2016. a tulevikutalendid. Foto: Maxima Eesti

Stipendiumikonkurss „Tulevikutalent 2017”ootab taas talendikate 5.–12. klassi õpilaste taotlusi. Tuntud asjatundjatest koosneva žürii valitud tulevikutalente ootab samanimeline tiitel ja kuni 1500-eurone stipendium.

Tänavu otsitakse tulevikutalente neljas Eesti arengu seisukohalt olulises kategoorias: teadus, sport, kultuur, ettevõtlikkus. Nagu on saanud tavaks, valivad iga kategooria tipptegijad. Seekord kuuluvad žüriisse olümpiavõitjast korvpallitreener Tiit Sokk, laulja ja saatejuht Gerli Padar, teadussaate „Rakett 69” saatejuht ja kohtunik Aigar Vaigu ning ETV+ peatoimetaja Darja Saar.

Talendikaid 5.–12. klassi õpilasi ootab tunnustusena tulevikutalendi tiitel ja stipendium summas kuni 1500 eurot. Nende taotlemiseks on noortel vaja esitada hiljemalt 15. mail motivatsioonikiri või -video koos seda täiendavate lisadega. Täpsemat infot leiab konkursi kodulehelt www.tulevikutalent.ee või Facebookist.

Žürii valikul selguvad 12 andekat noort talenti, keda autasustatakse stipendiumi ja tiitliga juuni alguses toimuval auhinnagalal.

Teater Must Kast alustas noortelavastusega „Jõud” üle-eestilist tuuri, et anda 16 etendust 14 linnas. Lavastus põhineb Tartu Forseliuse kooli seitsmendike loovtöödel ja pärast etendusi vestlevad näitlejad publikuga.Varateismelised tegelased leiavad ühisosa, kui näevad, et igaühel tuleb julgeda otsida ennast ja oma kohta ümbritsevas maailmas. Näitlejad laulavad laval otse Marten Kuninga spetsiaalselt lavastusele kirjutatud laule.

Lavastuses „Jõud” näeb igapäevaelu, tundeid, pingeid, rüselemist, pidutsemist nii kurvas kui ka rõõmsas võtmes. Lavastaja Kaija M. Kalvet ning näitlejad Birgit Landberg ja Kaarel Targo räägivad lähemalt lavaloo sünnist ja sündmustikust. Kaija, kuidas tuli idee teha selline lavastus?

Kaija M. Kalvet, 28: Tahtsin teha midagi koos kooliga, et kõnetada noori, leida materjal päris elust. Rääkisin Tartu Forseliuse kooli õppealajuhataja Kristi Mummuga, kes viis mu kokku eesti keele ja kirjanduse õpetaja Mari-Liis Türnoga. Vastavalt nende õppekavale tundus sobiv teha koostööd nii, et seitsmendikud kirjutavad loovtöid ja mina teen nende põhjal lavastuse. Õpilased olid protsessiga kaasas algusest peale, nad nägid, kuidas sünnib teater nende enda tekstide põhjal.

Kas tükk võib omada mõttelist silda Merle Karusoo 1980. aastal esietendunud ülipopulaarse lavastusega „Olen 13-aastane”? Seegi põhines õpilaste kirjanditel.

KMK: Võib, kuigi Karusoo pani lavale lood kirjanditest, kus õpilased kirjutasid iseendast. Mina lähtusin sellest, et tegemist oleks fiktsiooniga, ma ei tahtnud, et noored räägiksid oma elust. Forseliuse kooli seitsmendikud pidid neis loovtöödes kasutama fantaasiat.

Birgit ja Kaarel, mis on teie tegelaste keskne probleem ja kuidas nad püüavad seda lahendada?

Birgit Landberg, 29: Lota esindab stereotüübina klassikaaslast, keda ei sallita, keda kiusatakse, ta on veidrate riietega tüdruk, kes arvab, et on paks. Lota on väga enesekriitiline ega saa endaga hästi hakkama, ta on heidik. Lota kodu pole kuigi turvaline koht, vanematel puudub tahe teda märgata. Ta on väike tüdruk, kes käib kunstiringis, kel on palju loovust ja fantaasiat, kuid keda ei suuda keegi mõista ja rakendada, keegi ei ütle talle, et ta on lahe. Lota loob endale teatava võlumaailma, uskudes, et kusagil on parem ja kui ta oleks võlur, suudaks ta halva ära kaotada.

Ta leiab internetist infot maagia kohta.

BL: Nagu on „Harry Potteris”, usub Lota, et tuleb kiri, mis ütleb, et kõik halb pole enam oluline, et sa oled suurem kui kõik teised. Lota otsib kinnitust, et ta kuulub kuhugi, et miski temas on eriline. Kuna keegi talle seda ei ütle, otsib ta seda ise maagiast.

Kas selle „kirja” võiks Lotale saata tema perekond?

BL: Noorte probleemid võivad alata kodust, noored võivad tunda puudust usust, et nad on lahedad ja erilised. Sellise usu olemasolul pole tähtis, mida sulle koolis öeldakse, sest noor usub endasse ja pere toetab teda. Lotal pole turvaala, kuhu argipäevast varjuda. Kuna pereliikmed pole ta sõbrad, pole tal inimesi, kellega rääkida. Ta üritab koolis lahedate inimeste seltskonnale lähenedes hakkama saada, aga see ei õnnestu. Ta osutub selleks üheks nõrgaks, keda saab kiusata.

Kaarel, mis toimub Indreku elus? 

Kaarel Targo, 28: Indreku perekonda tabas ligi aasta tagasi tragöödia, kui tema noorem õde hukkus autoõnnetuses. Selline asi mõjub rängalt igale perele. Jõudsime proovides arusaamani, et pärast õnnetust läks isa pere juurest ära. Indrek elab nüüd koos emaga, kes on sattunud alkoholi küüsi. Nad üritasid uuesti alustada, kolides kolm kuud tagasi Tartusse, ning Indrek on uues koolis veel täiesti uus. Emalt ta tuge ei saa, pigem tunneb, et temal tuleb toetada ema. Uues klassis Indrekut ei kiusata, aga ta pole saanud teistega kontakti, ta ei mõista klassi dünaamikat, ei oska kaaslastest lugu pidada. Tema õnneks võtab kadunud sõtse unenäolises vormis temaga ühendust ja julgustab teda kaaslastega kontakti otsima, suruma end läbi endassesulgumise seinast, mis tema ümber on tekkinud. Lähedased suhted teiste inimestega on ainus rohi, mis võib Indrekut aidata.

Indrek võiks ehk hakata suhtuma kaaslastesse kriitiliselt ja üleolevalt?

KT: Seal on arukas ja tagasihoidlik tüdruk Mia, keda Indrek asub süüdistama liigses enesekesksuses, sest Indreku arvates ei huvitu Mia kellestki ja arvab, et olulised on vaid tema probleemid. Indrekul endal on tegelikult sama viga. Jah, Indreku probleemid on rasked, kuid samas teame, et igaühele on just tema mure kõige lähedasem, kuigi probleemid võivad objektiivselt võttes olla erineva kaaluga. Indreku suurim väljakutse on leida jõudu mõistmaks, on vahel on raske ka teistel ja üksteist tuleb püüda toetada.

BL: Indrek tegelikult ei diskrimineeri kedagi kuuluvuse järgi, tema kaalukausid pole sellised.

Proovides kuuldavasti improviseerisite algmaterjali põhjal.

BL: Jaa, tänu sellele leidsime tegelastega kokkupuutealasid ja saime lisada neisse enda kogemusi. Võin öelda, et tüki tegelased on meie, näitlejate sarnased, meie nägu. Minul oli kokkupuuteala Lotaga suur. Nii nagu tema tahtis võluriks saada, tahtsin seda ka mina, ning nii, nagu kiusati teda, kiusati ka mind. Olen saanud Lotale palju anda, et ta oleks n-ö täidlasem.

Kas tegelaste vastastikusest peegeldamisest, nagu ka Mia ja Indreku vahel toimub, võrsub midagi head?

KMK: Üldisemalt vastates on kooli mure selles, et sa ei vali sageli keskkonda, kuhu õpilasena satud. Sa pead hakkama saama, kuigi klassi väärtushinnangud ei pruugi sinu omadega ühtida. Kui sa oled noor, ei käi näiteks veel huviringis, pole sul kuskilt võtta ka mingit teist peegeldust. Sul puudub adekvaatne arusaam, kas see, mida sina pead õigeks ja tõeliseks, ikka on seda, kuna keegi teine nii ei mõtle. See on keeruline. Täiskasvanuna on lihtsam: saame valida endale sobivaid gruppe, kuhu kuuluda ja kus suhelda.

Niisiis on tegelastel vaja leida peegeldus, mis lähtub nende sisemisest tõelisusest?

KMK: Just, see ongi minu jaoks lavastuse positiivne lõpplahendus, et tegelased on julgenud valida endale sõbraks inimesed, keda poleks kunagi osanud või julgenud valida, sest nad on kõik ju veidi imelikud. Nad julgevad üksteist südamega välja valida, julgevad öelda, et nii on ja see on õige. Sõpruse ja üksteise austamise jõud ning aktsepteerimine, et me oleme erinevad, aga vahet pole, võiks olla see, mis lõpuks paika peab.

