Noorte ja noorsootöötajate seas läbi viidud uuring näitab, et digivõimalusi saab ja tuleb rohkem kasutada noorte kaasamiseks noorsootöö tegevustesse ja selleks, et muuta noorsootöö korraldamine lihtsamaks ja tulemuslikumaks. On vaja vähendada digilõhet noorte ja noorsootöötajate vahel ning ületada kartus, et noored veedavad niigi liiga palju aega digivahenditega.
Haridus- ja teadusministeeriumi tellitud uuringu eesmärk oli hinnata digilahenduste kasutuselevõtu võimalusi noorsootöös ning pakkuda välja uusi lahendusi või olemasolevate edasiarendusi, millega toetada nii noorsootöötajaid kui ka noori ning kaasata tegevustesse rohkem noori.
Haridus- ja teadusministeeriumi noorteosakonna asejuhataja Ardo Rohtla rõhutas, et digilahendused ei ole mõeldud asendama seniseid tegevusi ja teenuseid, vaid toetama ja pakkuma alternatiive, et noorsootööd oleks lihtsam ja tõhusam läbi viia.
Uuringu tulemuste põhjal koostati seitse ideekavandit, mis kirjeldavad konkreetset väljakutset ja pakuvad võimaluse parandada olukorda digilahenduse kaasabil. Näiteks pakutakse välja ideid, kuidas vähendada noorsootöötajate ajakulu, mis on seotud andmete esitamise, planeerimise ja aruandlusega, et oleks rohkem aega sisuliseks tööks noortega. Kavandites on mõtteid, kuidas lihtsustada noorte osalust vabatahtlikus tegevuses ja muuta see atraktiivsemaks ning suurendada noorte kodanikuaktiivsust ja osalust kogukonna tegevustes. Üks ideekavand näeb ette senise killustatud info koondamist ja interaktiivseks muutmist, et noortel oleks kergem leida oma huvidele vastavaid tegevusi.
Uuring näitab, et eri sihtrühmadel on digilahenduste suhtes erinevad ootused, kuid ühine on ootus tasuta digilahenduste järele.
Üks peamine väljakutse noorsootöö tõhustamisel digilahenduste abil on kartus, et noored veedavad niigi palju aega digimaailmas ning digilahenduste senisest rohkem rakendamine suunab noored sinna veelgi enam. Uuringu tulemused näitavad, et hirm noorte digitegevustesse kadumise ees ei ole alati asjakohane – noored üldjuhul ei lange isolatsiooni ega ei tegutse digimaailmas üksinda. Digilahendusi, eelkõige sotsiaalmeediat kasutades soovivad noored olla rohkem, pidevalt ja kiiremini teistega kontaktis.
Teine suur väljakutse on Eestis valitsev digilõhe: inimeste erinev oskus ja ligipääs infole ning digivõimalustele. Uuring näitab, et noorsootöötajad ei ole sageli valmis digilahenduste teemal aktiivselt arutlema või kaasa mõtlema.
Uuringu „Infotehnoloogiliste võimaluste rakendamine noorsootöös” viisid läbi Balti uuringute instituut ja e-riigi akadeemia.
Uuringu käigus korraldati kaks veebiküsitlust, üks noorsootöötajate ja teine noorte hulgas. Küsitlustele vastas 365 noort ja 243 noorsootöötajat või noortega tegelejat. Lisaks toimusid süvaintervjuud ja fookusgrupi arutelud. Töö käigus konsulteeriti üle 30 asutusega, sh noorteorganisatsioonid, katuseorganisatsioonid ja valdkonna eksperdid nii Eestis kui välismaal.
Nutikas noorsootöö ja digilahenduste kasutamine on üks olulistest teemadest Eesti EL-i eesistumise ajal.