Mariann Rikka (paremal) haridusministeeriumist juhatab sisse Anna Marie DiPasquale’i ettekande.
Foto: Raivo Juurak
21. oktoobril oli Tallinnas haridustöötajate konverents „Mitmekultuuriline kool: kuidas toetada õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid?”.
Mõnevõrra üllatasid konverentsil ameeriklannade Anna Marie DiPasquale’i ja Jodi Harperi ettekanded. Esiteks märkis DiPasquale, et nad ei nimeta uussisserännanute lapsi pagulasteks, vaid uuteks ameeriklasteks. Kas võiksime sellest eeskuju võtta ja kutsuda oma sisserännanute lapsi uuteks eestlasteks? Igatahes ütles Aune Valk sealsamas, et me ei tohiks ühelegi lapsele öelda, et ta ei saa olla eestlane.
Nad oskavad suahiili keelt
Teiseks üllatas, kui palju näiteid tõi DiPasquale selle kohta, kuidas sisserändajate lapsed õpetavad oma klassikaaslasi. Ehk siis, mida ameeriklased sisserännanutelt õpivad. Näiteks selline lihtne variant: Keeniast pärit õpilane kirjutab tahvlile suahiilikeelse tervituse ja õpetab seda lugema. Kohalikud lapsed on imetlenud, kui keerulist keelt Keenia lapsed oskavad. Kongost pärit õpilane on õpetanud oma kaaslasi Aafrika trumme mängima. Sedagi annab õppida. Geograafiatunnis korraldasid õpilased juba ise asjad nii, et klassi ühes nurgas oli Sudaanist, teises Nepalist, kolmandas Pakistanist ja neljandas Rwandast pärit õpilane. Need neli õpilast tutvustasid Ameerika klassikaaslastele oma sünniriigi geograafiat. Klass liikus rühmadena nurgast nurka, kuulas iga riigi esindaja tutvustuse ära ja sai selle kohta pitseri oma „välispassi”, nagu päriselt reisides. Kui küsiti, miks uued õpilased oma koduriiki tagasi ei lähe, selgitasid nood põhjusi. Nii kasvas geograafiatund üle ühiskonnaõpetuse tunniks. Uued ameeriklased on oma õpetajaidki õpetanud, selgitades neile, kust nad tulevad ja mis neile oluline on.
Niisuguste pedagoogiliste võtetega luuakse Ameerikas õhkkond, kus sisserännanute lapsed tunnevad end kohalikega võrdväärsetena ja turvaliselt.
Kiituskiri koolituleku eest
Mõni asi pani algul ka muigama. Nii antakse uutele ameeriklastele omamoodi kiituskirju koolis käimise eest. Kes suudab käia kohal vähemalt 70% nõutud ajast ning käitub ja õpib korralikult, see saab selle kohta veerandi lõpus tunnistuse. Anna Marie DiPasquale märkis, et kui laps ei oska inglise keelt, siis on tal suur kiusatus koju jääda, ja selle kiusatuse vastu aitabki tunnistus. Lapsed jälgivad hoolega, et tunnistuse tingimused oleksid täidetud. Tunnistuse kätteandmise puhul korraldatakse väike pidu, mis lastele väga meeldib. Need on mõned näited töövõtetest, mida on kasutatud uussisserändajate laste valutumaks lõimimiseks Ameerika ühiskonda. Kuid tegemist ei ole nõuete allalaskmisega. Anna Marie DiPasquale toonitas, et nende tegelik eesmärk on ambitsioonikas – uutele ameeriklasele toonitatakse, et nad peavad pääsema kõrgkooli. Asja võetaksegi tõsiselt. Nii on DiPasquale’i partnerkoolis juba 14 vaprat uut ameeriklast, kes soovivad õppida õpetajaks.
Huvitegevus on suhkur ümber mõru tableti
Teine ameeriklanna Jodi Harper esindas konverentsil pagulaslaste lõimimise klubi BRING IT!!!, mis pakub huvitegevust Manchesteri (New Hampshire) piirkonna koolidele. Selles vaeses piirkonnas saab mõnes koolis isegi 87% õpilastest tasuta koolitoitu. Ligi viiendik õpilastest on tumedanahalised, kusjuures eri riikidest. Olukord on piirkonnale täiesti uus, sest alles mõni aasta tagasi oli mustanahalisi õpilasi seal vaid kolme protsendi ringis.