BL: See on teise märkamine, mis tegelased kokku viib ja omavahel sõbraks teeb.

KT: Kokkupuutepunktiks saavad sarnased kogemused. Tähtis pole niivõrd see, et inimesed oleksid ühesugused, vaid et nad julgeksid näha väärtuslikku just teistsuguses. Julgeda jääda iseendaks ja seeläbi ehk ka eristuda n-ö normist. Tõeliste sõpradega koos olles näed, et see on huvitavam ja parem variant. Mulle meeldivadki need asjad, mis teevad sinust sinu, mis on sinu juures erilised. Ma saan julgustust sellest, et võin olla see, kes ma olen, sest mul on sõbrad, kes mind toetavad.

Ehk mida enam suuta tajuda kaaslasi, seda rikkam on ka sinu enda enesetunnetus?

KMK: Jaa, ma arvan, et nii on.

Mida soovitaksite meie noortele ja kooliperedele, et leida oma jõud?

KMK: Lisaks enese leidmisele tuleb õppida suhtlemist ja teiste märkamist, laiemalt koosolemist.

BL: Olgem empaatilised! Hea, kui noored jõuaksid arusaamani, et kui on mure, saab sellest rääkida.

KT: Suhtlemisoskuste väljakujunemist võiks soodustada pühendumis- ja keskendumisvõime arendamine. Elame kiires infovoos, kui prooviks koolis au sees hoida ka aeglast ja läbimõeldud tegutsemist. Et inimestel oleks aega tajuda, millega nad tegelevad, et kõik poleks suvaline siuh-säuh.

Miks korraldate oma klassile ühiseid teatrikülastusi?

Birgit Annast, Jakob Westholmi gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja, 8.c klassijuhataja:

Eeskätt on see tore traditsioon, mis annab sotsiaalse kultuurist osasaamise kogemuse ka neile lastele, kes koos oma peredega teatris ei käi. Teatrikülastus võimaldab õpilastel väljaspool nutimaailma läbi elada teiste inimeste elu ja vaatenurki. Noorte seas populaarsetes arvutimängudes ja superkangelaste filmides rõhutakse peaasjalikult äärmuslikele tunnetele, nagu jumaldamine ja vihkamine. Loodetavasti laiendavad teatrietendused õpilaste tundespektrit, esitavad ju näitlejad laval peenemaid tundevirvendusi. Soovin, et etendused näitaksid õpilastele, et inimesed näevad elus küll vett ja vilet, kuid raskustest on võimalik üle saada ja areneda. Ühised teatrikülastused on ka tore vaheldus argirutiinile, eriti kui õnnestub sõita teatrisse mõnda teise linna. Nii oleme külastanud Vanemuise, Ugala ja Rakvere teatrit.

Eesti on väheste riikide hulgas, kus PISA testi tulemused on maailma parimate hulgas ning rahulolu eluga üle keskmise, näitab täna avalikustatud PISA 2015 uuringu õpilaste rahulolu raport.

Enam üheksa kümnendikku Eesti õpilastest on eluga rahul ja üle kolmandiku väga rahul. Sealhulgas on 74 protsenti neist oma eluga väga rahul või rahul ning ligi 17 protsenti keskmiselt rahul.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tõi esile, et rahulolu, eksamihirm, kuuluvustunne või koolikiusamine on olulised isiksuse kujunemisele ning mõjutavad õpitulemuste saavutamist. Seetõttu on väga tähtis, et Eesti koolides pole maailma mastaabis märkimisväärseid regionaalseid, soolisi või keelest tulenevaid erinevusi. „Kõige olulisem sõnum, mida uuring meile annab, on see et Eesti koolid on ühtlaselt head. Samas peame silmas pidama, et ka kitsaskohad on neil sarnased,” ütles minister Reps.

Eesti on kuue riigi hulgas, kus õpilaste testiärevus ehk hirm kontrolltööde, testide, keeruliste ülesannete ja halbade hinnete ees on üks väikseimaid. PISA analüüs näitab, et see pole seotud eksamite sageduse või koolitundide hulgaga, vaid eelkõige sellega, kui suurt tuge noored õpetajatelt saavad.

Minister Mailis Reps märkis, et see näitab, et enamik koole on korraldanud hindamise ning testimise mõistlikult. „Hea meel on, et enamik õpilasi saavad laiemat tagasisidet kui lihtsalt üks number. See, et hindeid ja kontrolltöid ei kardeta, annab väga positiivse sõnumi meie õpetajate töö kohta. Samas peavad õpetajad pöörama tähelepanu nõrgemate tulemustega õpilastele, sest nemad pelgavad natukene rohkem,” ütles minister Reps.

Mailis Reps rääkis, et raport osutab ka kohtadele, mis vajavad rohkem tähelepanu. „Me tahame, et meie õpilased tunneksid ennast rohkem kooli kogukonnaga seotuna, et neil oleks koolis sõpru ja kuuluvustunne oleks suurem. Oleme koostöös partneritega viimas kiusamisvastaseid tegevusi kõikidesse lasteaedadesse ja koolidesse ning hea meel on, et ka PISA selle vajadust kinnitab,” märkis minister Reps.

PISA 2015 test uuris õpilastelt, kas nad on kogenud füüsilist suulist ja suhetega seotud kiusamist viimase 12 kuu jooksul. 9,5% uuringus osalenud õpilastest väidab, et nad on kogenud koolikiusamist. Kusamisliikidest on enim kogetud suulist kiusamist – narrimist või kuulujuttude levitamist. Eesti on koolikiusamiseindeksi järgi riikide järjestuses koos Šveitsiga 12.–13. kohal, meile järgneb Soome.

Mida kõike võib raamatukogus teha?

Moodsas raamatukogus saab õmmelda, trummi taguda ja palju muudki teha. Kui lapsed ja noored on juba raamatukokku jõudnud, kasvõi ainult videomängu pärast, siis edasi on nendega juba lihtsam suhelda ja suunata neid kirjanduse juurde.

Tõde, see lapsemäng

Kommunikatsioonijuht ja kirjamees Sulev Oll tunnistab kahetsusega, et kätte on jõudnud enneolematu valetamise aeg – kui varem oli kombeks, et vale ilmsiks tulekul hakati vabandama või vähemalt keerutama, siis nüüd põrutatakse lihtsalt uue valega. Tõe otsijal pole peagi enam millestki kinni hakata.

Tahaks segamatult süüa

„Näiliselt teeme me küll endistviisi oma toitumisotsused täitsa ise, kuid aina rohkem tekib organisatsioone, kes vähemasti enda arvates on kutsutud ja seatud meie otsustesse sekkuma, meie käitumist mõjutama,” nendib kolumnist Kaarel Tarand. „Aina pikeneb keemiliste ühendite rida, millega riik võitleb, mille kasutamist keelab või maksustab. Silmapiiril terendab oht, et toitumiseeskirjast võib saada liikluseeskirja või avaliku korra eeskirjaga sarnase õigusjõuga dokument, milles sätestatu eiramise eest järgnevad karistused.”

Hindeid enam ei panda – see ei tähenda, et hindamine kaob sootuks

Tartu koolidirektorid Karin Lukk ja Toomas Kink selgitavad, et hindamises saab kasutada mitmeid meetodeid ja numbrid ei ole sugugi ainuke võimalus. Nende jutust tuleb välja, et hindamine on oma olemuselt teatav suhe inimeste vahel. Suhe, milles hindajal on alati rohkem võimu kui hinnataval.

Teietamise poolt

Keelemees Priit Põhjala arvab, et pidev valimine „sina” ja „teie” vahel pole mingi tüütu sundus, vaid hoopis väärt võimalus.

Uudne lähenemine loodusainete tasemetöödes

Loodusõpetuse katseline tasemetöö 1. ja 2. kooliastmele on läinud väga hästi. See peaks julgustama ka teiste valdkondade arendajaid otsima uusi põnevaid lahendusi, mis aitavad hinnata liikumist nüüdisaegse õpikäsituse suunas.

 Millest räägitakse õpetajate toas

Õpetajate leht alustab uue rubriigiga „Õpetajate tuba”. Seal on õpetajad ka päriselt oma õpetajate toas, kohvitassid ees, ja räägivad, mis neil seoses haridusega südamel on. Ajakirjanik neile küsimusi ei esita, vaid lihtsalt salvestab nende vestluse. Esimesena saame teada, millest räägitakse Tallinna ühisgümnaasiumi õpetajate toas – ja seal räägitakse motivatsioonist. Mis ettepanekuid motivatsiooni tõstmiseks esitatakse, seda saabki teada videost.

Katsevahendid – mitte ainult rahast

Õpetajate Leht pöördus Eesti füüsika seltsi füüsikaõpetajate osakonna poole palvega kirjutada koolide laboritest. Kuidas õpetajad näevad nende olukorda ja varustatust? Kui palju katseid tehakse ja kuidas see mõjutab õpilaste huvi?

