Soome keel on Pae gümnaasiumis popp

Lasnamäe Pae gümnaasiumi tunnustati hiljuti aasta soome keele koolina ning õpetaja Anna Petersoni tõsteti Eesti soome keele õpetajate seast esile aasta uue tulija tiitliga.

Lasnamäe Pae gümnaasium on vene õppekeelega kool, kus soome keelt õpetatakse eesti ja inglise keele järel C-keelena. Õppima hakatakse soome keelt 10. klassis ning õpitakse seda gümnaasiumi lõpuni. Kuid see pole kohustuslik õppeaine, gümnasistid võivad valida C-keeleks kas soome või saksa keele. 137 gümnaasiumiõpilasest veidi rohkem kui pooled õpivad soome keelt.

Soome keele õppimine algas koolis tänu endise soome keele õpetaja Viktoria Alekseeva entusiasmile. Tema pöördus direktori poole sooviga õpetada gümnaasiumis soome keelt. Direktor toetas algatust ja nii õpetatakse alates aastast 2015 Pae gümnaasiumis soome keelt. Enne seda oli saksa keel koolis ainus C-keel.

Motiveeritud õpilased

Anna Peterson on Pae gümnaasiumis õpetanud põhjanaabrite keelt kolm aastat. Selle kõrval õpetab ta soome keelt täiskasvanutele keelekursustel keeltekoolides. „Õnneks on mul päris palju motiveeritud õpilasi, kes saavad aru, kui tähtis on osata tänapäeval Eestis soome keelt,“ ütles ta. Mõned täiskasvanud õpilased vajavad selle keele oskust oma töökohal.

„Püüan selgitada keele omapära võimalikult selgel viisil, võimaldan rääkida juba algajatel, kasutan veebivõimalusi sõnade harjutamiseks ja õppimiseks,“ kirjeldas ta oma tööd.

Tunnustuse väljakuulutamisel lausus Soome Instituudi juhataja Anu Heinonen, et Pae gümnaasium on viimastel aastatel aktiivselt soome keele õpet soodustanud ning selle õppijate arv ulatub praegu 72-ni.

Kool on innukalt osalenud rahvusvahelistes projektides ning tänu sellele on õpilastel olnud võimalus tutvuda Soome kooli õpilastega ja praktiseerida aktiivselt soome keelt. Anna Peterson rääkis, et juba teist aastat võtavad tema õpilased Tallinnas vastu Soome kooli eakaaslasi ning külastavad soome noori Seinäjoel, kus asub nende sõpruskool. „Õpilasvahetuse ajal käivad meie õpilased Soome koolis tundides ning on kogu aeg oma vastuvõtjatega koos,“ rääkis õpetaja.

Traditsiooniks on kujunenud, et iga õppeaasta lõpus korraldab Pae gümnaasium oma soome keele õpilastele reisi Helsingisse. Külastatakse muuseume, tutvutakse vaatamisväärsuste, soome kultuuri ja ühiskonnaga. Eelmisel aastal käidi ka Helsingi ülikoolis, kus õpilased said infot kõrgkooli sisseastumise kohta.

„Olen kindel, et osalemine rahvusvahelistes projektides ning keele aktiivne kasutamine koos nendega, kellele see on emakeel, motiveerib õpilasi,“ sõnas Peterson. „Nad teavad, miks seda keelt õpivad, ning saavad oma teadmisi keelekeskkonnas hinnata.”

Oma õpetamise meetodite kohta ütles Peterson, et tema arvates on keele õpetamisel kõige olulisem anda õpilastele võimalus väljendada oma mõtteid õpetatavas keeles nii suuliselt kui ka kirjalikult. Tema tundides teevad õpilased tihti dialooge, vaidlevad, räägivad mitmesugustel teemadel ning seejärel kirjutavad samadel teemadel. Nii jäävad uued sõnad ja keelekonstruktsioonid kergesti meelde. „Püüan mitmekesistada õppeprotsessi veebivõimaluste abil,“ rääkis Peterson.

Edasijõudnutega vaadatakse Soome uudiseid ja arutletakse nende üle. Algajatega kuulatakse palju soome tänapäeva muusikat, lauldakse ja isegi tantsitakse. Ka mitmesuguste keskkondade, nagu Kahooti ja Quizzleti kasutamine teeb tunnis keeleõppimise huvitavaks.

Lasnamäe Pae gümnaasium on osalenud Agricola keeleolümpiaadil alates aastast 2016. Selleks ajaks oli koolis soome keelt õpitud poolteist aastat. Igal aastal osaleb neilt Agricola olümpiaadil 5‒6 õpilast, mis on maksimaalne lubatud osavõtjate arv ühest koolist.

