Eesti noorte teaduste akadeemia avaüritus. Toompea, 31.05.2017. Foto: Rene Suurkaev / ERR
Akadeemik Tarmo Soomere kõne Eesti noorte teaduste akadeemia avakoosolekul
Tähistasime 31. mail Eesti noorte teaduste akadeemia loomist. See tähendab, et maikuu viimasel päeval muutus maailm teiseks natuke rohkem või kiiremini kui mõnel teisel päeval.
Maailma muutmine nõuab julgust, aga ka tarkust ning eelkõige ettenägelikkust ja head plaani, sest juba Augustinus hoiatas (veidi parafraseerides), et enne kui midagi alustad, mõtle sellele, kuidas see lõpuks välja kukub.
Aga kui otsus juba kord tehtud, siis tuleb tegutseda. Isegi kui tundub, et sellises konservatiivses süsteemis, nagu seda on teadusmaastik, on edu pea võimatu saavutada. Philip Pullman julgustab meid, kirjutades, et kui tahad võimsat jõge teise sängi pöörata ning sul on käepärast vaid üksainus kivike, siis võib su ettevõtmine õnnestuda, kui asetad kivikese õigesse kohta, nii et esimene väike veenire jookseb õigele poole ja uuristab ise sobiva kanali.
Idee, inimesed, ressursid
Ühiskonnas on sellise kivikese jaoks, mis jõe sängi muuta suudab, vaja kolme komponenti: ideed, inimesi ja ressursse.
Noorte teaduste akadeemia idee ei ole maailmas uus. Küll aga saamas järjest suuremat toetust tänu inimese eluea pikenemise kõrvalnähtusele, millega ühiskond ja eriti teadusmaastik ei ole kuigi hästi toime tulnud. Nimelt on pikenenud tervena elatud aeg ja üsna kõrges vanuses eksperdid on heas vormis. Seetõttu on ühiskonna seisukohalt äärmiselt rumal neid kõrvale tõugata, kehtestada näiteks teadlastele ja õppejõududele vanusetsensus.
Pole enam üldse ebatavaline, et 80 eluaasta piiri ületanud teadlased on endiselt tipus. See aga tähendab, et mitme järgmise generatsiooni teadlaste kohad on juba kinni ja aeg, mis kulub etableerumiseks, järjest pikeneb. Teadusmaastik ei saa ka lõpmatuseni paisuda; samas ei tohi mingil juhul lubada seda, et noorteadlaste ette tekiks mingi sein või klaaslagi, kasvõi vanemate kolleegide näol.
Seda muret tuleb lahendada kahest otsast korraga: 1) tagada tarkadele, andekatele, töökatele ja edukatele noorteadlastele väärikas trepp teadlaskarjääri algul, 2) leida võimalused eakate teadlaste kogemuste ja oskuste parimaks rakendamiseks.
Eesti noorte teaduste akadeemia ehk ENTA käivitamiseks sobivaid teadlasi on meil Eesti väiksusest hoolimata piisavalt – mitu korda rohkem, kui sellesse institutsiooni mahub. Esimene valik jäeti ülikoolide ja teiste oluliste teadusasutuste teha. See on olnud hea valik. Asutajaliikmed on eranditult oma vanuseklassi liidrid oma valdkonnas ning, mis veel olulisem, tugeva ühiskondliku närviga.
Kui tahta olla arvamusliider, tuleb võtta aega teistega rääkimiseks ja teistele kirjutamiseks; üldisemalt ühiskonnaga suhtlemiseks ja suhestumiseks. Liidritelt oodatakse mitte ainult ideede pritsimist ja eesmärgi poole sammumist. Lisaks sellele on vaja empaatiat, mõistmist ja tagasisidet selles keeles, milles räägib põlvkond, kes täna otsustab Eesti asju riigi tasandil. See on tegelikult teie põlvkond, nii et teil on palju suuremad šansid olla ära kuulatud kui teadlaste vanemal põlvkonnal.