Keemiakatsed toimuvad. Aga mis hinnaga?

Eesti keemiaõpetajate liit viis Õpetajate Lehe palvel koolides läbi küsitluse, et saada infot, millised on keemia õpetamise tingimused. Selgus, et õpetajad teevad katseid laborivahendite ja ajanappust trotsides.

Kuidas paremini tutvuda molekuliga?

Mõistlikult sõnastatud õppekava ja elementaarsete tehniliste võimaluste loomisega katseteks parandame noorte keemilist maailmapilti. Ilma selleta jääb koolikeemia alkeemia tasemele, tekib viljakas kasvupind MMS-i ja imepreparaatide populaarsusele.

„Noor meister” selgitab välja Eesti parimad sirguvad meistrid

Sihtasutus Innove tutvustab 4. ja 5. mail toimuvat kutsekooliõpilaste võistlust „Noor meister 2017”. Võistlusel saabub üle 400 õpilase ning jõudu proovitakse 31 erialal. Lisaks võistluste vaatamisele saab küsida nõu Rajaleidja karjäärispetsialistidelt, osaleda töötubades, jälgida Tallinna balletikooli ning Georg Otsa muusikakooli õpilaste esinemist, Tallinna tööstushariduskeskuse moe-show’d, juuksurieriala võistlustööde esitlust, diskorite võistlust. Suursündmuse peaesineja on Karl-Erik Taukar Band.

Kasvatusteaduse konkurss

Jaan Kõrgesaar sedastab 26. kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi tulemusi kommenteerides, et komisjon palus ministeeriumil kaaluda õppevarale eraldi konkurssi, kuivõrd rohkelt publitseeritavad õpikud ja töövihikud vajavad ja väärivad senisest tõhusamat tagasisidet ja tasemekontrolli. Tänapäeval mõjub odava ja kohatuna nii pdf-failide pelk üleslaadimine elektroonse õppevara pähe kui ka veebitoe puudumine trükiväljaannetele.

Rahvusvaheliste tudengite olukord vajab teravat tähelepanu

Eestis on üle 4000 välisüliõpilase 121 riigist. EÜL-i aseesiisiku Katrina Koppeli sõnul võib öelda, et rahul ollakse õpingute kvaliteedi ja õpitoega. Kõlab igati hästi.

Tulevased lasteaiaõpetajad annavad aru

Tulevased lasteaiaõpetajad kirjeldavad pärast põhipraktikat, mis mõtteid on lasteaiaõpetaja amet neis tekitanud ja kuidas vaatavad nad tagasi oma kolmele õpinguaastale.

Erivajadustega noorte erialavalik peaks olema laiem

Erivajadustega inimesed vajavad paindlikke õppimis- ja töövõimalusi, laiade õppekavade asemel tuleb õpetada rohkem konkreetseid oskusi, millega tööturule minna, leiavad Astangu kutserehabilitatsioonikeskuse direktori asetäitja Liina Teesalu ja tööhõive osakonna juhataja Triin Juss. Igaühele peaks jätma võimaluse valida, kas ta soovib tööoskused omandada tavakeskkonnas või spetsialiseerunud teenusepakkuja juures.

Kahekümnes sajand pähklikoores ja ühiskonnaõpetus 6. klassis

Mait Talts kirjutab, et õnneks ei kao kusagile tõsiste noorte ajaloohuviliste subkultuur. Igas koolis on lapsi, kelle ajaloohuvi on keskmisest sügavam ja põhimõttelisem, isegi kui neist ei saa hiljem professionaalseid ajaloolasi. Autor võtab kõneks Erkki Bahovski ja Milvi Martina Piiri õpiku „Valgus ja varjud”. 20. sajand ajaloos ning Madis Somelari „Ühiskonnaõpetuse õpiku 6. klassile”.

Jaan Kõrgesaar: „Komisjon palus ministeeriumil kaaluda õppevarale eraldi konkurssi, kuivõrd rohkelt publitseeritavad õpikud ja töövihikud vajavad ja väärivad senisest tõhusamat tagasisidet ja tasemekontrolli. Tänapäeval mõjub odava ja kohatuna nii pdf-failide pelk üleslaadimine elektroonse õppevara pähe kui veebitoe puudumine trükiväljaannetele.” Foto: Andres Tennus

Eesti teadusagentuur korraldas koostöös HTM-i ja EAPS-iga järjekorras 26. kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi.

Tänavu laekus võistlema 34 tööd. Doktoriväitekirju esitati kümme, neist kuus olid mullusest lõikusest, kolm aastast 2015 ja üks kaitsti käesoleva aasta algpäevil. Veel konkureeris seitse ingliskeelset teadusartiklit, 12 magistritööd (neist kaks inglise ja üks vene keeles) ja viis nimetust õppevara. Meenutatagu, et eestikeelsed artiklid, õppevara, pedagoogiline aimekirjandus ning doktoritööd konkureerivad üle aasta.

Doktoritööd

Doktoritöödest kuus laekus Tartu ja neli Tallinna ülikoolist. Kolm väitekirja valmis ainujuhendaja käe all, kuuel tööl oli kaasjuhendaja, sh viiel korral Soome kolleegid kas Turu, Helsingi või Jyväskylä ülikoolist. Üks väitekiri esitati monograafiana, ülejäänud olid artiklipõhised. Kahes töös püriti mudeli loomisele, üks seostas uurimust igapäevase õppega koolis. Kolmes töös keskenduti kõrgkoolile, teemavaldkondadeks õpetajaks koolitumine, kutsealase inglise keele õpe ja doktoriõpe. Kahes töös kasutati kvalitatiivset lähenemist, ülejäänud uurimused kombineerisid nii kvantitatiivse kui ka kvalitatiivse uurimismetodoloogia elemente. Parimaks tunnistatud Anna-Liisa Jõgi (juhendajad prof Eve Kikas, TLÜ, ja Marja-Kristiina Lerkkanen Jyväskyläst) väitekirjast „Motivatsiooni roll algklassi õpilaste matemaatikateadmiste arengus” (esitan ingliskeelsed pealkirjad siin ja edaspidi tõlkes) saime veel kord kinnitust, et teadmised seostuvad motiveerituse ja püsivusega, seekord matemaatika näitel. Kes oskab, sel püsib huvi ja ta ei keskendu ebaedu vältimisele. Kes ei oska ja on vähem võimekas, püüab vältida ebaedu ning kujundamist vajavad nii tema kognitiivsed võimed, eneseregulatsioon kui ka õpimotivatsioon. Teise auhinna pälvinud Ülle Sääliku väitekirja „Õpilaste lugemistulemuste selgitamine: metakognitiivsed õpistrateegiad on olulised, õpilase tulemused sõltuvad koolist” juhendasid prof emer Jaan Mikk (TÜ) ja Jouni Välijärvi Jyväskyläst. Kuue Balti ja Põhjala riigi PISA 2009 tulemuste analüüsist selgus metakognitiivsete oskuste olulisus lugemisel; need oskused – teadmine iseenese kognitiivsest talitlusest, selle jälgimine ja tagasisidestamine – on arendatavad.

Teadusartiklid

Teadusartiklite edetabelit koostada pole kerge, nende kvaliteedi tagab rahvusvaheliste teadusajakirjade eelretsenseerimise kadalipp. Tõsi, mõnda väljaandesse pääseb aeganõudvamalt, kui üldse, läbivaks eelduseks tipptasemel korraldatud uurimus ja väga korralik vormistus. Võistlema esitati seekord võrdselt kolm artiklit Tallinnast ja Tartust, lisaks üks, mille autoreid leiab mõlemast nimetatud ülikoolist. Esimese auhinna pälvisid Katrin Mägi, Maire Männamaa ja Eve Kikas artikliga „Eneseregulatsiooni profiilid algklassides: seosed arvutus- ja lugemisoskustega”, avaldatud ajakirjas Learning and Individual Differences. Üle 700 õpilase haaranud indiviidikesksest pikiuurimusest selgus, et eneseregulatsiooni kõrgema kognitiivse aspektiga kaasneb enamasti, kuid mitte alati eneseregulatsiooni kõrgem käitumuslik aspekt, ja vastupidi, madalama kognitiivse aspektiga ka madalam käitumuslik aspekt. Lisaks selgus, et eneseregulatsiooni kognitiivse ja käitumusliku aspekti seosed võivad erineda indiviiditi ning muutuda ajas. Eneseregulatsiooni vajakutel on selge negatiivne mõju. Praktikas tuleb mõnelegi eneseregulatsiooni kõrge kognitiivse aspektiga õpilasele eraldi õpetada käitumuslikke eneseregulatsioonioskusi. II auhinna pälvis Inge Timoštšuki, Eve Kikase ja Mai Normaku artikkel „Õpetajaks koolitujate emotsionaalsed õppekogemused seoses erinevate õppemeetoditega”, mis ilmus ajakirjas Educational Studies. Tööst selgus, et üliõpilased, kes kasutasid teistega võrreldes rohkem õpilaskeskseid meetodeid, tunnevad õpetades teistest positiivsemaid emotsioone. Positiivsete emotsioonide osakaalu tõstab varasem õpetamiskogemus. Järeldatakse, et õpilaskesksete õpetamismeetodite kasutamine võimaldab tulla praktikal paremini toime ja positiivsete emotsioonide osakaal suureneb koos õpetajameisterlikkusega