Kuidas uue olukorraga toime tullakse? Jodi Herper rõhutas, et just klassiväline huvitegevus aitab uustulnukatel Ameerika kooli ja eluga kohaneda. Nii pakub nende klubi lastele võimalust mängida jalgpalli, golfi, õppida tantsu, trummimängu, harrastada sõudesporti jne. Eriti populaarne on jalgpall, milles on klubil koguni viis võistkonda. Jalgpalli pidas Harper väga heaks mänguks, sest see annab pagulaste lastele võimaluse kuuluda meeskonda, mis on neile väga tähtis. Teiseks pole jalgpalli mängimiseks vaja osata perfektselt inglise keelt ja noored tunnevad end vabamalt. Kuid BRING IT!!! pakub huvilistele ka võimalust osaleda õpilaste teaduslaboris, tüdrukute usaldusrühmas, kus saab arutada, kuidas on olla Aafrikast pärit neiu Ameerikas, jms.
BRING IT!!! on suur klubi, kus käib 400 õpilast. Noortega tegeleb aasta jooksul 50 vabatahtlikku, kusjuures vabatahtlikeks käib ka professoreid. Kohalikud ettevõtjad toetavad klubi. Jäätisetootja on toonud kõigile lastele jäätist, jalatsitootja spordijalatseid, elektroonikafirma omanik materjali robootikaringile jne. Pagulasperede lapsed annavad tänutäheks neile eksootilisi kontserte.
Aga selleski klubis rõhutatakse, et pagulaslaps peab lõpetama keskkooli, et minna kõrgkooli. Muidu nad tasuvat tööd ei saa. Selle suure eesmärgi saavutamiseks on loodud kodutööde klubi, mis on väga populaarne. Sisse on seatud õpilaste vastastikune tuutorlus. Siingi mõtlevad pagulaste lapsed oma tulevasele erialale. Nii koosneb õendusrühm väga paljude rahvuste esindajatest. Rühm külastab muuhulgas ka meditsiiniasutusi. On ka suuhügieeni rühm, õenduse informaatikarühm jmt.
Muide, selles klubis käiakse pärast kooli lõpetamist edasi – näiteks jalgpalli mängimas. Noortele BRING IT!! meeldib. „Huvitegevus on nagu suhkur ümber mõru kohanemistableti,” ütles Jodi Harper piltlikult.
Descartesi kooli kogemus
Eestiski on nupukaid õpetajaid küllalt, selgus Tartu Descartesi kooli sotsiaalpedagoogi Iiri Saare ettekandest. Ta märkis, et nende koolis õpib roma, leedu, soome, vene, süüria päritolu õpilasi. Esimesena tulid romad ja neid natuke kardeti – ikkagi suulise kultuuri esindajad jne. Kuid neile tehti individuaalsed õppekavad ja asi hakkas toimima. Järgmised „uued eestlased” enam nii väga ei hirmutanud. Tänu romadele sai kool ühe tugispetsialisti juurde.
Et eesti lapsed uustulnukatest paremini aru saaksid, on loetud noorematele klassidele ette Aino Perviku lastejuttu „Draakonid võõrsil” ja selle üle arutletud. Tulemused on olnud head. Eriti on lastele meeldinud improviseeritud näidendid, kus räägitakse väljamõeldud keeles ja üksteisest peab aru saama hääletooni ja kehakeele järgi. Mäng meeldib väga ka uussisserännanute lastele, sest selles on nad eesti lastega keeles täpselt võrdsed. Selliseid nutikaid töövõtteid oli Iiri Saarel rohkesti.
Konverentsi korraldasid Eesti Pagulasabi ja TÜ eetikakeskus.
KONVERENTSI ETTEKANNETE KOKKUVÕTTED
How to engage the school community in welcoming new arrivals?
Anna Marie DiPasquale, (Social Worker, New Hampshire Concord High School, USA)
Concord, NH is a refugee settlement area, and Concord High School, CHS, (grades 9-12) has a population of 160 New American students, a term used to describe refuge and immigrant students, within a total school population of 1600 students.
Anna-Marie DiPasquale is a licensed Clinical Social Worker, who is responsible for supporting and overseeing the transition and integration process for New American adolescents into American society, and the American school system.
During this presentation, the audience will have an opportunity to hear from CHS New American students via Skype, and an overview of the resettlement process will be presented.
