
Eesti tehnoloogiakasvatuse liidul on kombeks korraldada suvekooli koos Soome kolleegidega. Mullu kohtusid tehnoloogiaõpetajad Soomes, tänavu saadakse kokku Eestis. Tubaste arutelude kõrval saab igaüks ka käelist tegevust arendada. Fotod: Mart Soobik


Ei pääse õpetajad uusi tarkusi kogumata selgi suvel. Mõni aineühendus on suvekooli juba ära pidanud, enamasti on koolitused ees. Temaatika on lai – MÕK-ist kehakeele, läbirääkimiste kunsti ja küberkuritegevuseni.
MAI
Vene keele õpetajate seltsi suvepäevad toimusid 28.–30. maini marsruudil Tallinn – Kose – Sankt-Peterburg – Tallinn. Eesmärk oli laiendada õpetajate silmaringi ning tutvustada neile kuulsa vene-eesti päritolu meresõitja Otto von Kotzebue elulugu.
Peterburis osaleti ekskursioonil ja külastati Peterburi riikliku kasvatusteaduste ülikooli kultuuridevahelise kommunikatsiooni kateedrit, et rikastada õpetajate vaadet tundide korraldamisele klassides, kus õpivad migrantide lapsed. Külastati ka Venemaa suurimat kirjastust Zlatoust, kus toimus seminar uudsete õppematerjalide kasutamisest vene keele kui võõrkeele tunnis mitmekultuurilises klassis, samuti Jaani kirikut ja teatrietendust.
JUUNI
Rahvusvaheline tehnoloogiakasvatuse XIV suvekonverents „Multimateriaalne kool, robootika ja programmeerimine” toimub 12.–14. juunini Kassari puhkekeskuses Hiiumaal.
Juhatuse esimees Mart Soobik: „Konverents toimub koos Soome ja Rootsi kolleegidega, korraldavad MTÜ Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit ja Step Systems Oy (STEP). Teemadeks on tehnoloogia ainevaldkonna õppematerjalid, põhikooliõpilaste tehnoloogiliste teadmiste võrdlev uurimus Soomes ja Eestis, robootika Riihimäe linna põhikoolides, VEX Roboticsi õppimiskeskkond ja VEX Worlds 2017.
Töötoad on nii traditsioonilise õpetuse kui ka uuema tehnoloogia alal. Demonstreeritakse ahelreaktsioonide masinaid ja kaasa võetud tööesemeid. Toimub Soome-Eesti sportlik-tehnoloogiline maavõistlus.
Osalemistasu 179 eurot, vajadusel saab seda jagada nt mitme kooli peale. Osalejaid umbes 50.”
Info www.tehnoloogia.ee.
•••
Ettevõtlusõpetajate suvekool „Ettevõtliku õpetaja seitse tarkust” toimub Toosikannu puhkekeskuses Raplamaal 15.–17. juunini.
Majandus- ja ettevõtlusõpetajate seltsi juhatuse esimees Elbe Metsatalu: „Põhiteemad on läbirääkimine, õppemängude loomine, õpetajalt õpetajale kogemuste jagamine. Õpetajaid on oodata kuni 60. Samal ajal toimub seal ka ettevõtlusõpilaste rahvusvaheline suvekool. Ürituse peakorraldaja on Junior Achievement Eesti, suvekool toimub „Edu ja tegu” programmi toel ning on seega õpetajatele tasuta.”
JUULI
Emakeeleõpetajate seltsil on suvekooli asemel 4.–9. juulini õppereis Põhja-Poolasse, reisisaatjaks kirjanik Olev Remsu.
•••
Käsitööõpetajate seltsi Aita ja tööõpetajate seltsi suvekursus „Kui hoiame, siis jääme” toimub Tartus 5.–7. juulini.
Aita juhatuse esinaine Terje Raudsepa: „Tutvume ERM-i ja Tartu kutsehariduskeskusega. Toimuvad töötoad, rahvuslikud mängud ja võistlused. Osalustasu ööbimisega 139, ööbimiseta 115, auliikmetele ja mittetöötavatele pensionäridele 70 eurot.”
Info www.kasitoo.edu.ee/kodu ja Facebookis.
•••
Lasteaednike liidu 26. suveseminar „Kodupaiga kultuuriruum ja looduskeskkond kui õpetaja ja lapse arengu toetaja. Heade haldjate suvetsõõr” toimub 13. ja 14. juulil Võrumaal Lasva lasteaias Pargihaldjas.
Osalustasu liidu liikmetele on 25 ja mitteliikmetele 50 eurot. Osalejate arv 100.
Päevakava www.elal.ee.