Magistritööd

TLÜ-st esitasid autorid (küllap) eduka kaitsmise taustal seitse magistritööd, TÜ-st kolm, lisaks üks TÜ Narva kolledžist ja üks Kaitsevägede Ühendatud Õppeasutusest. Esimese auhinna väärilist, endast tulevastele põlvedele täiuslikku malli kujutavat tööd seekord ei leidunud. Kasutati erinevaid uurimismetoodikaid, nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset lähenemist. Tööd haarasid koolieelset ja kooliiga, mitu tööd seostus võõrkeele- ja matemaatikaõppega. Auhinnaga pärjatud tööde autorid on Allar Eesmaa (juh Svetlana Ganina ja Rene Lepik) ja Romil Rõbtšenkov (juh Hans Põldoja ja Mart Laanpere). Allar Eesmaa arendas Kaitsevägede Ühendatud Õppeasutuses välja automaatrelva baasõppe ainekava, Romil Rõbtšenkov TLÜ-s digi-õpistsenaariumide vahendi LePlanner prototüübi. Automaatrelva baasõppe alane töö ühelt poolt juurutab armees õppekavaarendust, teisalt tagab Scouts-pataljoni kapteni mitmeaastane katseküllane arendus ühtse heal tasemel laskerelvade-väljaõppe mitmele tuhandele ajateenijale ja kaitseliitlasele. LePlanneri abil trialoogilise lähenemise vahendusel osalusdisainitud õpistsenaariumite arendusvahendi prototüüp annab lootust, et õpetajad saavad oma arendustöö vilju omavahel veebis jagades säästa vaeva ja saada paremaid tulemusi.

Hindamiskomisjoni soovitus tulevastele magistrandidele: rohkem ökonoomsust (loe: vähem lohisevaid lehekülgi ja kordusi). Nii magistri- kui doktoritöödele tuleb kasuks selgem pedagoogilis-metoodiline väljund.

Didaktilis-metoodilised

Viie konkursile esitatud didaktilis-metoodilise töö või õpiku seas leidus üks ülesandekogumik I kooliastmele, kaks gümnaasiumi õppekomplekti, sh üks neist elektroonne, üks kõrgkooliõpik-käsiraamat ja üks käsiraamat. Komisjonil oli hea meel tunnustada parimaid kahe esimese auhinnaga. Mõlemad esile tõstetud rohkete autoritega teosed täidavad olulise pikaaegse erialakirjanduse tühimiku.

Esiteks prof Eve Kikase toimetatud autorite kollektiivi Eve Männamaa, Piret Soodla, prof Aaro Toomela, Mari-Liis Kaldoja, Anna-Liisa Jõgi ja Anu Palu käsiraamat „Koolipsühholoogide hindamisvahendite komplekt. Manuaal”. Nüüd leiame koolipsühholoogide riistakuurist, täpsemalt küll Innove hindamiskeskkonnast normeeritud hindamisvahendid erivajaduste sõeluuringuteks, eristamiseks ja kirjeldamiseks kooli astumisest põhikooli lõpuni. Tulemuseni viinud protsessi kajastatakse aadressil http://koolipsyhholoogid.ee/testiprojekt.

Teine õppevarana kõrgelt auhinnatud töö on käsiraamatuna vormistatud ja kasutatav kõrgkooliõpik, Marika Padriku ja Merit Hallapi toimetatud „Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel: märkamine, hindamine ja teraapia”, autoriteks lisaks toimetajatele Signe Raudik, Riin Naestema, Helena Oselin, Maret Jahu, Aaro Nursi, Jaana Koplimäe, Ulvi Raidla, Inge Brin, Anne Uriko ja Birgit Kaasik. 13 peatükis käsitletakse kõiki peamisi kõne- ja keelepuudeid ning neelamishäireid kohalikus tõenduspõhises praktikas tänapäevase teooria taustal.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) korraldatud ProgeTiigri seadmete taotlusvooru laekus 400 taotlust lasteaedadest ja üldhariduskoolidest üle Eesti. Toetust saab 58 kooli ning 110 lasteaeda kogusummas 250 000 eurot.

Taotlusvoorus said kõik alus- ja üldharidusasutused taotleda toetust mikrokontroller arendusplaatide, robootikakomplektide ja nende riistvaraliste lisade, elektroonika-mehhaanika KIT-ide ning 3D-printer KIT-ide soetamiseks. Taotlusvooru rahastab haridus- ja teadusministeerium.

Kokku laekus taotlusi 235 koolist ja 165 lasteaiast kogusummas ligi 1 miljon eurot.

Hindamiskomisjoni otsusega eraldatakse toetusi 58 koolile ning 110 lasteaiale. Taotlusvooru eelarve on 250 000 eurot, millest 50% on suunatud lasteaedadele. Haridusasutusi sihtfinantseeritakse 85% ulatuses seadmete soetamise koguhinnast, haridusasutuste omaosalus on vähemalt 15%.

Taotlusi hinnati toetuse kasutuseesmärgi, näidistunnikava ja -tegevuskava alusel, samuti võeti otsuste tegemisel arvesse õpetajate kogemust seadmete kasutamisel. „Kuna taotlusi esitati rohkem, kui oli võimalik toetada, otsustas hindamiskomisjon toetada ennekõike neid haridusasutusi, kes ei ole varasemal kahel aastal HITSA-st toetust saanud ning kelle taotluse sisu vastas hindamiskriteeriumitele – näidistunnikava või tegevuskava oli hästi läbi mõeldud ning kirjeldas detailselt, kuidas seadmeid kasutama hakatakse,“ selgitas ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets.

Seadmete kasutuselevõtu toetamiseks töötatakse haridus- ja teadusministeeriumi ning Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfondi toel välja digitaalseid õppematerjale. Samuti korraldab HITSA täienduskoolitusi, et toetada õpetajaid seadmete kasutamisel.

ProgeTiigri seadmete taotlusvoorus toetust saavad üldhariduskoolid ja lasteaiad leiab siit.

Lisainfo taotlusvooru kohta leiab HITSA kodulehelt.

Maikuus kutsuvad eri valdkondades tegutsevad tööandjad huvilisi külla ja näitavad oma köögipoolt. Tutvuda on võimalik tööstuste, pankade, kaubandus- ja teenindusettevõtete ning IT-ettevõtete igapäevaeluga.

Eesti tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul on ettevõtteid külastama oodatud nii õpilased, kes alles kaaluvad tulevast elukutsevalikut, kui ka tudengid, samuti lapsevanemad, õpetajad ja lihtsalt uudishimulikud täiskasvanud.

„Tavaliselt ei ole võimalik minna ja vaadata, kuidas tehakse jäätist, mil moel valmib uus moekollektsioon või kuidas saab ümarast kasepuust kandiline vineerplaat. Eesti tööstusettevõtete tänapäevasus ja automatiseeritus võib tõsiselt üllatada,” ütles Tamsar. „Samuti ei teata tavaliselt, mis toimub pangas väljaspool teenindussaali või kuidas sünnivad nutikad IT-lahendused. Seepärast kutsun kõiki huvilisi seda võimalust kasutama, avastada on palju põnevat,” lisas ta.

Kokku toimub mai jooksul 34 ekskursiooni 24 ettevõttes üle Eesti: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Kundas, Harjumaal, Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Valgamaal.

Huvilisi võtavad vastu Balsnack International Holding, Saku Õlletehas, Kunda Nordic Tsement, Baltika Grupp, Balbiino, LHV Pank, Wendre, Stora Enso Eesti, Estonian Business School, Infotark Büroomaailm, Krimelte OÜ I Wolf Group, SEB Pank, CGI Eesti, Cybernetica, UPM-Kymmene Otepää, Helmes, JELD-WEN Eesti, AgileWorks, Pipelife Eesti, Playtech Estonia, Salvest, G4S ja  Swedbank Eesti

Ettevõttele küllaminemiseks tuleb välja valida sobiv ettevõte ning täita registreerimisvorm Eesti tööandjate keskliidu kodulehel.

Registreerimine lõpeb kaks päeva enne ekskursiooni toitumist või grupi täitumisel, iga osaleja kohta tuleb täita eraldi ankeet. Kohale tuleb huvilistel tulla omal jõul – eraldi transporti reeglina korraldatud ei ole.

Kampaania „Tööandjad kutsuvad külla” toimub Eesti tööandjate keskliidu 100 aasta juubeli raames.

Riik eraldab kohalikele omavalitsustele lisaraha, et 1. septembrist tõuseks lasteaiaõpetajate keskmine palk vähemalt 80%ni ja järgmise aasta 1. jaanuarist vähemalt 85% kooliõpetajate palga alammäärast. Riigieelarvestrateegias lepiti kokku, et järgmise nelja aasta jooksul antakse selleks kokku 58,5 miljonit eurot. Selle aasta viimaseks neljaks kuuks eraldatakse juurde juba 2,5 miljonit eurot.