All New American students to the school are connected with Anna-Marie. The high school provides English Language Learner (ELL) lessons to all students who require them. The ELL suite operates as a smaller community within the broader school community, and apart from assisting students integrate into the school system, provides a physical and social anchor as they navigate a new and foreign landscape, geographically, socially, emotionally and academically.
Concord High’s practice is built on the basic principles of cultivating a welcoming environment where students feel a sense of belonging and safety; acknowledging each student is an expert in their own experience; and creating strong connections between the student and their family and community, the school community and the wider community.
An example of how this occurs is through the “Be the Change” club, a multicultural club open to everyone. Students meet for a weekly meeting over lunch, and a before school planning meeting. New American and existing American students can mix and connect amidst games and activities and discussions, and together students plan wider community events, such as International Night, Homecoming celebrations, cultural festivals, and filmed “culture talks” on the school wide television network. This is a space where everyone has a voice; students can take on responsibility and share their stories, ideas, successes, challenges and worries. They can celebrate and share their own culture, while learning about American culture. This helps break down barriers not only between the New American and existing high school community, but also between different ethnic groups within the New American community, providing opportunities for connection and building courage to take the social risk of friendship.
The New American students, better than anyone, understand the feelings that go with negotiating a new, foreign environment. In acknowledging their expertise, students are encouraged to recognize the power of their stories, the wealth of their experience and knowledge, and given assurance of the validity of their contributions and a confidence in their ability to direct their future. This knowledge is accessed in a variety of ways. Students accompany Anna-Marie to speak about their experiences at universities around the state. Through this, Be the Change club, and other means students are given an opportunity to educate each other – and the community, on how to create a welcoming environment, what it feels like to be the outsider, the other, and how to negotiate the transition successfully.
All activities programs and events are designed to build connection. Research suggests that students with a greater connection to the school community perform better academically, and have increased life outcomes. Increased connection between family, school and community improves a child’s resilience, and levels of success. Encouraging connections wherever possible is critical to the overall well-being of the student and their family. Anna-Marie conducts home visits, maintains contact with past students who have graduated, attends cultural festivals, organizes events for family and community, and works alongside the families as much as possible.
This is all within the context of the school environment, where academic excellence and the pathway to college, training or future employment is a central focus. Anna-Marie and the ELL team foster an environment where students feel empowered to take responsibility for their learning and future direction. Students are monitored, tutored and encouraged to focus on their future. New American students are furnished with numerous opportunities to attend College tours, participate in seminars on the college application process, learn tips on college essays, experience simulations on interview techniques, meeting employers and professors, applying for grants, etiquette in networking and contacting organizations and professionals. Students need to own their academic journey, however the ELL team provides plenty of support and encouragement along the way.
Partnerships are critical to effectively meeting the needs of the students and their families, and building stronger communities. Anna-Marie partners strongly with Ascentria Care Alliance, the local resettlement agency, who provides services to families upon arrival to the United States. She also makes sure there is good communication between the Middle school and Concord High, to provide continuity for younger students as they transition to high school. The team liaises with members of the individual New American communities, and recognizes the importance of the development of their communities within the American context. Significant work is invested in developing good relationships with interpreters and other cultural liaisons. These connections create a network to cover very practical needs such as accessing medical treatment, and other services, but they also provide an initial emotional and social safety network as new families become established and develop their own connections. The school also relies on local businesses, churches and community groups who provide material support, such as athletic equipment, or winter coats. This is important not simply for the provision of financial support or clothing, but for the continuing connections and awareness fostered in the wider community.
Lae alla ka Anna Marie DiPasquale Powerpointi slaidiesitlus
How to create a well-rounded community approach in supporting refugee children and youth?
Jodi Harper (Leader of the „Granite United Way Bring it!!!“ project, New Hampshire, USA)
BRING IT!!! (Bringing Refugees, Immigrants, and Neighbors Gently Into Tomorrow) is a youth development intervention offered to Manchester, NH students in grades four through twelve delivered in partnership by Granite United Way and the Manchester School District. The project seeks to connect Manchester’s most vulnerable youth and their families to the schools, systems, and community around them. BRING IT!!! focuses on providing youth opportunities for college and career preparedness through interventions such a nursing career exploration extended learning opportunity (where students receive school credit for successful completion of the program), STEM Discovery programs in collaboration with UNH Manchester, and art exploration in partnership with the New Hampshire Institute of Art. These services focus on offering students early exposure to career opportunities, and preparation for what is required of them for success in college, career, and beyond.
