TÜ doktorant Martin Malve tõestas tallinlastele veenvalt, et surnud võivad olla vägagi jutukad. Fotod: Raivo Juurak
Lõppeval nädalal reklaamisid Tartu ülikooli õppejõud ja praktikud Tallinnas oma ülikooli.
Tartu vaimu Tallinna tulekuga sobis ideaalselt TÜ doktorandi Martin Malve loeng „Surnud räägivad”, mis pidi ilmselt innustama noori arheoloogiat õppima asuma, kuid ka vanemate ajaloohuviliste uudishimu rahuldama.
Martin Malve on luu-uurija ehk osteoloog. Ta on õppinud arheoloogiat, kuid tema põhiteemaks on olnud luud. Kui mis tahes kaevamistel luid välja tuleb, siis juhendab ta nende mullast välja võtmist. Eriti jälgib ta sõrme- ja jalalabaluid, sest süüfilise, leepra jms diagnoosimiseks on need kõige väärtuslikumad.
Martin Malve toonitas, et osteoloogiat ei valinud ta oma erialaks populaarse seriaali „The Bones” („Kondid”) mõjul. Viimasest sai ta teada alles DVD-delt, mis tudengid talle kinkisid. Ta märkas, et „Kontides” olid luustikud tihti valesti kokku pandud ja see häiris teda nii väga, et ta ei tahtnud filmi enam vaadatagi. Küll aga rääkis Malve suure sisemise põlemisega väljakaevamiste leidudest.
Näiteks Tartu toomkiriku põranda hauaplaadi alt leitud mehe luustik jutustas talle nii mõndagi. Mees oli murdnud kämbla- ja küünarvarreluu – ilmselt kukkudes. Mõlemad luumurrud olid kenasti kinni kasvanud – järelikult osati paarsada aastat tagasi lahaseid panna. Mehel esines kaariest, millest Malve järeldas, et ta sõi süsivesikuterikast toitu. Samas sõi ta ka palju liha ja kala ning jõi veini, sest tema pöialuudel olid luukasvised – see viitas podagrale, jõuka inimese haigusele. Toomkiriku surnu paistis tõepoolest päris jutukas olevat.
Kui Kose kirikusse toodi vesi sisse, leiti kuue meetri pikkust veetrassi kaevates 121 luustikku, mis oli osteoloogile tõeline pidupäev. (Tartu Jakobi mäel uuele hoonele vundamendiauku kaevates tuli välja koguni 600 luustikku!) Kose kalmistu surnud jutustasid Malvele aga hoopis dramaatilise loo. Ühel luustikul olid koljuluul mõõgalöögi jäljed. Löödud oli peaaegu lagipähe. Mees oli olnud ligi 180 cm pikk. Kas ta oli mõõgahoopi saades olnud põlvili? Või ründas teda ratsanik? Lisaks oli tal rinnaku alaosas rombikujuline nooleauk ning parempoolsetel roietelgi mõõga lõikejäljed. Pidi olema suur lahingumöll, kui üks mees nii palju viga sai, järeldas Malve ja seostas juhtunut Liivi sõjaga.
Martin Malve on uurinud ka Eesti võllamägesid. Üks suuremaid neist asub Tallinnas kohas, kus on praegu Swedbank. Sellest võllamäest on suur osa veel läbi kaevamata. Haapsalu võllamägi aga on läbi kaevatud. Sealt leiti 1932. aastal kaks luustikku, mis olid täis lõike- ja saagimisjälgi. Tollal arvati, et baltisaksa valitsejad lasksid sellisel viisil eestlasi piinata. Nüüd usutakse, et 17.–18. sajandil hakkasid kohalikud baltisaksa arstid ja kirurgid hukatuid lahkama ja uurima. Lahata tohtis ainult kurjategijaid ja enesetapjaid. Lahkaja võis olla Haapsalu kreisiarst Schütz, arvatakse nüüd.
Martin Malve märkis paljudele üllatusena, et Eestis tehti juba sadu aastaid tagasi koljuoperatsioone. Tartu Jakobi mäel leiti neli-viissada aastat vana luustik, mille koljusse oli tehtud avaus. Valjala kirikust on leitud seitse-kaheksasada aastat vana luustik, mille kolju on samuti avatud. Lätist on leitud luustikke, millele on juba mitme tuhande aasta eest tehtud koljuoperatsioone. Koljudesse tehtud avade puhul on selgelt näha, et augu servad on kinni kasvanud ja inimene on pärast aastaid edasi elanud. Koljusse on avasid sisse kaabitud, puuritud, lõigatud. Maailmas on leitud koljusid, millesse on tehtud isegi kümme avaust. Folklooris on kirjas, et tuimestuseks kasutati kanepitaimi ja alkoholi.
Millest Tartu vaimu nädalal veel räägiti?
Peamine rõhk on olnud elukestva õppe võimaluste propageerimisel ja TÜ esinduse hoones Teatri väljakul ongi olnud lisaks abiturientidele näha ka rohkesti eakamat rahvast. Kokku peeti sel nädalal üle kümme ettekande, iga päev paar-kolm. Teemadeks oli arvutiturvalisus, inkade kuld ja muistse Peruu loojang, uudsete ravimite tootmine, siseturunduse nipid, põhjendamisoskus, eesti keele kestlikkus, ökoloogiline jalajälg jm. Täna räägitakse info üleküllusest meedias ja sotsiaaltööst muutuste võimaldajana.
Iga teema juures on tutvustatud ka õppimisvõimalusi TÜ vastavatel magistriõppekavadel.