„Peame tasandama liiga suure õpetajate palkade erinevuse, mis ulatub praegu 472 eurost 1000 euroni. Ligi pooltes omavalitsustes jääb palk alla 770 euro. Järgmise kolme aasta jooksul tõuseb enam kui pooltes omavalitsustes lasteaiaõpetajate palk ligikaudu 50 protsenti,” sõnas minister.

Minister Mailis Repsi sõnul saab lisaraha toel ligi sada omavalitsust tõsta oma lasteaiaõpetajate palga samale tasemele õpetajate palgaga. „Lasteaiaõpetajate suuremate palkadega omavalitsused saavad hoida töötasu kooliõpetaja palgakasvuga samas tempos ning panustada ka tugiteenuste kättesaadavusse ja tugispetsialistide töötasusse. Samuti võib omavalitsus diferentseerida palgamäärasid ja pakkuda suuremat töötasu, sealhulgas magistrikraadiga lasteaiaõpetajale,” selgitas ta.

Toetuse saamiseks peab kohalik omavalitsus tagama omaosaluse kuni ühe kolmandiku ulatuses. Lasteasutuse õpetajate toetus eraldatakse kohalikule omavalitsusele siis, kui omavalitsus on teinud otsuse, et palga alammäär on alates 2017. aasta 1. septembrist vähemalt 80% ja 2018. aastast vähemalt 85% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast.

Raha eraldatakse kohalikele omavalitsustele toetusfondist. Toetusfondi raha jaotuse põhimõtted kehtestatakse riigieelarve seaduse alusel toetusfondi määrusega.

Riigi eelarvestrateegia suunad aastateks 2018‒2021 tagavad kultuuritöötajate palgatõusu. Tulekul on huvitegevuse toetussüsteem ning kauaoodatud muinsuskaitse reform.

Valitsuskabinet leppis riigi eelarvestrateegias (RES) aastani 2021 kokku kolmapäeval, 19. aprillil. Aastateks 2018‒2021 on kultuuritöötajate palkadeks ette nähtud lisaraha ühtekokku 52 miljonit eurot, mis võimaldab liikuda kõrgharidusega kultuuritöötajatele lubatud miinimumi tõstmise tempos.

„Töötasu alamäära jõuline tõstmine peab jätkuma, et aastaks 2020 prognoositav keskmine palgatase kätte saada. See on eesmärk, mille oleme kultuuritöötajatega kokku leppinud alusdokumendis „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020”,” märkis kultuuriminister Indrek Saar. Ta lisas, et motivatsiooni hoidmiseks on sama tähtis tegelda ka nende riigilt palka saavate kõrgharidusega kultuuritöötajatega, kelle palk on juba praegu alammäärast kõrgem, ja ka tugiteenuseid pakkuvate töötajatega.

Huvitegevuse toetussüsteemi rakendumine

Riigikogus eelmisel nädalal vastu võetud noorsootöö seaduse muutmise seadus annab aluse huvitegevusele täiendava toetuse maksmiseks omavalitsustele ja valdkondlikele katusorganisatsioonidele. Nelja ja poole aasta peale kokku toetatakse huvitegevust täiendavalt 66 miljoni euroga. Toetussüsteem rakendub käesoleva aasta 1. septembrist.

Noorte huvitegevuse toetussüsteemi kontseptsiooni töötas välja kultuuriministeerium, selle rakendajaks jääb haridus- ja teadusministeerium.

Saabub kauaoodatud muinsuskaitsereform

Kultuuriväärtuste hoidmine on riigi põhiseaduslik ülesanne, kuid umbes veerand Eesti ehitismälestistest on halvas või avariilises olukorras. Olukorra parandamiseks on vaja kontrollivalt muinsuskaitselt liikuda kaasavale muinsuskaitsele, mis tähendab muuhulgas uue muinsuskaitseseaduse vastuvõtmist ja rakendamist.

Valitsuse otsusega käivitub muinsuskaitsereform 2019. aastal ning eelarvestrateegias on selleks ette nähtud kokku 4,2 miljonit eurot.

Minister Saar ütles, et seaduseelnõu paneb muinsuskaitse eritingimused ning järelevalve korraldamise ja selle kulud riigi kanda. Selleks nähti riigieelarve strateegias alates 2019. aastast ette igal aastal 1,4 miljonit eurot.

Muinsuskaitsereformi elluviimine tähendab mitmesuguseid töökorralduslikke muutusi nii koostöös muuseumidega kui ka muinsuskaitseametis, kes hakkab juhtima nõustamist ja muid uuenevaid koostöövorme. Loe lähemalt vajaduste ning planeeritavate muutuste kohta siit.

Variku kooli kaheksandikud ootasid kannatamatult, millal Tehnobussi uks avaneb. Fotod: Sirje Pärismaa

Tartu Variku kooli õuele sõitis 18. aprilli hommikul Tehnobuss, kus 7.–9. klassi õpilased said proovida keevitamist, programmeeritaval pingil töötamist ja 3D-printimist. Koolimajas toimunud töötubades meisterdati aga mälupulki, vaadati maailma läbi virtuaalreaalsuse ja konstrueeriti elektrimasinaid.

Metallinädala „Metal on mul sees” tegemistest sai osa viis Tartu kooli, korraldajaiks olid Eesti masinatööstuse liit ja Tartu kutsehariduskeskus. Õpilastel oli võimalik käia Tartu juhtivates masinatööstusettevõtetes ja kohtuda koolis ettevõtete tippjuhtidega. Tehnobuss toodi Eestisse Lätist, kus see valdkonna propageerimise eesmärgil ringi vurab.

Metallinädalat ajendas korraldama valdkonna vähene atraktiivsus noorte jaoks. Tööstusettevõttesse niisama ei satuta ja oma tulevikku ei osata masinatööstusega siduda, kuigi valdkond annab kümnendiku ekspordimahust.

Tehnobussi „atraktsioonidest” osutus eriti menukaks keevitamine, mida tahtsid järele proovida tüdrukudki.

Rahvusvahelise hindamiskomisjoni esimehe professor Milan Poli sõnul tuleks Tallinna ja Tartu ülikoolil teha ühiseid jõupingutusi õpetajaameti ja õpetajakoolituse maine tõstmiseks. Foto: Raivo Juurak

12. aprillil tutvustati HTM-i Tallinna esinduses õpetajakoolituse ja kasvatusteaduse õppekavade rahvusvahelise kvaliteedihindamise tulemusi.

Rahvusvaheline hindamiskomisjon leidis, et Tallinna ja Tartu ülikooli õpetajakoolituse ja kasvatusteaduse õppekavad on tugevad ning õppetöö korraldatud paindlikult. Õppekavad vastavad Eesti ühiskonna vajadustele, neil on tugev kontseptuaalne alus ja selged eesmärgid, milles on arvestatud nii tänapäevaseid rahvusvahelisi arengusuundi kui ka haridussüsteemi hetkevajadusi. Eksperdid kiitsid õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppekavade puhul ka tänapäevaste õppemeetodite kasutamist ja väga head praktikakorraldust. Positiivse poole pealt toodi välja ka sisukas koostöö õpetajate, õpetajate ühenduste, koolide ja teiste tööandjatega nii õppekavade arendamisel kui ka õppetöö läbiviimisel.

Kitsaskohtadena tõi rahvusvaheline hindamiskomisjon välja üliõpilaste väikese arvu õppekavadel, suure väljalanguse ja madala rahvusvahelise mobiilsuse. Toonitati, et mõlemal ülikoolil tuleb parandada rahvusvahelise koostöö võimalusi, keskendudes rahvusvahelistumisele ka kodus: pakkuda õppeaineid inglise keeles, aktiivselt edendada üliõpilaste ja õppejõudude mõlemasuunalist välismobiilsust ning teha koostööd kolleegidega välismaalt. Näiteks TLÜ-s ei ole ükski magistrikavade üliõpilane õpirände võimalusi kasutanud. Märgiti, et õppejõud peaksid arendama ingliskeelset õpet ja haridust mitmekultuurilises kontekstis ning edendama oma IT-oskusi.

Teise suurema kitsaskohana toodi välja teadustöö vähene osakaal õppejõudude koormuses, mille tõttu kannatab õpetajakoolituses kohati ka üliõpilastööde juhendamine. Auditoorse töö suur koormus ei võimalda paljudel õppejõududel anda üliõpilastele piisavalt individuaalset tagasisidet. Rahvusvahelise hindamiskomisjoni esimehe professor Milan Poli sõnul tuleks Tallinna ja Tartu ülikoolil teha ühiseid jõupingutusi õpetajaameti ja õpetajakoolituse maine tõstmiseks.

Rahvusvahelistest ekspertidest koosneva komisjoni aruande ja hindamisotsustega on võimalik lähemalt tutvuda Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuuri kodulehel http://ekka.archimedes.ee.

Vasakult: Annika Sirel, Mirjam Köster ja Kersti Voolaid. Foto: Meelis Brikker

Noored lasteaia­õpetajad pärast põhipraktikat – mis mõtteid on lasteaiaõpetaja amet neis tekitanud ja kuidas vaatavad nad tagasi oma kolmele õpinguaastale.