The primary venue for BRING IT!!! to interact with students is through an open enrollment, drop-in afterschool initiative that offers soccer tournaments, dance lessons, homework assistance, and a hot meal for all students. These services are widely attended by students from 16 of the 22 schools in Manchester and focus on fun and inviting activities to get students in the door where they are provided wrap-around services and case management. Currently offered two nights a week at Hillside Middle School, BRING IT!!! is also starting to expand to offer drop in services two additional nights each week at the Middle School at Parkside, located on the city’s west side.
Collaboration is the heart of BRING IT!!!. The program’s success lies in its partnership with the Manchester School District and Granite United Way. The school district not only provides building space and technical access for the program in-kind, but its staff members also serve as program staff and its administrators are ambassadors for the program throughout the community. As a testament to the high caliber of academic supports offered at BRING IT!!! and partnership between the two organizations, the Manchester School District offers students Extended Learning Opportunity credits for participation in the nursing career exploration program. Granite United Way provides crucial financial and administrative resources to BRING IT!!!, including connections to business and community leaders that program staff would have never otherwise had access to without United Way support.
Collaboration, utilizing existing community resources such as schools, and building positive relationships with families and other service providers have been key to the success of BRING IT!!! over time. Many positive outcomes have come from the program, such as students graduating college and returning to start professional social service careers in Manchester. Over the last 10 years, BRING IT!!! has created a unique space for public/private partnership that focuses on youth development and getting Manchester students ready for college and career. Because of the collaboration required for success and the positive, inviting program atmosphere; BRING IT!!! has gained the trust of immigrant and refugee community leaders, and has renegotiated the school as a positive place for children and families to grow.
The ultimate goal of BRING IT!!! is that all youth involved in the programs offered will become positive and productive members of society through their involvement. BRING IT!!! seeks to connect students and their families to the schools, the community, and the larger systems around them through offering free services during out-of-school times. Initiative staff seek to accomplish these goals through offering drop in services four nights a week to hundreds of youth around the city of Manchester. There is increasing data available about the number of students leaving high school unprepared for the rigor of post-secondary education, as noted in the 2014 report on Manchester Education Benchmarks. Nearly 90% of African American students graduating from Central High School are required to take remedial courses upon enrolling at Manchester Community College, and almost 100% of Hispanic students graduating from West High School are taking remedial courses as well[1]. With the proper interventions in place, such as academic support, tutoring, and mentoring, BRING IT!!! is positioning diverse Manchester youth for success.
Conference participants are able to learn more about BRING IT!!! by visiting our website, http://bringit.mansd.org, our Facebook page, http://www.facebook.com/bringitafterschool,
or sending us an e-mail at bringit@mansd.org
Vaata ka: http://www.nhpolicy.org/UploadedFiles/Reports/NHCPPS_ManSchools.pdf
Mitmekultuurilisus koolis. Sotsiaalpedagoogi vaatenurk
Iiri Saar, Tartu Descartes’i kool
Lae alla Powerpointi slaidiesitlus
I have a dream: „Mitmekultuuriline kool Eestis”
Aune Valk, Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja
Mul on unistus. Ma unistan, et eri rahvusest ja erineva koduse keelega lapsed võiksid õppida Eestis koos sellises koolis, kus igaühe päritolukultuuri ja -keelt austatakse ja seda oleks võimalik heal tasemel omandada ning kus lapsed kasvaksid Eesti ja Euroopa kodanikeks. Selliseid koole Eestis on, kuid siiski õpib eesti keelest erineva koduse keelega lastest eestikeelses põhikoolis koos eesti lastega vaid väike osa – alla 10% .
Viimane Integratsiooni Monitooring (2015) näitas, et selline unistus on ka paljudel teistel. Eestikeelset põhiharidust eelistab oma lastele või lastelastele kolmandik (32%) vene emakeelega vastajatest ning see on sama populaarne valik, kui venekeelne õpe (29%), keelekümblust eelistab 17% [1]. Vaid 5% mõlemast rahvusest vastajatest ei poolda üldse mitmekeelset ja – kultuurilist klassi ning nende osakaal on viimastel aastatel vähenenud. Eestlased eelistavad enam (44%) sellist varianti, kus klassis on mõned üksikud mitte-eesti emakeelega lapsed, venelased pigem (50%) sellist varianti, kus umbes pooled on mitte-eesti emakeelega.
