnud selle teema kohta täiendavaid õppematerjale, et tal oleks õpitavast teemast kergem aru saada. Mul on tüüpiliste keelevigade kohta selgitavad materjalid olemas. Kui kellelgi on mingi keeleviga pikalt korduma jäänud, võtan vastava teema materjale, kirjutan sinna selle konkreetse õppija jaoks midagi vajalikku juurde ja saadan teele. Igaühele ma läbinisti individuaalselt kirja ei saada.“

Õppijaid on üle maailma

Kristi Tamm saab eesti keele õppijatelt e-kirju ööpäev ringi ja üle kogu maailma. „Keelekliki“ keskkonnas õpitakse eesti keelt Uus-Meremaalt Norrani, Ameerikast Jaapanini. Eestis kohapeal kasutavad inglise keele baasil „Keeleklikki“ siin õppivad välisüliõpilased, kellelt elementaarset eesti keele oskust nõutakse. Aktiivsemate eesti keele õppijatega on ta ka Skype’i teel vestelnud ja nendega eesti keelt harjutanud. 2012. aastast praeguseni on Skype’i kaudu õpetaja Tammega tihedalt suhelnud umbes 20 inimest, osaga neist on ta isiklikult kohtunud. Itaalias Lõuna-Tiroolis elav Thomas on alates 2015. aastast õppinud „Keeleklikis”, lisaks Skype’i teel. Igal suvel külastab ta oma sõpru Eestis ning ka oma keeleõpetajat Kristi Tamme. Praeguseks tunneb ta juba nii Ida-Virumaad kui ka muud Eestit.

„Keeleklikk“ ja vene noored

Vene noortest kasutavad „Keeleklikki“ peamiselt Eesti ülikoolide vene kodukeelega tudengid, kuid ka Venemaal elavad inimesed. Üks Moskva noormees räägib juba vabalt inglise, prantsuse, saksa ja itaalia keelt ning praegu õpib hispaania keelt. Selle kõige kõrvalt räägib ta väga ilusat eesti keelt. Ta käis eelmisel sügisel Tallinnas sõpradel külas ja külastas siis oma online-õpetajat Kristi Tamme. Noormees Sergei töötab eralennufirmas stjuuardina ja see on üks põhjus, miks ta nii palju keeli oskab. Tema oli ka üks esimesi, kellega õpetaja Tamm Skype’i teel eesti keelt harjutama hakkas. 

Skype’i vahendusel on õpetaja Tamm harjutanud eesti keelt ka ühe Ukraina ärimehega, kes õppis eesti keelt sellepärast, et tal on Eestis oma firma. Tema on teinud Innoves eesti keele riikliku B1-tasemeeksami. Temaga on Kristi Tamm samuti silmast silma kohtunud.

Neljandaks „Keelekliki“ piltlikuks õppijanäiteks võib tuua eelmisel sügisel Peterburist Narva kolledžisse õppima tulnud noormehe Nikita. Narva kolledžis õpivad Venemaalt tulnud tudengid terve esimese õppeaasta ainult eesti keelt. Kolm kuud pärast Peterburi noormehe Narva saabumist sai Kristi Tamm temaga Sillamäel kokku. Nad tegid terviserajal kahekesi kolmetunnise ringi ja kogu see aeg rääkis Nikita ilusat, ilma vigade ja isegi aktsendita eesti keelt. Hiljuti teatas noormees, et sai riiklikul B2-eksamil 81 punkti. Kristi Tamm märgib, et võõrkeele õppimine nõuab alati motivatsiooni ja tahtejõudu ning mõnel eesti keele õppijal jagub seda tõesti palju, aga keeleannet muidugi ka.

Kristi Tamm: „Olen väga rõõmus, et saan olla „Keelekliki“ virtuaalne õpetaja. Mulle on see ka missiooni küsimus. Olen suhtunud Ida-Virumaal elavatesse venelastesse lapsepõlvest saadik hästi, sest olen nende hulgas üles kasvanud. Kui lõpetasin Tartus pedagoogilise kooli, siis palusin ennast ise Narva algklassiõpetajaks suunata. Narvas hakkasin ka täiskasvanutele eesti keelt õpetama. Lisaks oli Narva mu Mäetagusel asuvale isakodule suhteliselt lähedal. Pärast Narvat õpetasin eesti keelt ka Tapal, kus olin lisaks Tootsi klassi õpetaja. Paar aastat töötasin Sinimäe põhikoolis eesti keele kümblusõpetajana. Nüüd elan Sillamäel ja töötan kodus ‒ minu põhitöö on „Keelekliki“ kirjadele vastamine. Vaatan aknast merd ja kommenteerin üle maailma minuni jõudvaid e-õppe kirju. Olen väga rahul, et saan teha tööd, mis mulle meeldib ja mida pean ka väga vajalikuks.“

Vabatahtlikud keelelaagrid vene lastele

1996. aastast kuni aastani 2005 korraldasid Kristi Tamm ja tema abikaasa Aivar Mägi oma kodutalus Piilul Tapa lähedal igal suvel eesti keele laagreid. Selles laagris oli alati neli eesti ja kaheksa vene kodukeelega last. Nii said vene lapsed endale eesti keelt oskavad vestluspartnerid. Kokku oli laagris õpilasi 12 ‒ täpselt üks mikrobussitäis. Laagriliste vanus oli 9‒14 aastat. Kuna Kristi Tamme kodumaja oli väike, ööbisid laagrilised väikestes kämpingu tüüpi majakestes maja hoovis. Lastele meeldisid need väga. Kuna nad said iga päev kolm korda maitsvat toitu, ütlesid nad, et neil on maal vanaema ja vanaisa juures olemise tunne. Õpetaja Tamme juures taheti eesti keelt õppida nii väga, et ta korraldas keelelaagrit tervelt kümme suve järjest.

Tema süda valutab siiski sellepärast, et venelastele, sealhulgas vene koolilastele saaks eesti keele õpetamiseks kasutada kohalikke eestlasi palju rohkem. Ka „Keeleklikki“ võiksid venelased koos oma lastega rohkem kasutada. „Keeleklikk” on tasuta kasutamiseks juba kaheksa aastat olemas. Selle aja jooksul oleks olnud kõigil eesti keelt mitteoskavatel inimestel võimalus riigikeel selgeks õppida, arvab Kristi Tamm.

Keeleõppe programm „Keeleklikk“ on valminud Euroopa sotsiaalfondi ja HTM-i toetusel .