Annika Sirel, Mirjam Köster ja Kersti Voolaid on särasilmsed tulevased lasteaiaõpetajad. Nad õpivad Tartu ülikooli haridusteaduste instituudis koolieelse lasteasutuse õpetajaks ja läbisid äsja põhipraktika.

Aga ma olin ju tasa!

Annika oli väiksena julge tüdruk, esines oma maja lastele ja vanaemale, aga lasteaias üles astuda kartis. Miks, ei tea ta isegi. Ka lasteaia lõpupeol jäi Annikal esinemata, sest kui ta lõpuks oma esinemissoovi (olla Punamütsike) avaldas, ütles õpetaja, et tal on selleks liiga lühikesed juuksed.

Oma lasteaiaajast on Annikal meeles ka see, kuidas üks poiss talle korduvalt armastust avaldas ja kuidas ta üldse magada ei tahtnud. Nüüd praktikandina rääkis ta vahel ise pisikestele, kes uinuda ei tahtnud, kui magus võib olla uni.

Mirjam lasteaias ei käinud ja seetõttu teevad tuttavad tema kulul ikka nalja, et ega nii saa, et jätad ühe haridusastme läbimata, kogu haridustee tuleb ikka korralikult läbi käia. Teda hoidis maal vanaema ja seetõttu sai ta plikatirtsuna teha seda, mida soovis. Askeldas kanade ja kõrvitsatega. Ükskord sõid kanad kõrvitsaseemned ära ja see tõi väikesel Mirjamil pisarad silma. Mälestust isekasvamisest ja looduses olemisest kannab Mirjam senini. Lasteaiateema tõusis tema jaoks päevakorda alles siis, kui noorem õde lasteaeda läks, Mirjam oli sel ajal ise juba koolilaps.

Kerstile meenusid seoses enda lasteaiaajaga mängimine ja kunstitegevused. Meelde tuli ka üks ülekohtune olukord. Kersti oli juba koos teiste lastega voodis, kui keegi juttu ajas. Õpetaja arvas millegipärast, et see oli Kersti, ja hõikas talle, et olgu vaikselt. „Aga ma ju olingi tasa!” on Kerstil toonane ülekohus senini meeles.

Näitlemine + psühholoogia = õpetaja

Annika teadis juba üsna varakult, et tahab saada õpetajaks. Tal oli lastega hea kontakt, ta armastas väga näitlemist ning teismeeas tekkis tal huvi psühholoogia vastu. Kui see kõik kokku panna, tulebki välja õpetajatöö. Lasteaiaõpetajaks hakkas ta aga sellepärast, et talle sümpatiseeris mõte olla laste esimene formaalne õpetaja.

Mirjamil oli kõik vastupidi, põhikoolis ta õpetajaks saada ei tahtnud. Samal ajal organiseeris ta põhikoolis klassiõhtuid, korraldas mänge ja ülekoolilisi üritusi, tal oli palju väikseid sugulasi, kellega mängis. Klõks käis peast läbi gümnaasiumis ühe tunni ajal, mil ta endalt küsis: miks mitte hakata õpetajaks? „Näha, kuidas väikesest lapsest kasvab ja areneb inimene, see köitis,” meenutas Mirjam.

Kerstilgi kulus oma eriala leidmiseni aega, seda hoolimata asjaolust, et tema ema on olnud lasteaiaõpetaja ja ka talle meeldis väiksemaid lapsi hoida, nendega mängida. Just tänu emale teadis Kersti, et lasteaiaõpetaja töö pole ainult mäng, ja seetõttu läks ta pärast gümnaasiumi hoopis teist eriala õppima. Aga see ei paelunud teda, ei andnud sellist emotsiooni, mida Kersti oleks oodanud, ja nii otsustas ta ikkagi astuda ema jälgedes.

Väärtushinnangud paika

Mis on lasteaias aja jooksul muutunud? „Ehk on lasteaed muutunud organiseeritumaks,” ütles Annika. Kasvatajast on saanud õpetaja, tulevad uued õppemeetodid, on eri suundade ja keskkondadega lasteaiad. Annikale meeldib, et staažikad õpetajad on valmis praktikantidele oma kogemusi jagama ja samas ka ise praktikantidelt õppima, värskeid ideid koguma.

Mirjami arvates on lasteaiad, mis varem lähtusid pigem õpetajast, tema soovidest ja huvidest, hakanud nüüd rohkem last märkama. Lapse tööd ei pea enam olema perfektsed.

Annika sõnul on lasteaiaõpetaja üks olulisemaid ülesandeid õpetada lastele väärtushinnanguid, mis toetavad elus toimetulekut. „Väärtushinnangud algavad õpetajast, tema eeskujust. Sellele tuleb mõelda ja väärtushinnangud paika saada. Lapse isiksust tuleb toetada,” oli Annika veendunud. Lugemine, kirjutamine ja arvutamine on olulised, aga mitte primaarsed.

Mirjam peab tähtsaks laste omavahelisi suhteid, sõprust, koostööd. „Lapsel peab lasteaias tekkima kõigepealt soov lugeda, kirjutada ja arvutada, siis saab hakata ka õppima.” Ta on märganud, kui palju mõjutab virtuaalmaailm laste omavahelist suhtlemist. „Laps, kes mängib virtuaalmaailmas vägivaldseid mänge, ei pruugi tajuda, et teise lapse päriselt löömisel on tagajärjed.”

Kersti arvates peaks lasteaiaõpetaja õpetama eelkõige sotsiaalseid oskusi ning pakkuma mitmesuguseid kogemusi. „On oluline, kuidas me tegevust eesmärgistame. Laps õpib mängu kaudu, ilma et ta sellest ise ehk arugi saaks. See tuleb iseenesest,” rääkis Kersti.

Mitte ainult keeleõpe

Võõrkeele õppimisse lasteaias suhtuvad tulevased õpetajad hästi. Annika: „Keeleõpe ei ole ainult keeleõpe. Kui sa tunned keelt, oled avatud rohkem teistele kultuuridele, inimestele. Kuigi keele õppimine on suur lisatöö, see siiski rikastab. Samas, miks keskenduda ainult inglise keelele, kui on võimalik õppida ka mõnda muud keelt, mille vastu saab huvi tekitada näiteks pidude või teemaõhtute korraldamisega. Annika ise korraldas Hispaania teemaõhtu, kuhu kutsus ka oma hispaanlasest abikaasa. Lapsed olid vaimustuses ja said selgeks nii mõnegi hispaaniakeelse sõna. „Keeleõppe taga peab olema aga lapse soov,” on Annika veendunud.

Mirjam ja Kersti noogutasid Annika jutule kaasa, lisaks tõi Kersti välja, et lasteaias võiksid võõrkeelsed lapsed õpetada teisi lapsi. Mirjam pidas oluliseks, et keelt räägitaks õigesti, seda ka kodus. Kui laps sünnib kakskeelses perekonnas, kus üks vanematest räägib eesti, teine mõnes muus keeles, siis tuleb mõlemal vanemal suhelda lapsega oma emakeeles.

Rohkem märkamist

Kui paluda kirjeldada ühte tavalist tänapäeva lasteaialast, jäävad tulevased õpetajad hätta. „Kõigil lastel on erinevad huvid ja küsimus on selles, kas toetad seda huvi või võtad kõiki ühe massina,” ütles Annika.

Mirjam nõuaks õpetajatelt rohkem märkamist, igale lapsele tuleb pakkuda seda, mis teda motiveerib. Kersti aga tegi silmagi pilgutamata ühele tüdrukule pärast lõunauinakut ühe Pipi patsi ja teise punupatsi, sest tüdruk tahtis nii ning lapse julgust ja soovi teha midagi teistmoodi tuleb toetada.

„Missugune peaks üks hea õpetaja olema?” küsis Annika esimesel praktikapäeval lastelt. Vastuseks tulid pehmed omadussõnad: lahke, helde, sõbralik, hea, leebe, veel kord lahke, veel kord helde, lubab meil mängida, mängib meiega koos. Annika arvates algab kõik armastusest laste vastu, see peab olema, ja siis sinna juurde kõik muud omadused, mis kirjas õpetaja kutsestandardi 6. tasemes.

Mirjam ja Kersti lisasid loetellu avatuse. Õpetaja peab olema avatud ja ka hea suhtleja, et leiaks kontakti nii laste kui ka nende perega. Avatus tähendab ka seda, et mõtled kastist välja, oled avatud oma tegevustes.

Plaan A, B ja C

Praktika on Annikale andnud juurde palju uusi väikseid tuttavaid, lausa sõpru, kellega on lubatud kord tulevikus teineteist üles otsida. Mirjam on õppinud ennast ja oma tegevust analüüsima. Autoga praktikalt koju sõites mõtles ta ikka oma päeva läbi: mis läks hästi ja mida saaks veel paremini teha. Samuti teab Mirjam nüüd, et lisaks plaanile A peab olema varuks veel plaan B ja C.