Ressurssidega on kogu maailmas kitsas. ENTA loomist on toetanud Eesti teadusagentuur „TeaMe+” programmi kaudu. Palju seda ressurssi just ei ole, aga abi on sellest selgelt olnud. Suurem abi on tulnud aruteludest, kuidas oleks parim viis ENTA käivitada. Aga kui lauale ilmub sädelevaid ideid ja on näha, et selle taga on seltskond võimekaid entusiaste, küllap siis leiame koos ka vahendid.
Praegu on raske öelda, milliseks kujuneb ENTA nägu. Aga üks illusioon tahab hajutamist. Kõikvõimalike akadeemiate vältimatu joon on teatav elitaarsus, kuulumine mingis mõttes äravalitute sekka. Umbes nagu autahvlile sattumine. Tegelikkus on natuke teistsugune. Autahvlil olemine ja akadeemikuna toimimine on päris erinevad asjad. Pigem on see rambivalgusesse sattumine. Tipus olemine võib ju altpoolt vaadatuna tunduda ahvatlev. Tegelikult on tipus aga tuuline, külm ja kõle. Naabertipuni on hulk maad, nii et mõnusat küünarnukitunnet ja naabri tuge saab kogeda üsna harva.
Tipus rühkijad on sarnaselt kaamera fookuses olijatega paljude pilkude all. Kui kõiki teisi pannakse võib-olla vahel tähele, siis esiletõstetuid ja nende tegemisi jälgitakse, sageli üsna tähelepanelikult. Kellegi komistamist rahvamassis ei märka keegi peale lähimate naabrite, ent esiletõstetute vigu on heaks kombeks lausa otsida.
Kindlasti ei hakka seda tegema Eesti teaduste akadeemia akadeemikud, kes teavad hästi, mida tähendab olla esile tõstetud. Millega tuleb arvestada, on see, et teie enda kolleegid vaatavad teid teise pilguga. Nii teie aastakäigud ja veidi vanemad, kes teid kadestavad, kui ka nooremad, kes tahaksid olla teie nahas. On üsna tõenäoline, et paljud neist, kes on seni teie apsakaid teadlaspere liikmetena heatahtlikult sallinud, muudavad oma positsiooni.
Seisus kohustab
Kui toote oma arvamusartiklis mõne piiripealse võrdluse või eksite kaamera ees konteksti valikul, järgneb suure tõenäosusega pahane küsimus: mis paralleelmaailmas see ENTA nüüd küll toimetab? Seda ei pruugi juhtuda, aga kui see juhtub, on selle üldnimetus: seisus kohustab. Nõnda on ENTA-sse kuulumine üks hästi väike privileeg, kuid samas suurepärane võimalus.
Eesti teaduste akadeemia on palju aastaid pidanud oluliseks nelja töösuunda: olla ühiskonna arvamusliidrite seas (soovitatavalt üks nn möödapääsmatutest arvamusliidritest), arendada ja esindada teadusmaastikku tervikuna (nagu käsib seadus), täita väärikalt oma rolli Eesti riigis ning olla Eesti teaduse suursaadik rahvusvahelisel areenil.
On igati tervitatav, kui ENTA, kas institutsioonina või oma liikmete kaudu, panustab omal moel kõigisse neisse suundadesse. Aga palju olulisem on lisada sellele nimistule midagi kvalitatiivselt uut; midagi sellist, mis läheb praegustest raamidest kaugele välja. Muidu oleks ENTA käivitamine suuresti asjatu ja pigem asendustegevus. Muidugi ei tea me ette, mis sellest kõigest välja tuleb. Nagu Victor Hugo on ammu märkinud, sisaldab kuulsus endas alati teatava hulga anarhiat, ning nagu Michael Crichton on täiendanud, et ka otsatult lihtne süsteem on oma olemuselt ettearvamatu. Praegu on ENTA ideaal kui tulevasi tippteadlasi koondav ja nende konsolideeritud mõttejõudu kogu riigi arengu vajadusteks kanaliseeriv institutsioon veel suurelt jaolt visioon. Stephen King on selle kohta julgustavalt märkinud, et kui kaua millestki väga unistada, siis võib unistus täituda.