Eesti keeleliselt segregeeritud koolisüsteem ei ole ei eesti keele õppimise ega eri rahvustest pärit noorte kontaktide loomise ning laiemalt ühiskonna lõimumise seisukohalt mõistlik lahendus. Senistes lõimumiskavades on enam rõhutatud muu koduse keelega inimeste eesti keele õpet, omavaheliste suhete (laiemalt sotsiaalse kapitali) ning ühise identiteedi ja vähemusgruppide positiivse kaksikidentiteedi kujunemine on saanud oluliselt vähem tähelepanu. Lõimumist nähakse Eestis eri osapoolte seas erinevalt (eestlased rõhutavad keeleõpet, venelased võrdset kohtlemist), kuid laiemalt tähendab see suhete, kultuuride ja identiteetide vastastikust muutumist.
- Suhete tasandil on seniste uuringute põhjal suurim takistaja eestlaste vähene avatus, mida on kindlasti kõige kergem muuta võimalikult varaste suhtlemisvõimaluste loomisega.
- Kultuurimuutuse peamiseks sisuks on eesti keele õpe, aga ka Eesti kultuuris oluliste vähemusrahvuste esindajate parem esile toomine e nö enam maa- ja vähem etnosepõhine Eesti kultuuri esitlus. Mh võiks see tähendada vähemuskultuuride ja nende ajaloo õpet (nii eestlastest kui teistest rahvustest õpilastele).
- Kõige keerukam ja samas kõige kesksem ning paljude muude aspektidega seotud on identiteedimuutus. Ühelt poolt peaks muutuma Eesti riigiidentiteet avatumaks ja vähem etniliste eestlaste keskseks. See tähendaks ühiskonnaõpetuse, aga vahest ka ajalooõpetuse mõnede aspektide üle vaatamist. Teisalt peaks muutuma siinsete vähemuste identiteet selgemaks ja positiivsemaks mitmikidentiteediks. Vaja oleks luua alus positiivsele eesti-vene (eesti-ukraina jne) identiteedile. Viimase juures tuleb selgelt rõhutada, et nii inimeste psühholoogilise heaolu (mille üheks aluseks on päritolukultuuri tunnustamine) kui riikliku lõimumisprotsessi seisukohalt tervikuna on rõhutada kultuuride paljusust ning mitte jääda eesti – vene vastanduse juurde [2]. Eesti vene keskkoolinoorte jaoks on kurvastavalt vähetähtis Eesti kodanikuks olemine, vaid 42% pidas seda tähtsaks, Läti vene noortest väärtustas Läti kodanikuks olemist 62%, võrdluseks oma riigi kodanikuks olemist väärtustas Eesti eestlastest 83% ja Läti lätlastest 91% (Valk jt 2013) [3].
Rahvussuhetele keskendunud psühholoogilistes uuringutes on laias laastus 3 tõestatud teooriat, mis selgitavad head suhete kujunemist. Lühidalt väidavad need, et:
- kui indiviidid ja ühiskonnad on kindlad ega tunneta ohtu oma kultuurilisele identiteedile ning oma kohale laiemas ühiskonnas, siis on tagajärjeks positiivsemad vastastikused hoiakud, kui identiteedid on ohustatud, on tagajärjeks vaenulikkus (mitmekultuurilisuse hüpotees, Berry jt)
- nii indiviidide kui ühiskondade psühholoogiline ja sotsiaalne heaolu on kõrgem kui järgitakse strateegiaid ja poliitikaid, mis toetavad kakskultuurilisust (nii päritolu kui riikliku kultuuri) (integratsiooni hüpotees, Berry jt)
- tihedamad kontaktid erinevate gruppide vahel viivad vastastikuste suhete paranemisele. Allport tõi seejuures välja 4 tingimust, mis juhul kontaktid on eriti kasulikud: kontakt toimub võrdsetel alustel, on võimude, seaduste või kommete poolt toetatud, osapooltel on ühised eesmärgid ning suhted on mitteformaalsed. Hilisemad töö on näidanud, et abiks on ka muudel tingimustel toimuvad kontaktid (kontakti hüpotees, Allport)
Üheks lahenduseks eeltoodud küsimustele ja võimaluseks nimetatud hüpoteesides esile toodud printsiipe järgida oleks eri rahvustest laste koos õppimine koolis, mis arendaks laste emakeelt, annaks hea eesti keele oskuse, looks võimaluse ühiseks suhtlemiseks ja vastastikku kultuuride tundma õppimiseks. Oluline on seejuures igaühe kultuuri ja identiteedi tunnustamine ja samas võimalus kakskultuurilise identiteedi arenemiseks. Kindlasti tuleks mitmekultuurilisemaks (sh Eesti vähemuste kultuuri käsitlevaks) muuta ka eesti laste õpet kõigis koolides.