Kersti õppis aga ennast vabaks laskma − pole hullu, kui läheb teistmoodi, kui plaanitud, sellest võib hoopis uus vahva asi kujuneda.

Erilisi hetki kogesid lasteaias kõik kolm. Annikale öeldi, et ta on maailma parim õpetaja, Mirjam kuulis, et üks laps tahab olla täpselt samasugune nagu tema ja Kersti sai energiat ning positiivset emotsiooni juurde, kui kuulis, et see, mida ta lastega tegi, läks neile tõeliselt korda. Selliste hetkede pärast tasub õpetajaks hakata.

Annika kolib küll pärast lõpetamist Hispaaniasse ja keskendub esi­algu pere­elule, aga õpetajatööd kavatseb ta jätkata. Mirjam tahab samuti õpetajana tööd leida ja päris oma rühmaga õpitut edasi praktiseerida. Kui paar aastat töötatud, võib tulla taas ülikooli ennast täiendama.

Kerstil on juba töökoht ja tema läheb tööle õige varsti. Edasiõppimise peale on temagi mõelnud, aga mitte kohe pärast lõpetamist.

Mustvee linnaraamatukogus on avatud Oskar Lutsu 130. sünniaastapäevale pühendatud Lutsu tuba, kus õpilased raamatukogutunnis käivad. Foto: Anu Ots, Mustvee linnaraamatukogu

Mida kõike saab raamatukogus teha peale lugemise ja raamatute laenutamise? Milliseid teenuseid kasutavad raamatukogud lugejate kohalemeelitamiseks?

Milline on tänapäeva moodne raamatukogu? „Levinud on arvamus, et raamatukogu on koht, kust saab ainult raamatuid laenutada, aga tänapäeval peaks raamatukogu olema midagi enamat,” sõnab Eesti raamatukoguhoidjate ühingu juhatuse esinaine Katre Riisalu. „Tänapäeval pööratakse raamatukogudes hästi palju tähelepanu lastele ja noortele, sest kogu maailmas on probleemiks vähene lugemine ning lugemis- ja kirjutamisoskus. Tundub uskumatu, aga nii on.” Seepärast korraldatakse raamatukogudes kõikvõimalikke lugemisega seotud üritusi ja ettelugemisi. Palju on noortele mõeldud tegevust, mis ei pruugi olla seotud ainult raamatutega, vaid näiteks muusikaga. „Maailmas on levinud trend, et raamatukogus on ka heliplaadid, et seal saab muusikat kuulata, harjutada DJ tööd ning osaleda muusika töötubades. Raamatukogudes on muusikastuudiod, kus noored saavad tasuta ruumi ja pille kasutada,” räägib Riisalu.

Raamatukogust saab laenutada asju, mille peale ei tulekski. Kui oli spordiaasta, uuris Katre Riisalu spordivahendite laenutamise kohta infot üle Eesti. Peale Tallinna keskraamatukogu sai sporditarbeid laenutada näiteks Võrumaal mitmes väikses raamatukogus. Raamatukogust võib laenuks leida nii käimiskeppe kui ka vererõhu mõõtmise aparaati. Mujal maailmas pakutakse Riisalu sõnul mõnes raamatukogus laenutamiseks ka küpsetusvahendeid.

„Eestis on just maapiirkondades raamatukogudel ka võimalusi, mida mujal maailmas ei ole – raamatukogu kui paikkondlik keskus on meil üksjagu levinud,” ütleb Riisalu.

Koroonast mängukonsoolideni

Kristiin Meos

Tallinna keskraamatukogu teenindusdirektor Kristiin Meos toob valiku teenustest ja võimalustest.

Õmblusmasinad

„Meie Sõle raamatukogus on uus teenus – õmblustuba, kus kõik raamatukogu lugejad saavad õmblemas käia. Seal on nii tavaline kui ka overlok­õmblusmasin. Lisaks on õmblustoas suured lauad lõigete võtmiseks ning triikimislaud aurutriikrauaga. Seda teenust ei oskakski esmapilgul raamatukoguga seostada, aga kui pakume käsitööalast kirjandust, siis miks mitte anda ka koht, kus õmmelda. Tänapäeval pole igal inimesel otstarbekas koju overlokõmblusmasinat osta, miks mitte kasutada seda raamatukogus. Iga kuu kolmandal neljapäeval tegutseb toas laste õmblusring, kus jagatakse lihtsamaid õmblustarkusi ja -nippe. Laste õmblusringi viib läbi raamatukogu vabatahtlik. Nüüdseks aastapäevad tegutsenud õmblustuba võeti hästi vastu. Seal on valminud nii voodipesu ja kardinaid kui ka kleite.”

Digiklaver ja -trummid

„Järjest populaarsemad on nii meie kui ka muudes Eesti raamatukogudes rühmatööruumid, kus külastajad saavad vaikuses töötada, näiteks esitluseks valmistuda või rühmas koolitööd teha. Need ruumid on tihti broneeritud. Meie peamaja rühmatööruumis on uued popid asjad – digiklaver ja digitrummid. Mõlema kasutamise juurde kuuluvad kõrvaklapid, nii et raamatukogu sellest ei kaja. Meil on ju muusikaosakond ja kui pakume muusikakirjandust ja noote, miks mitte anda ka võimalus pilli mängida. Laenasime selle idee Soome kolleegidelt. Plaanime edaspidi hakata ka pille laenutama.”

Mängukonsoolid

„Lapsi ja noori on teadupärast aina raskem raamatukokku ja lugemise juurde saada. Peame olema kavalad ja mõtlema välja huvitavaid teenuseid. Raamatukogudes on noorte ja laste seas popid mängukonsoolid. Tihti tehakse mänge filmide või raamatute põhjal, nii saame lapsi suunata ka kirjanduse juurde, et nad lugemist ära ei unustaks.”

Robootikaring

„Meil on palju klubisid ja ringe, millega saab veebilehel tutvuda, aga üks huvitavamaid on 1.–3. klassi lastele mõeldud tasuta robootikaring, mis toimub Kännukuke raamatukogus kaks korda kuus. Teine robootikaring rändab mööda linna raamatukogudes ringi. Nimetame seda rändavaks robootikaklassiks.”

Keelekohvikud

„Meie raamatukogude tasuta keelekohvikud on kõigile huvilistele, kelle emakeel ei ole eesti keel ning kes soovivad seda vabas õhkkonnas harjutada. Eeldame, et osalejate eesti keele oskus on suhtlustasemel. Keelekohvikuid aitavad läbi viia raamatukoguhoidjad. Kohvikus räägitakse päevakajalistel teemadel, et harjutada igapäevast sõnavara. Kui on mõni püha tulemas, räägitakse sellest. See pole akadeemiline õppimine, mille puhul inimene võib-olla ei julgegi teiste ees suud lahti teha. Vabas õhkkonnas huvitavatel teemadel rääkides ja mõtteid jagades tuleb keeleoskus lihtsamalt.”

Spordivahendid

„Koju laenutame peale raamatute näiteks spordivahendeid. Alustasime selle populaarse teenusega spordiaastal. Inimestel on huvi proovida enne ostmist näiteks sammulugejat või pulsikella, liikumis- või seltskonnamänge. Meil on raamatukogud ka koolide läheduses või koolidega samas majas. Kui õpilased tahavad vahetundi aktiivselt sisustada või pärast tunde sportida, siis on neil hea võimalus raamatukogust vahendeid laenata. Mõnes raamatukogus saab mängida lauatennist ja koroonat.”

Tehnikavidinad

„Kohapeal kasutuseks on näiteks graafikalauad, akupangad, varsti lisanduvad neile tahvelarvutid. Laenutame muidugi e-lugereid. Neis on kirjandus, mis on autoriõiguse alt väljas, peamiselt klassika.

Osa noorte raamatukokku meelitamise nippidest ongi mängud ja tehnikavidinad. Kuna nad on harjunud infot tarbima nutiseadmest ja arvutis mänge mängima, siis üritame nende tähelepanu tõmmata samade vahenditega. Kui lapsed-noored on raamatukokku jõudnud, olgu või ainult videomängu pärast, siis edasi on nendega juba lihtsam suhelda, uurida, mis neile veel meeldib, ja suunata neid kirjanduse juurde.

Korraldame lastele ja noortele üritusi ja lugemisprogramme, kutsume nendega kohtuma kirjanikke või inimesi eri elualadelt. Tihti tuleb üritusele terve klass või lasteaiarühm ja kui neile tundub esineja või üritus huvitav, siis on lootust, et need lapsed tulevad ka edaspidi raamatukokku.”

„Räägime suud puhtaks!”

Äsja algas Tallinna keskraamatukogus laste ja noorte kultuuriaastale pühendatud kirjanduslike kohtumiste sari „Räägime suud puhtaks!”, mille eesmärk on siduda raamatutes leiduvad lood reaalsusega ning rõhutada kirjanduslike tekstide päevakajalisust.

Teemasid avavad noorteromaani autor ja valdkonna spetsialist. Aktiivselt kaasa rääkima ootame ka publikuks kutsutud põhikooli- ja gümnaasiumiklasside õpilasi.

