Teise keele- ja kultuuritaustaga õpilaste teema on olnud meedias juba mõnda aega aktuaalne, kuid sellega on Eesti koolid kokku puutunud ammu enne rändekriisi algust. Näiteks YFU Eesti (Youth For Understanding − rahvusvahelisi haridusprogramme pakkuv organisatsioon) pakub haridusliku eesmärgiga aastaseid kultuurivahetusprogramme õpilastele juba alates 1992. aastast. Ka siin peavad õpetajad toime tulema eesti keele oskuseta noortega teisest kultuuriruumist.
Järgnevalt toome ära kahe Saksamaalt Eestisse vahetusaastale tulnud õpilase kogemused. Nendes intervjuudes jagavad nad oma mõtteid mitmel teemal: milline õpetaja neid siin enim toetas ja kuidas, milline on kahe maa koolisüsteemide erinevus ning kas Eesti eluga on raske kohaneda?
Sarah koos õpetaja Virgi Roopiga. Foto: erakogu
Sarah suhtles kogu klassiga
Sarah Kriegler õppis 2015/16. õppeaastal Gustav Adolfi gümnaasiumis, kus tema lemmikõpetaja oli füüsikaõpetaja Virgi Roop.
„Ta paistis teiste seast välja,” põhjendab ta oma valikut. „Varem mulle ei meeldinud füüsika, kuid õpetaja Virgi suutis selle minu jaoks huvitavaks teha. Ta teab oma ainet hästi, õpetab seda väga entusiastlikult ning selgitab alati kõik lihtsalt lahti. Kui mul oli küsimus, siis vastas ta ka inglise keeles, kui ma muidu aru ei saanud. Ta suhtus minusse kui tavalisse õpilasse.”
Miks sa otsustasid minna vahetusaastale?
Ma tahtsin õppida uut kultuuri ja kohtuda uute inimestega. Tahtsin ennast paremini tundma õppida ja avastada ning saada iseseisvamaks.
Miks valisid just Eesti?
Tahtsin minna kuhugi, kus ma ei olnud varem käinud. Aga vahetusaasta on ka päris kallis, sellepärast valisin riigi, kus elu on odavam kui näiteks Kanadas. Eesti tundus väga teistsugune ja ma ei teadnud sellest palju. Eesti keel tundus väga eriline. Tahtsin seda õppida.
Mille poolest erinevad Saksa ja Eesti koolisüsteemid?
Saksa koolisüsteem on täitsa erinev Eesti omast. Sõltub, millises Saksamaa osas sa elad, aga põhimõtteliselt saan öelda, et Eestis kasutatakse rohkem tehnilisi vahendeid. Siin saad kasutada tunnis oma telefoni, Saksamaal on see keelatud. Minu koolis Eestis oli rohkem interaktiivseid tunde kui Saksamaal, aga ma arvan, et see sõltub koolist. Ma arvan ka, et vahendid nagu e-kool on väga huvitavad ja teevad õpilase elu lihtsamaks.
Kirjelda oma põnevaimat koolipäeva Eestis?
Ma ei oskagi öelda … Kui sa käid vahetusaastal, siis sa õpid iga päev midagi uut.
Kuidas klassikaaslased su vastu võtsid?
Esimestel päevadel olin ma päris segaduses. Mu klassis oli eelmisel aastal olnud samuti vahetusõpilane, kes ei rääkinud palju, nad eeldasid, et ka mina olen vaikne. Mul tekkis aga sõbranna, kes aitas mul hästi kiiresti kooliellu sulanduda, ja peatselt suhtlesin kogu klassiga. Mind ei jäetud kunagi kuhugi kutsumata ja ma ei tundnud ennast üksikuna.
Kas ja kuidas õnnestus sul vahetusaasta jooksul enda kodumaad uuele klassile lähemale tuua?
Mängisime näiteks saksa keeles mänge. Klassikaaslased küsisid päris tihti minu käest sõnu. Inglise keele tunnis, kui räägiti Inglise kommetest ja traditsioonidest, rääkisin mina, kuidas on tavaks Saksamaal.
Kuidas sa ise vahetusaasta jooksul muutusid?
Suudan nüüd võõraste inimestega lihtsamini suhelda ega karda avatud olla. Sain ka aru, et see on täiesti okei, kui ma mõnikord ei saa aru ja küsin üle.
Millega oli kõige keerulisem harjuda?
Kooliga! Alguses arvasin, et 40 tundi nädalas koolis olla on päris palju, aga varsti sain aru, et kui sul on head õpetajad, head klassikaaslased ja sulle meeldib su kool, on 40 tundi nädalas täitsa ok. Kui saime oma uue tunniplaani poole aasta pärast kätte, ei arvanud ma enam, et seda on liiga palju. Arvan, et see on tore, et mul oli palju tunde, sain nii palju sõpradega koos olla.
Kuidas harjusid elumuutusega?
Alguses olin arg, aga siis hakkasin rääkima ja nüüd tunnen juba, nagu oleksin kogu elu siin elanud. Kõige olulisem on vabaneda oma hirmudest, lihtsalt rääkida neist oma sõprade või perega.
Millised olid kõige väärtuslikumad õppetunnid?
Sain aru, et ükskõik, kas oled pärit Saksamaalt või Eestist, sa oled lihtsalt inimene. Enne vahetusaastat arvasin, et päritolu on tähtsam, aga nüüd arvan, et olen pooleestlane – mis siis, et see pole paberil kirjas.
