Äsja valminud uuringust selgub, et noorte huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ning mitmekesisust mõjutavad kõige enam transpordivõimalused ja kvalifitseeritud juhendajate vähesus maapiirkondades.
Haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel läbi viidud uuringuga loodi pilt huvihariduses ja huvitegevuses osalemise võimalustes kohalikes omavalitsustes.
Uuring näitab, et üle kogu Eesti on noortele kõige kättesaadavamad kaunid kunstid ehk muusika, tants ja kunst, samuti sport. Vähem tegelevad noored matemaatika ja tehnikaga.
Kõige enam pakutakse muusika, tantsu ja kunsti huvitegevust üldhariduskoolides toimuvates ringides. Üldhariduskoolides pakutavad tegevused on noortele kõige paremini kättesaadavad – huviringid tegutsevad pea kõigis koolides.
Kohalike omavalitsuste andmetel on huvitegevusse ja -haridusse kaasatud ligikaudu 40% kõigist 7–26-aastasest noorest ehk umbes 106 000 noort üle Eesti.
Huvitegevust pakub noortele ligikaudu 3500 asutust, huviharidust 711. Jõukamates omavalitsustes on rohkem huvihariduse ja -tegevuse asutusi saja noore kohta.
Noorsootöö vallas töötab kokku ligikaudu 5000 inimest. Küsitlusest selgub, et umbes 80% neist on naised ja peaaegu kolmveerandil on kõrgharidus. Vanuse järgi jagunevad noorsootöötajad üsna võrdselt kolme vanusegrupi vahel: 27–36-, 37–46- ja 47–56-aastased, vähem on alla 27- ja üle 57-aastaseid.
Uuringu „Huvihariduse ja huvitegevuse pakkujad ning noorsootöötajad kohalikes omavalitsustes” viis läbi Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus 2016. aastal.
Uuringu käigus korraldati kaks veebiküsitlust: üks küsimustik saadeti kõigile 213 omavalitsusele, noorsootöötajaid puudutav küsimustik edastati üldhariduskoolidele, huvikoolidele, noortekeskustele ja teistele noorsootöö asutustele. Lisaks kasutati uuringus väljavõtteid Eesti hariduse infosüsteemist (EHIS), rahvakultuuri valdkondlikust andmekogust, Eesti laulu- ja tantsupeo registrist, spordiregistrist, äriregistrist ning Eesti teadusagentuuri 2015. aastal üldhariduskoolidest kogutud huvitegevuse andmeid.