Sellise mitmekultuurilise kooli eesmärk on kasvatada vabalt 2-3 keelt valdavaid, kultuuriliselt avatud ja ühiskondlikult teadlikke noori, kes on kindlad oma kultuurilises kuuluvuses ning kel on sõpru eri kultuuridest. Need koolid peaksid olema suunatud võrdselt kõigile Eesti õpilastele, aga ka siia pikemalt elama tulnud välismaalastele. Koole võiksid iseloomustada järgmised tunnused:
- Tegemist on põhikoolidega või integreeritud põhikooli ja gümnaasiumiga. Et mitte piirata noorte erialavalikuid, siis võiks mitmekultuuriline suunitlus (enam keele, kultuuri, ühiskonna ja suhtlemise õpet) olla vaid/ennekõike põhikooli tasandil. Põhikoolijärgsed valikud (kutsekool või mõne aine süvendatud õppimine gümnaasiumis) võiksid neid ette valmistada siiski juba edasiseks erialavalikuks.
- Kooli loomine peaks toimuma proaktiivselt, et valmis oleksid nii õpetajad, lapsevanemad kui õppematerjalid (vt all täpsemalt), sellisele koolitüübile tuleks luua positiivne kuvand (analoogselt Hea Algusega ning Avatud Algus vms). Koolidel peab olema väga selge strateegia mitmekultuurilisuse- ja mitmekeelsuse arendamiseks, sh ka õpilaste värbamiseks nt printsiibil, et eesti emakeelega laste osakaal poleks väiksem kui 50% ja mitte suurem kui 80%.
- Õppetöö põhikeel on eesti keel. Lapsed, kelle kodune või lasteaia keel pole eesti keel, võiksid vajadusel saada alguses täiendavad eesti keele tunde. Eesmärk on, et lapsed omandaksid võimalikult kiirelt suhtluskeele.
- Teiste keelte õppimine toimub eri tasemel, oluline on võimalusel pakkuda süvendatult emakeele õpet, mis vajadusel võib toimuda ka nt liitklassides vm viisil. Lisaks õpitakse 1-2 ainet nendes keeltes, alustades võimalikult vara. Seda teevad ka eesti lapsed.
- Kooli suunitluseks võiks olla ka suhete loomine naaberriikide (mitmekultuuriliste) koolidega, rahvusvaheline suhtlus. Eraldi eesmärgiks võiks olla ka Euroopa kodanikuks kasvatamine, Euroopa identiteedi areng.
- Nooremates klassides võiksid olla mängulised suhtlemistunnid, mis õpetaksid last panema end teise inimene olukorda, käituma, kui ei oska end hästi väljendada jne, hilisemates klassides kultuuridevahelise suhtlemise tunnid.
- Oluline, et mõnedes võtmeainetes (ajalugu, kirjandus, ühiskonnaõpetus) oleks võimalik valida ka nn mitmeperspektiivset õpikut, mis pööraks tähelepanu mitmekultuurilisusele ja vähemuskultuuridele. Nt ühiskonnaõpetuse õpikus tuleks rääkida mitmekultuurilisuse plussidest ja miinustest. Kriitiline on ajaloo-õpikute vaatenurga(nurkade) küsimus. Kirjanduses tuleks kindlasti tutvustada Eesti-vene (või Eestis elanud vene) autoreid (nt S. Dovlatov, A. Ivanov), samuti teoseid, mis räägivad emigratsiooni-immigratsiooni, mitmekultuurilisusega seotud küsimustest.
- Oluline, et kõik õpetajad oleksid kultuuriliselt teadlikud ja avatud ning mh valmis toetama noorte identiteedivalikuid, mis mitmes kultuuris kasvavate noorte puhul vajab tähelepanu [4]. Algklassiõpetajad võiksid olla kakskeelsed, et toetada laste sisseelamist ja lahendada võimalikke probleeme.