KOMMENTAAR
Virgi Roop, õpetaja:
Vahetusõpilase õpetamine on täpselt sama suur väljakutse kui õpetada tavalisi lapsi. Osal läheb kergemini, teistel väheke keerulisemalt.Sarah käis väga korralikult koolis ning täitis oma kohustusi õigeaegselt. Mingi osa materjalist oli tal juba Saksa koolist selge.
Pinginaaber aitas tal tõlkida teatud asju, mis jäid talle arusaamatuks, või tõlkis õpetaja inglise keelde, aga vähesel määral. Ainega sai ta väga hästi hakkama, otsis võimalusi järeltööde tegemiseks, kuigi ka seda oli tal tarvis vaid ühel korral.Sarah oli väga motiveeritud keelt õppima ja palus endaga alati eesti keeles suhelda.
Täiendavat aega tema õpetamine ei nõudnudki, sest ta tegi väga suures mahus iseseisvat tööd.Ühtlasi lõi Sarah kaasa vabatahtlikuna mitmes koolisiseses ettevõtmises, see näitab, et ta sai üsna kiiresti ree peale.
Keeleline murdepunkt oli veebruari-märtsi vahel, mil Sarah hakkas ainult eesti keeles rääkima. Varem tõlkis ta ise mõne töö saksa keelde, vahel kasutas sõnaraamatut.Usun, et vahetusõpilaseks olemisel on suur vahe sees, võrreldes mõne muu pikaajalise rahvusvahelise programmiga. Keskkonnas, kus pead omandama aineid kohalikus keeles, omandad keele tunduvalt aktiivsemalt ja efektiivsemalt.
Thea koos õpetaja Maret Ojaga. Foto: erakogu
Thea õppis eesti keele lauldes selgeks
Thea Terjung õppis Jõgevamaa gümnaasiumis ja tema lemmikõpetaja oli muusikaõpetaja Maret Oja.
„Ta oli väga söpralik minule kokku aeg ja oli ka mu koorijuht,” ütleb Thea. „Meil oli ka esinemisi. Ta oli lihtsalt terve aasta olemas!“
Miks otsustasid minna vahetusaastale?
Tahtsin minna kodust eemale ning avastada uusi inimesi ja kultuuri. Arendada ennast.
Miks valisid just Eesti?
Olin registreerumisega hilja peale jäänud ja tahtsin põhja poole minna. Eesti oli tollal veel vaba ning samal päeval nägin ühes ajalehes ka Eesti kohta artiklit. See tundus põnev riik, millest ma varem midagi ei teadnud.
Mille poolest erinevad Saksa ja Eesti koolisüsteem?
Meil ei ole e-kooli. Ka õpetaja ja õpilase suhe on erinev, Saksamaal on nende distants suurem.
Mida võtaksid Eesti koolisüsteemist Saksamaale kaasa?
Palju … e-kooli, siinse hindamissüsteemi, aga ka sporditunnid, laulukoori, koolivaimu ja kui saaks, siis ka terve koolimaja, sest see on nii ilus ja uus! Samuti võtaksin kaasa oma tunniplaani.
Kas ja kuidas õnnestus sul vahetusaasta jooksul oma kodumaad uutele klassikaaslastele lähemale tuua?
Saksa kommide abil.
Kuidas sa oma vahetusaasta jooksul muutusid?
Alguses oli väga raske, sest ma ei saanud mitte midagi, tõesti mitte midagi aru. Siis hakkasin taipama, kuidas koolisüsteem toimib, kus on minu klass ja õpetaja. Ma sain hakkama!
Millega oli kõige keerulisem harjuda?
Alguses ei ole sõpru ja ei oska keelt, aga mõlemad tulevad, vaja on lihtsalt aega.
Kuidas harjusid elumuutusega?
Arvan, et kõik vajavad natuke aega. Vajad ise aega harjumiseks ja teised vajavad ka. Ei tohi loobuda. Enamasti saavad kõik hakkama.
Mida soovitad tulevastele vahetusõpilastele?
Tasub alguses kohe eesti keele kursustele minna ja nautida kõike, aeg lendab!
Kõige väärtuslikumad õppetunnid?
Sa ei ole üksi. Pole vahet, kust sa tuled või kes oled. Kui aktsepteerid teisi, aktsepteerivad nemad ka sind. Nüüd arvan mõnikord, et olen pooleldi eestlane.
KOMMENTAAR
Maret Oja, õpetaja:
Õpetaja kohus on õpetada kõiki õpilasi. Vahetusõpilasele ma ekstra tähelepanu ei ole pööranud, vaid minimaalselt tõlkinud.
Esimene kogemus vahetusõpilasega oli mul juba pea kümme aastat tagasi ning kõik õpilased pärast seda on olnud väga erineva iseloomu ning arenguga. Üks meeldivamaid näiteid oli möödunud aastal Jaapani vahetusõpilane, kes õppis nullist kuu ajaga klaveripala mängimise ära ning esines sellega terve kooli ees.
Klass oli väga positiivselt meelestatud, abistas õpetajat keelebarjääri korral. Kõik lapsed tahtsid esialgu rääkida inglise keeles, et enda keeleoskust lihvida, ent Thea palus kõnelda eesti keeles. Klass hoidis vahetusõpilast, näiteks märkasid teda grupitöödes.
Thea oli väga aktiivne ja avatud. Ta astus kohe segakoori ning kui ta aasta alguses viisi ei pidanud, siis aasta lõpuks olid toimunud selles vallas väga meeldivad muutused.Laulmine aitas eesti keele õppimisele kindlasti kaasa.