Traditsiooniline Aleksis Kivi päev

Soome keelt õpetavatel Eesti koolidel on saanud traditsiooniks tähistada Aleksis Kivi päeva. Seda korraldab igal aastal kirjaniku sünnipäeva paiku oktoobris ise kool. Tänavu toimub see 20. korda. 2019. aastal oli Pae gümnaasiumil au sel puhul vastu võtta soome keele õpilasi ja õpetajaid üle Eesti. Traditsiooniliselt teeb võõrustav kool Aleksis Kivi päeval väikese eeskava ning korraldab mõned Soome, soomlaste või soome kirjandusega seotud töötoad.

Nagu varasematel aastatel teistes koolides nii oli ka Pae gümnaasiumis kontsert ning mitu töötuba, kus osalejatel oli võimalus mängida lauamänge, Kahoot-mängu, tantsida soome rahvatantsu, joonistada soome kuulsate laulude saatel, küpsetada kooke ja saada uusi teadmisi soome kultuurist ning ühiskonnast.

Selleks päevaks valmistuti Petersoni sõnul innuga, otsiti värskeid ja huvitavaid ideid töötubade ja kogu peo jaoks. „Tahtsime ka tutvustada teiste koolide õpetajatele ja õpilastele meie kooli eripära ning anda meie andekatele õpilastele võimalust esineda ja näidata oma oskusi,“ rääkis Peterson.

Praegu, kus õpilased on juba hakanud kohanema distantsõppega, kulgeb õppetöö Anna Petersoni sõnul aktiivselt ja huvitavalt. Tema annab online-õppetunde, kus selgitab õpilastele uusi teemasid ning koos harjutatakse keele kasutamist. Osa õppematerjalist on iseseisvaks õppetööks.

„Olen õpilastega ühenduses ning neil on alati võimalus esitada küsimusi,“ ütles Peterson. Tema arvates võib distantsõpe olla sama tõhus kui tavaline klassiruumis õppimine või isegi tõhusam, kui õpetaja teab, kuidas protsessi õigesti korraldada, ja kasutab mitmesuguseid digivõimalusi ning oma leidlikkust. Anna Petersoni arvates on praegu õpetajatel hea võimalus arendada oma digioskusi, mida hiljem kasutada ka tavalistes klassitundides.

Aasta soome keele õpetaja, uue tulija ja aasta soome keele kooli valimist korraldab Soome Instituut koostöös Soome suursaatkonna, Eesti soome keele õpetajate seltsi ja Soome-Eesti kaubanduskojaga.

---

Eestis on sel õppeaastal 35 üldhariduskooli ja kaheksa kutseõppeasutust, kus soome keelt õpetatakse. Seda õpetatakse ka kõrg- ja keeltekoolides. Üldhariduskoolides on soome keele õpetajaid umbes 40.

---

Anna Peterson:
Eesti vajab soome keele oskajaid

Eesti soome keele õpetajate seast aasta uueks tulijaks valitud Anna Peterson tutvustas ennast alljärgnevalt.

Mul on alati olnud lihtne keeli õppida. Kui oli aeg valida, kuhu minna ja mida õppida pärast gümnaasiumi, siis otsustasin, et tahan õppida mingit uut keelt inglise ja eesti keelele lisaks. Tuli meelde soome keel, mis ei ole Eesti elanike seas kuigi populaarne, aga selle oskus on väga kasulik, kuna Soome on meie naabermaa.

Sain bakalaureusekraadi Tallinna ülikoolis soome filoloogia erialal ning otsustasin, et tahan arendada oma soome keele oskust ja kultuuri tundmist. Astusin Helsingi ülikooli magistrantuuri, kus õppisin veel kaks aastat. Ma ei ole õppinud õpetajaks, vaid olen soome filoloog. Plaanis on aga saada pedagoogiline kõrgharidus.

---

Õpetaja on tunnustust väärt

Lasnamäe Pae gümnaasiumi direktor Izabella Riitsaar:

Anna Peterson on seda tunnustus igati väärt. Ta on noor, kena, andekas ja töötahteline. Ta oskab õpilasi kaasata ja innustada. Ta tegeleb väga palju õpilaste arendamise ja keeleõppe propageerimisega. Ta ei tee seda formaalselt, vaid on hingega asja juures.

Anna Peterson kirjutab projekte, käib õpilastega Soomes, kus meil on sõpruskoolid, suviti ja õppeaasta sees ning lõpus. Meil on väga tihe tegevus mitte ainult soome keele tundides, vaid ka väljaspool tunde ja see aitab kaasa õppijate heade tulemuste saavutamisele. Meie õpilased on igal aastal soome keele olümpiaadil jõudnud esikohtadele.