•••
Informaatikaõpetajate selts suvepäevi ei korralda, küll aga osaletakse „Küberolümpia” seminari korraldamises 15. juulil algusega kell 10 infotehnoloogia kolledžis.
Seltsi juhatuse liige Birgy Lorenz: „Seminar on eesti keeles, tasuta, keskendub küberkuritegevusele ja selle vähendamisele, ettevõtete väljakutsetele ja võimalustele, karjäärile IT- ja küberturvalisuse vallas. Ootame osalema gümnaasiumiõpilasi, õpetajaid-lektoreid, IT-spetsialiste, ettevõtete juhte ja teisi huvilisi.”
Registreerumine 2. juulini või kuni kohti jagub www.kyberolympia.ee.
AUGUST
Kehalise kasvatuse liidu rahvusvaheline XI suvekursus toimub 7.–11. augustini Jõhvis.
Juhatuse liige Priit Kuusk: „Praeguseks on registreerunuid 150. Ootame umbes 200 osalejat. Kursus on kehalise kasvatuse õpetajate, liikumisõpetajate ja treenerite seas populaarne. Lisaks laiapõhjalisele erialakoolitusele on tihe kultuuriprogramm. Täpsem programm ja kava on koostamisel. Tasu on orienteeruvalt 200 eurot, sõltuvalt ööbimise valikutest.”
Rohkem infot www.ekkl.edu.ee.
•••
Inimeseõpetuse suvekool toimub 8. ja 9. augustil Talli-Jaani talus Tamme külas (Kabala) Raikküla vallas Raplamaal.
Oodatud on inimeseõpetuse ja klassiõpetajad ning teised huvilised.
Täpsem info ja registreerimine www.inimeseopetaja.weebly.com.
•••
Ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi suvekool ligi 60 õpetajale toimub 14.–16. augustini Jõgevamaal Põltsamaal ja Luual.
Juhatuse liige Heli Kirsi: „Üldine teema on muutunud õpikäsitus. Tähelepanu pööratakse kogukonna kaasamisele õppeprotsessi ja õuesõppe meetoditele. Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu projektijuhiga koostöös arutletakse, kuidas kasutada kogukonnapraktikat ühiskonnaõpetuses. Õpetajad saavad teadmisi, kuidas kasutada larpi (kindla teemaga olustiku-, lahingu- ja seiklusmäng) ajaloo õpetamisel ja milliseid suurepäraseid ideid pakub linn kui õpikeskkond ainete lõimimiseks. Jõgevamaa kaunid paigad annavad inspiratsiooni uue õppeaasta eel ka seltsi väliskülalistele naaberriikidest.
Osavõtumaks on seekord tunduvalt priskem – 95 eurot. Eelnevatel aastatel on see olnud 35 eurot kolme päeva eest. Üldjuhul tasus selle tööandja ja paljude koolide õpetajate jaoks oli osalemine tasuta. Me ei tea veel, kas koolid on nõus õpetaja koolituse eest ka sellises mahus tasuma. Loodame! Oleme esitanud täiendava taotluse. Ehk tuleb mingi toetus HTM-ilt või Innovelt juurde.”
•••
Klassiõpetajate liidu suveseminar „Loodusega käsikäes ehk Uuenev õpikäsitus säästvat arengut toetava hariduse kontekstis” toimub 15. ja 16. augustil Sagadis.
Liidu liige Küllike Kütimets: „Suveseminar annab ülevaate säästvat arengut toetava hariduse eesmärkide ja põhimõtete elluviimisest avatud õpikeskkonnas. Tutvume õuesõppe traditsioonide ja õppimisviiside ning uuenenud õpikäsituse võimalustega. Seminari käigus viiakse läbi praktilisi aktiivõppetegevusi eri õppekeskkondades. Suveseminaridel on osalejaid olnud 70. Loodame, et ka sel aastal on sama palju. Osavõtumaksu ei oska öelda, kuna Innove pole andnud vastust projektitaotluste kohta, sellest sõltub osalustasu.”
•••
Matemaatikaõpetajate suvised täiendkoolituspäevad toimuvad Valgas 15.–17. augustini.
Registreeri SIIN.
•••
Bioloogiaõpetajate ühingu suvekool toimub 21. ja 22. augustil Järvselja õppe- ja katsemetskonnas.
Ühingu president Aiki Jõgeva: „Täiendame metoodilist pagasit, õpime paremini tundma põlismetsa ja seeneriiki ning uusimaid teadusuuringuid. Osalejaid on tavaliselt 50–60. Ootame juba kaua pikisilmi vastust Innovest, kuhu oleme esitanud rahataotluse. Sellest sõltub vägagi meie suvekooli programm ja osalejate arv. Kui saame raha, siis saame planeeritu ellu viia, kui mitte, siis peame ruttu uued plaanid tegema. Selline on elu.”