Unistus pole vaid unistus. 2015. aastal algatati Haridus- ja Teadusministeeriumis mitmekultuurilise kooli kontseptsiooni loomine, mille käigus kaardistatakse Eestis olevad mitmekultuurilised koolid (ehk koolid, kus õpib koos palju erineva keele- ja kultuuritaustaga õpilasi); kirjeldatakse kvaliteedikriteeriume, mis tagavad mitmekultuurilises koolis kõigi õpilaste mitmekülgse arengu ja heaolu ning kirjeldatakse tugiteenuste paketti, mis aitaks mitmekultuurilisel koolil nende eesmärkideni jõuda. Senine praktika eeskätt nendes eesti õppekeelega koolides, kus õpib palju vene kodukeelega õpilasi, on suunatud eesti keele õppele ja laste sulandamisele Eesti kultuuri. Vähem tegeletakse omavaheliste suhetega e korraldatakse erinevaid ühisüritusi õpilastele. Vene keelt emakeelena vene kodukeelega õpilastele reeglina ei õpetata, minimaalselt tegeletakse vähemusrahvaste kultuuriõppega.
2016. aastal alustakse koostööd nelja mitmekultuurilise pilootkooli ja ühe lasteaiaga (Kohtla-Järve Järve G; Kunda ÜG; Kiltsi PK, Kohila Lasteaed; Juhan Liivi nim. Alatskivi KK). Pilootprojekti käigus kaardistatakse koolide praegune tegevus ja parim praktika ning aidatakse kooli probleemkohtade likvideerimisel (nt. vene keel emakeelena õppe korraldus). Pilootkoolide kogemuste tulemusel on plaanis välja arendada poliitika mitmekultuurilise õppekeskkonna toetamiseks koolides ja lasteaedades.
_______________
[1] Täpsemalt on eri variantide eelistused toodud Integratsiooni monitooringu joonisel 3.8 (lk 39): 17% venekeelsetest vastajatest eelistab oma lastele või lastelastele eesti õppekeelega kooli, 15% Eesti õppekeelega aga vene keele ja kultuuri süvaõppega kooli, kus erinevast rahvusest lapsed õpivad koos; 17% eelistab keelekümblusklassi; 3% osalise või täielikult ingliskeelse aineõppega põhikooli; 19% venekeelset põhikooli, kus osa aineid õpetatakse eesti keeles; 10% täielikult venekeelse õppega põhikooli; 19% ei oska öelda või ei ole neil lapsi või lapselapsi (Kirss 2015).
[2] Will Kymlicka – üks maailma tuntumaid mitmekultuurilise poliitika uurijaid on välja toonud 5 tingimust, mis aitavad kaasa sellele, et ühiskond tolereeriks kultuurilisi erinevusi. Sh on kaks tingimust, mis on Eestis problemaatilised: (1) vähemusgruppide mitte sidumine ohtudega; (2) immigrantide mitmekesisus. Eestis nähakse lõimumist rohkem Eesti – Vene poliitika vastandumisena, hoopis lihtsam oleks kui see muutuks vene, ukraina, ingeri-soome, valgevene, eesti jne kultuurigruppide suhtluse ja mitmikidentiteedi küsimuseks.
[3] Valk, Aune; Carl-Johan Ivarsson, Danute Dura, Evelin Tamm, Heidi Slotte, Juha Juntunen, Matti Rautiainen, Mare Oja (2013). Baltic Sea Region history: awareness among youth, national syllabi, and education. SA Unitas; http://projects.centralbaltic.eu/images/files/result_pdf/DNSE_result2_Research
[4] Marcia ja täpsemalt Phinney mudeli järgi läbib lapse noore identiteedi areng suletud (selge, vastanduv, läbi mõtlemata) ja/või hajusa (identiteet ebaoluline, ebaselge) ning reeglina teismeliseeas moratooriumi (otsingute-vastandamise) staadiumi. Oluline on peale moratooriumi jõuda saavutatud (läbimõeldud, positiivne, kakskultuurilises olukorras võiks integreerida eri kultuure) identiteedi staadiumini, mitte kapselduda tagasi suletud identiteeti (lõimumisvalikuna separatsioon) või jääda hajusa identiteediga (lõimumisvalikuna marginaliseerumine).