Kaire Uusen
Õpetajad seda alati ei usu, aga tegelikult mäletavad õpilased nende öeldut ja tehtut aastakümneid hiljemgi. Seega võib tänaste õpetajate hea sõna ja veenmisoskus olla salarelv, mis aitab haridusteelt kõrvale jäänud noortel tagasi kooli jõuda.
Minu põhikooliajast on varsti kolmkümmend aastat möödas, aga mäletan senini oma õpetajaid. Seda, kuidas nad tundi andes seisid, mis neil seljas oli või mida nad millestki arvasid. Mäletan isegi mitme õpetaja näoilmet ja ilma akna taga, kui nad oma põnevaid teadmisi jagasid või mõjusaid sõnu ütlesid.
Võimalik, et mõni õpetajaist arvas, et ega noored nagunii kuula või pole nende sõnadel õpilaste jaoks tähtsust, aga nad rääkisid ikkagi, sest olid ise oma ainest vaimustuses ja tahtsid oma teadmisi ning elukogemust jagada. See oligi tähtis.
Nüüd ammuilma täiskasvanuna olen avastanud, et ka paljudel teistel koolikaaslastel, kes kooliajal justkui saja muu asjaga tegelesid või tundi segasid, on õpetajate (hingega, sisemise vaimustusega) öeldud sõnad või seisukohad meeles. Ja mis veel tähtsam, need on osutunud elu mõistmisel oluliseks abiks.
Kui õpetajad usuksid rohkem, et nende sõnad, soovitused, tarkused ja teod ka näiliselt lootusetuid noori mõjutavad ja jäävad kauaks meelde, muutuks paljude Eesti inimeste elu veelgi paremaks.
Põhjused on erinevad
Nende edukate ja tublide õpilaste kõrval, kelle üle iga kool, õpetaja ja lapsevanem uhkust tunneb, on Eestis eri põhjustel liiga palju noori, kes ei tööta ega õpi, kes ei usugi, et nende elus võiks midagi paremaks minna.
Üks osa noortest ei peakski vanuse järgi veel tööl käima, vaid alles põhi- või kutseharidust omandama. Koolist (ja ka tööturult) eemalejääjate seas on noori, kes on ihanud varakult täiskasvanuelu elada, on neid, keda on takistanud tervisemured või hirmud, ning leidub ka neid, keda on kõverama elutee valikul mõjutanud kehvad sotsiaalsed või majanduslikud olud. Just siin võib õpetaja sõna mõju osutuda väga tugevaks, tugevamaks, kui keegi oskab arvata.
Aasta tagasi alustas Eestis tegevust Noorte Tugila, millest paljud õpetajad on nüüdseks kindlasti kuulnud. Noorte Tugila 50 keskust asuvad üle kogu Eesti 137 omavalitsuses, nii linnades kui ka väiksemates kohtades. 15−26-aastaseid noori, kes ei õpi ega tööta, oli 2015. aasta andmetel ligi 30 000, mis on Eesti jaoks hirmutav arv. Sestap on 2018. aasta lõpuni kestva programmi eesmärgiks võetud toetada kokku ca 8800 noort ning igas Noorte Tugilas peaks saama nõu ja abi vähemalt 53−70 noort aastas. Rõõmu teeb, et abi on juba saanud 1500 noort, kuid abivajajaid on mitu korda rohkem. Tugila on õpetajale abikäsi, et ennetada noore väljakukkumist haridusteelt.
Kuna tugispetsialiste on Eesti oludes suhteliselt vähe, on väljalangus koolist üsna suur. Paljud õpetajad teavad, kes nad on, mis on nende lugude ja saatuste taga ning keda saaks ja tuleks võimalikult kiiresti aidata.
Näiteks seni Noorte Tugila programmi jõudnud noortest on 443 ainult põhiharidusega, 167-l on poolik põhiharidus, 115-l jäänud pooleli keskhariduse ja 128-l kutsehariduse omandamine.
Samal ajal ootavad tööandjad iga aastaga aina kõrgema kvalifikatsiooni ja haridusega töötajaid, ning kui neid ei leita, vaadatakse meelsasti kolmandatest riikidest tulijate poole, kelle jaoks Eesti palgad ei tundugi nii väiksed.
Isegi neid Eesti noori, kes on hariduse omandanud, aga seejärel pikalt tööturult eemale jäänud, ei oodata avasüli tööle, kuna nende oskused ja haridus on devalveerunud. Nii ei pea esimene samm olema tingimata tööturule minek, vaid tagasi kooli, sest ilma kutseta on keeruline tööturul edasi liikuda.
Noorel on lootust
Eesti õpetaja teeb head tööd, samas ühiskond õpetajat võrdväärselt vastu ei hinda – suur koormus, kõrged nõudmised ja vastutus, kuid üldse mitte konkureeriv palk. Sellest hoolimata on õpetajatel suur võimalus aidata kaasa Noorte Tugila tegevuse õnnestumisele, suunates või julgustades noori loodud programmiga ühinema.
Õpetajad mäletavad tavaliselt hästi neid noori, keda saaks spetsialistide toel suunata oma haridusteed jätkama või ennetama koolist väljakukkumist. Tänapäeval, mil igas vanuses töötajal tuleb olla valmis uusi oskusi omandama, ei saa rääkida kellegi puhul hiljaks jäämisest, vähemalt mitte siis, kui inimene ise vähegi usub endasse ning tahab oma olukorda parandada.
Siinkohal ongi sõnum õpetajatele, kes suudavad noori mõjutada. Jagades senisest veelgi julgemalt noortega teadmisi, väärtusi, millesse ise usute, mis on teid elus aidanud ning mida peate ka noorte elus oluliseks (igapäevase aineõpetamise kõrval), aitate noori väga palju. Rääkige, et igas halvas asjas on head ning et head asjad ei tule elus sugugi kerge vaevaga. Noor peaks teadma, et haridustee poolelijätmine ei lahenda probleeme, vaid tekitab tulevikuks veelgi suuremaid probleeme.
Ja veel, iga täiskasvanu võib enda kogemusest öelda, et mõni avaneb või areneb hiljem. Tuleb osata kukkuda ja uuesti püsti tõusta. Rohkem julgustavaid sõnu (eriti kui noor kodust tuge ei saa), et kehvemal õppijal pole sugugi elu läbi, et tööd ja võimalusi jagub elus kõigile, kui vaid ise püüda ja tahta. See aitab raskustega toime tulla ning leida jõudu liikuda edasi isegi siis, kui tundub, et tulevikku polegi. Täiskasvanu heal sõnal ja julgustusel on tuhat korda tugevam jõud, kui osatakse arvata.
Kui leiate, et noore aitamisel võiks tuge olla Noorte Tugilast, jagage seda sõnumit ka noortega. Ühiselt jõuame rohkem!
Noortekeskuste Noorte Tugila programmi tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti noorsootöö keskuse elluviidava ESF-i kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” raames. Noorte Tugila programmi viib ellu Eesti avatud noortekeskuste ühendus.
Rohkem infot leiab www.tugila.ee.
KES ON ABIVAJAJA?
Noorte Tugila sihtgrupp on kõik 15–26-aastased noored, kes ei õpi ega tööta.
2015. aastal oli Eestis selliseid noori 29 200:
- sh töötuid 9000,
- sh mitteaktiivseid 20 200.
Mitteaktiivsed noored (ei õpi ega tööta ega ole registreeritud töötukassas):
- sh noored, kellel oli vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest, ka rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel olijad – ca 12 500,
- sh haiged, vigastuse või puudega – ca 3500,
- sh muud põhjused – ca 4200.