ENTA põhikiri on üks kena dokument, kuid sisu sellele antakse ENTA liikmete tegevuse kaudu. Tänapäeva akadeemiad on personaalakadeemiad. See tähendab, et nende tugevus saab ilmsiks nende liikmete tugevuse ja panuse kaudu. ENTA on selles juba end näidanud. Erinevus näiteks Soome teaduste akadeemias tavapärasest suhtumisest on juba olemas. Soomes nimelt akadeemia liikmed justkui häbenevad seda liikmelisust ja jätavad sageli selle mainimata. ENTA asutajaliikmed ei häbene oma kuuluvust. Selle kohta käib hästi Arvo Valtoni ütlus: „Kohalolek on enam kui siinviibimine; kui sinu puudumist ei märgata, siis pole vahet, kas sa oled siin või mitte.”
Arvamusliidrite kogu
Akadeemia on oma olemuselt arvamusliidrite kogu ning ENTA-l on kõik šansid kujuneda analoogiliseks arvamusliidrite seltskonnaks. See paneb mõlemale seadusesse või põhimäärusesse kirjutamata, ent fundamentaalse kohustuse avatud sisu- ja usaldusloomeks. Kohustuse ehitada sild eri osapoolte vahele ja leida ning suurendada nende ühisosa.
Erinevalt poliitilistest parteidest teaduste akadeemial ega noorte teaduste akadeemial ei ole ega peagi olema kivisse raiutud ja häälteenamusega kinnitatud programmi. Pigem on loogiline, et akadeemia väärtussüsteem on ühest küljest avatud ühiskonnas toimuvatele muutustele. Teisest küljest on sama loogiline, et akadeemia alusväärtused ja teadusmaastiku väärtussüsteemi eripära on ühiskonnale mitte ainult vajadusel kättesaadavad, vaid ka selgeks räägitud-kirjutatud.
Riigikontrolör Alar Karis kommenteeris seda aspekti akadeemia üldkogul 2015. a detsembris. Viisakalt, aga halastamatult näitas ta, et selles vallas on palju arenguruumi. Alates 2016. a septembrist oleme asunud seda lünka täitma. Koostöös Postimehe laupäevalisa Arvamus. Kultuur toimetusega otsivad akadeemikud inspiratsiooni maailma tippteadusajakirjade toimetuseartiklite teemavalikust ja mõtestavad selle Eesti jaoks lahti. Praeguseks on selles rubriigis ilmunud 27 lugu 23 akadeemikult.
Arteri küsimused
On äärmiselt ebatavaline, kui mitte terves maailmas unikaalne, et laia profiiliga igapäevaleht käsitleb regulaarselt metateaduse küsimusi. Sellel on aga tagajärg. Postimehed uurisid, kas oleksime nõus abistama neid vastamisel nende igapäevatöös esile kerkinud küsimustele. Seni on akadeemikud vastanud küsimustele, mis nad on ise välja mõelnud. Need on olnud väga keerukad, aga selle võrra lihtsamad vastata. Arteri küsimused on palju lihtsamad. Valik neist on siin:
Kuidas on see võimalik, et nutitelefonil näpuga üle ekraani vedades saab ekraanile asju liigutada?
Kust tuli planeedile Maa vesi?
Kas lapsi on vaja vaktsineerida?
Kuidas kujuneb inimese värvieelistus?
Oleks äärmiselt tore, kui värsked juuniorakadeemikud, ENTA liikmed nimelt taolisi asju lahti seletavad ning selle kaudu teadus- ja tõenduspõhist mõtlemist veel palju laiemale lugejaskonnale meenutaksid. Mõnele küsimusele pole võib-olla üldse võimalik ühe veeru ulatuses vastata, aga ühele küsimusele kolmekümnekesi kord nädalas kindlasti.
Ja kui kerkib mureks, et vaim pole veel valmis taolistele lihtsatele küsimustele vastama, siis meenutaksin veel üht mõttetera: ära raiska aega oodates, millal vaim peale tuleb; tegutse, ja vaim otsib su üles. Kõik see võtab muidugi aega, aga aega ei ole teatavasti võimalik kokku hoida, aega saab vaid kasutada.
ENTA juhatus
ENTA üldkogu valis juhatuse:
• Els Heinsalu – president
• Heisi Kurig – asepresident
• Gert Preegel – peasekretär
• Innar Liiv – arendusjuht
• Andra Siibak – kommunikatsioonijuht