•••
Inglise keele õpetajate seltsi suveseminar toimub 22. ja 23. augustil Tartu ülikooli Pärnu kolledžis teemal „Inglise keel kui eluks vajalik oskus”.
Varajase registreeruja osalustasu (registreerumisel enne 20. juunit) seltsi liikmetele 40 ja mitteliikmetele 50 eurot, hiljem vastavalt 50 ja 60 eurot.
Registreerimiseks kirjutada Juta Hennostele (juta.hennoste@gmail.com).
Kuna toimuvad ka seltsi juhatuse valimised, saab kandidaate üles seada, kirjutades aadressil erika.puusemp@gmail.com.
•••
Eesti haridustöötajate liit korraldab 23. ja 24. augustil Harjumaal Endla talus alustanud õpetaja vaimulaagri.
Interaktiivne õppe- ja motivatsiooniüritus on mõeldud 1–3 aastat õpetajaametit pidanud õpetajaile eesmärgiga luua juba varakult alus pikale ja õnnelikule karjäärile. Käsitletakse teemasid, nagu läbipõlemise ennetamine, efektiivne enesejuhtimine, HEV-õpilastega toimetulek ning praktiline tööõigus.
Koolitus on EHL-i liikmeile tasuta, mitteliikmeile 25 eurot.
•••
Saksa keele õpetajate selts on planeerinud suvekooli augustis Pärnumaal 40 osalejale, teemadeks draamapedagoogika, videod ja kuuldemängud keeletunnis.
Juhatuse esimees Signe Ilmjärv: „Kuna suveseminari läbiviimiseks esitas selts taotluse Innove korraldatud taotlusvooru „Õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu edendamine koostöövõrgustike kaudu” ja sellele taotlusele ametlikku vastust pole veel saabunud, ei saa me veel rääkida seminari maksumusest osalejatele.”
SEPTEMBER
Haiglaõpetajate seltsi suvekool toimub 7. ja 8. septembril Kubijal teemal „Kehakeele koolitus II. Aju, emotsioonid, seisundid ja suhtumised töös haigete lastega”, lektor Ülli Kukumägi.
Juhatuse liige Hele Täär: „Möödunud aastal osalesime „Kehakeel I” koolitusel, mis andis baasteadmised suhtlemis- ja juhtimisoskuse parandamiseks ning patsiendi kehakeele mõistmiseks, et professionaalse nõustamismetoodika kaudu osata ennetada ja ära hoida võimalikku mittemõistmist, manipuleerimist, valetamist, agressiivsust. Nähti vajadust jätkukoolituse järele, et saada igast teemast veelgi spetsiifilisemad teadmised.”
Osalustasu on orienteeruvalt 50 eurot (oleneb rahastusest), osalejaid maksimaalselt 25.
Taotlusvooru „Õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu edendamine koostöövõrgustike kaudu” raames projektitoetust saanud aineühendused:
- Eesti käsitööõpetajate selts Aita
- Eesti informaatikaõpetajate selts
- Eesti geograafiaõpetajate ühing
- Eesti haiglaõpetajate selts
- Eesti klassiõpetajate liit
- MTÜ Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit
- MTÜ Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing
- MTÜ Eesti Matemaatika Selts
- Eesti saksa keele õpetajate selts
- MTÜ Õpetajate Ühenduste Koosöökoda
Projektide elluviimist toetab sihtasutus Innove Euroopa sotsiaalfondi abiga programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid” tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine” raames.
Allikas: SA Innove
KÜSIMUS JA VASTUS
Mida tahaksite sel suvel õppida?
Reeli Jantson, Lustivere põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja:
Eesti keele ainekavas ilutsevad suured sõnad: „Eesti keele oskus on nii õppekava omandamise alus kui ka eesmärk.” Kas see tähendab, et kui emakeeleõpetaja töö ei ole piisavalt tõhus, jääb õpilasel õppekava sisuliselt omandamata? Algajale õpetajale omane entusiasm võibki tekitada soovi kogu vastutus enda õlule võtta ning mägesid liigutama hakata. Kuidas aga seada selles määramatuses selgeid sihte, mis oleks õpilase jaoks ühtviisi arusaadavad ja ka tähenduslikud?
Mõnes mõttes on emakeeleoskus nagu tantsimine: iga inimene, kui tal pole just füüsilisi erivajadusi, on võimeline end mingil moel muusika rütmis liigutama, just nagu esimesse klassi astuval lapsel on olemas suulise ja kirjaliku eneseväljenduse baasoskused. Emakeeleõpe, nagu ka tantsuoskuse arendamine, ei alga kunagi nullist. Keelt õppides hakatakse omistama tähendusi sellele, mille laps on omandanud instinktiivselt, matkimise teel. Hiljem lisanduvad uued, keerulisemad konstruktsioonid ning arusaamine, mida mingis kontekstis kasutada sobib.
Et ballil edukalt sotsialiseeruda, pead olema omandanud vähemalt klassikaliste seltskonnatantsude põhisammud ning teadmised käitumisnormidest. Niisamuti, et olla edukas tööintervjuul või teadusartikli avaldamisel, pead oskama õigeid tarindeid sobivas kontekstis rakendada. Ma ei tea, millistel tantsuõhtutel minu õpilased tulevikus aega veetma hakkavad, seega, lootes pakkuda neile parimaid võimalusi, näib, et peaksin veidi kõike tutvustama. Siin aga seab ajaressurss omad piirangud.
Pärast esimese õpetamisaasta lõppu tunnen eelkõige vajadust selle järele, et määratleda enda jaoks emakeeleõpetaja vastutusala piirid ning osata eristada olulist ebaolulisest.
Roosi Talvik, Tartu kunstikooli kursusejuhendaja ja inglise keele õpetaja:
Suvi on õpetajate täienduskoolituses tihe aeg. Ühelt healt koolituselt ootan, et see oleks uudne ja annaks inspiratsiooni uueks õppeaastaks. Tartu kunstikoolis käis sel talvel õpetajaid koolitamas Läti multidistsiplinaarne kunstnik Modris Tenisons. Tema kaks päeva kestnud töötuba sidus vöökirjad ja matemaatika. Kooli töötajad said ise kogeda, mis tunne on luua vöökirja keerukate kompositsiooni- ja mõtteharjutuste kaudu, lõimides matemaatikat ja kunsti. Kogemus oli väga mitmekülgne, andes küllaldaselt inspiratsiooni eri õppeainete lõimimiseks, mis on praegu haridusmaastikul väga oluline teema. Samas on vöökirjade loomine väga lõõgastav ja vaheldusrikas. Selliseid uudseid ja inspireerivaid töötube suvelt ootakski.
Kas õpetaja peaks ka suvel õppima?
Margus Pedaste, professor, TÜ Pedagogicumi juhataja:
Suvel peaks ehk veidi puhkama, et seejärel taas optimistlikult ja pühendunult tööle asuda. Aga siiski, minu soovitus on püüda enda jaoks lahti mõtestada nüüdisaegne õpikäsitus. Lugemisvara selleks leiab Tartu ülikooli materjalidest aadressil http://sisu.ut.ee/opikasitus.
Alustada võiks ülevaatest õppimisviiside kohta – Simonsi ja Ruijtersi uuringutele tuginevalt on avatud, kuidas toimub õppimine tajumise, osalemise, omandamise, harjutamise või avastamise kaudu. See avardab meie vaadet ja võimaldab paremini arvestada õppijate mitmekesisusega.
Teiseks soovitan keskenduda teemale, mis avab liikumist õpetajakesksest õppijakeskse õpetamise suunas. Teame TALIS-e uuringust hästi, et meie õpetajate hoiakud on pigem õppijakesksed, aga tegevuspraktika valdavalt õpetajakeskne. Viidatud aadressil on eestikeelne kokkuvõte ja mitmed ingliskeelsed artiklid, mille alusel saab astuda samme muutmaks iseenda või kolleegide õpetamist õppijakesksemaks.
Kolmandaks soovitan läbi mõelda samade materjalide hulgas oleva nüüdisaegse õpikäsituse mudeli. See aitab hästi korrastada mõtlemist ja seada sihte uueks õppeaastaks. Mudel toob välja seitse üldist eesmärki, mille saavutamiseks võiks suve jooksul võtteid õppida – lugedes, teistega rääkides, oma kogemusi meenutades ja üldistades.
Näiteks on vaja õppida koostööd tegema, ennast juhtima, leidma võimalusi, mis sütitavad sisemise motivatsiooni või asetavad meid ebakindlasse situatsiooni. Samuti on vaja leida tee suurema avatuse juurde ja võimalusi emotsionaalse rahulolu saavutamiseks, aga ka teiste rõõmustamiseks. Õppigem naeratama ning elust ja teiste edusammudest rõõmu tundma.
Kui aga kõik see tundub väga tuttav või keeruline, siis õppige tundma mõne huvitava kogukonna kultuuri või mõnda uut keelt, sest igal juhul muutub Eesti kool tasapisi järjest mitmekultuurilisemaks ja mitmekeelsemaks. Hea on selleks piisavalt valmistuda.