Esimese kohtumise teema oli mõnuained ja sõltuvus. Järgmistel kohtumistel tulevad jutuks vaimne tervis, võõrandumine perekonnas, elu virtuaalses reaalsuses ning stereotüübid ja sildistamine.

Mari Sieberk, Tallinna keskraamatukogu arendusjuht

Turismiinfopunkt Mustvee linnaraamatukogus. Fotod: Anu Ots, Mustvee linnaraamatukogu

Raamatukogu kui kogukonnakeskus

Mustvee raamatukogu direktor Laidi Zalekešina (vasakul) kolleegidega.

Mustvee linnaraamatukogu pälvis Eesti raamatukoguhoidjate ühingult tunnustuse „Aasta tegu linnaraamatukogus 2016” kui mitmekülgne teenuse- ja kultuurikeskus. Raamatukogu direktor Laidi Zalekešina usub, et heas raamatukogus pakutakse peale tavapärase raamatute laenutamise lisateenuseid: „Kui väiksemas kohas, nagu Mustvee, kaob mõni teenus, on selle ülevõtmine väiksele raamatukogule võimalus ellu jääda ja nähtav olla. Kui inimesed tulevad meie raamatukokku näiteks turismiinfot saama, siis on nad meeldivalt üllatunud, kui ilus raamatukogu meil on. Lihtsalt raamatuid laenutama nad ehk ei sattukski.”

Mustvee raamatukogus on turismiinfopunkt. Jõgevalt tuuakse sinna reklaambülletääne maakonna ja Peipsiääre kohta. Peipsi kant on turistidele atraktiivne, seal liigub neid palju. „Kuna raamatukogus on ka avalik internetipunkt, saab turist ühtlasi internetis olla ja on jäänud meiega rahule.

Ka omakandi inimesed soovivad raamatukogus e-teenuseid ning me aitame neid internetipunktis igati. Seal saab koopiaid teha, printida ja skaneerida. Väga palju küsimusi tekitab inimestele näiteks uute juhilubade tegemine, juhendame ka tuludeklaratsioonide täitmist. Need on asjad, kus raamatukoguhoidja saab ulatada abistava käe,” kirjeldab Zalekešina.

Raamatukogus võetakse vastu kuulutusi maakonnalehte. Kaks korda kuus saab seal isegi pangateenuseid. „Nagu ikka väikestes kohtades, suleti linnas algul pangakontor, siis kadus ka pangabuss ning abipalvega pöörduti raamatukogu poole,” põhjendab Zalekešina.

Raamatukogul on asukohaga vedanud. See asub linna keskel kultuurikeskusega samas majas. Kui on vaja mõne ürituse jaoks suuremaid ruume, näiteks tulevad külla populaarsed kirjanikud nagu Ilmar Tomusk või Andrus Kivirähk ja rahvas ei mahu saali ära, siis saab kultuurikeskuse saali kasutada.

Peale kirjanikega kohtumiste on tore traditsioon raamatukogupäevade ajal – rõdukontserdid raamatukogu rõdul. Muusika-aastal esinesid oma maja taidlejad, naiskoor ja puhkpilliorkester. Kuna eelmine aasta oli merekultuuriaasta, kõlasid rõdult merelaulud. Rahvas kuulas all pargis kontserti, publikule pakuti kuuma teed ja Peipsi kandi maiust.

Raamatukogus on tänavu avatud Lutsu tuba, mis on pühendatud Oskar Lutsu 130. sünniaastapäevale. „Teeme koostööd Oskar Lutsu kihelkonnakoolimuuseumiga, tõime sealt mõned koolipingid. Kuna novembris saab sada aastat „Kevade” ilmumisest, teeme Lutsu tuba aasta lõpuni. Räägime külastajate gruppidele Lutsu elu- ja loometeest ning õpilased käivad siin raamatukogutunnis. Üle-eelmisel aastal oli meil Eduard Vilde 150. sünniaastapäevale pühendatud Vilde tuba,” vestab Zalekešina. „Üritused ja kirjanike toad toovad raamatukokku eri huvigruppe. Näiteks käis pensionäride ring Lutsu teemat kuulamas. Lutsu tuba külastavad meie mõlema kooli lapsed, teeme raamatukogutunde nii eesti kui ka vene keeles.”

Lisaks mõeldakse pidevalt uusi näitusi ja väljapanekuid välja. Lugejad toovad rõõmuga eksponaate, kui raamatukogutöötajad sellise palvega nende poole pöörduvad. Praegu on üleval näitus vanadest lihavõttekaartidest. Eelmisel aastal oli raamatukogus merekultuuriaastale pühendatud näitus, mis tutvustas kalapüügivahendeid, ja seinal valmis meremaal.

„Meile meeldib, kui raamatukogus on loomi. Siin on olnud akvaariumi­kala ja teod, praegu on veekilpkonnad. Oli ka üks tänavalt leitud kass, kes tõi omakorda lapsi raamatukokku. Leidsime sellele kiisule kodu. Kui jälle tänavakassi näeme, võtame temagi raamatukokku,” lubab Zalekešina.

Meeli Parijõgi

KÜSIMUS JA VASTUS

Millised teenused tooksid raamatukokku rohkem mehi?

Katre Riisalu, Eesti raamatukoguhoidjate ühingu juhatuse esinaine:

Mulle ei meenu ka laiast maailmast head retsepti. Meil räägitakse palju lasteteenindusest, aga viimasel ajal levib maailmas family service ehk pereteenindus – kõigile midagi. Soome raamatukogudes käivad pered koos raamatuid laenutamas ning ka isad leiavad tee raamatukokku. Sellest võikski alustada.

Mari Sieberk, Tallinna keskraamatukogu arendusjuht:

Digiklaverid ja -trummid on kindlasti teenus, mis võiks ka mehi huvitada. Need on kohapeal tasuta kasutamiseks. Kasutusjuhendid leiab meie veebilehelt. Samamoodi sobib meestele spordivahendite laenutus, mis on loomulikult kõigile suunatud. Liikumisaasta projektis loodi selline teenus – laenutada saab näiteks hantleid, hüpitsaid, jalgpalli, korvpalli, graatsiaketast, kõndimiskeppe, pulsikella, sammulugejat. Need on hästi populaarsed vahendid, mida laenutatakse palju.

Kristiin Meos, Tallinna keskraamatukogu teenindusdirektor:

Oleme täheldanud, et kui on lasteüritus, mudilastele mõeldud kohtumine või ring, tulevad tihti isad lastega. See on üks hea võimalus neid kohale meelitada. Tulevikus planeerime ühte raamatukokku innovatsioonilaborit, kus oleks 3D-printerid. Võimalus 3D-printerit kasutama õppida, selle abil kujundeid modelleerida ja printida äratab kindlasti meeste ja poiste tähelepanu. Plaanime osta ka laserlõikuri, et oleks võimalik kleebiseid kujundada ja välja lõigata. See võiks meestele-poistele samuti meeldida.

Laidi Zalekešina, Mustvee linnaraamatukogu direktor:

Kui oli merekultuuri aasta, tsiteeris Postimees minu sõnu: „Nii palju mehi kui nüüd pole meil kunagi raamatukogus käinud.” Meil oli siis üleval kalandusnäitus, mis oli meeste hulgas hästi populaarne. Nad tulevad põnevaid näitusi vaatama ning on huvitatud ka teenustest, näiteks skaneerimisest.

Priit Põhjala

Keel võimaldab, aga ka sunnib. Eesti keel, vastupidi näiteks inglise keelele, sunnib valima „sina” ja „teie” vahel.

Mõnele meeldib kõigiga lahedasti sina peal olla, selliseid on üha rohkem, minule on aga suu järele ka teietamine. Häid tuttavaid, sõpru ja sugulasi ma muidugi sinatan, kuid võõramaid, keda vähemasti minul on eesti keele harrastajate väikeses klubis palju rohkem kui lähedasi, eelistan teietada. Ja ootan, et nemad teietaksid mind. Olen lihtsalt selline diskreetne inimene, kellele on vastukarva iga võõraga kohe kaisutama hakata, olgu füüsiliselt või verbaalselt, sõnavalikus.

Mõistagi ei ole see mingi eranditu isiklik reegel. Mõni võõras ulatab terekäe ja olemegi kohe sina peal, teisiti tunduks võimatu. Paari kauase tuttavaga oleme küll püüdnud üle minna teielt sinale, aga see on kuidagi võõrik ja teie jääb. Mõnega sinatan ja teietan läbisegi, kippudes unustama, kas oleme juba esimese või ikka veel teise juures.

Valimatud sinatajad tunduvad mulle läbikäimises aga väheke laisad või rumalad; nad justkui ei viitsi või oska suhtlusolukorda pädevalt hinnata ja sellele vastavat pöördumisviisi valida. Nad ei taju või tunnista ameti- või vanusevahe või mingit muud sorti distantsiga seotud piire, respekti, mida teietamine luua ja säilitada aitab ning milleta vajalikud sotsiaalsed struktuurid ei püsiks.

Sarisinataja lööks nagu iga ukse jalaga lahti, olgu selle taga nokastanud semusid täis kodukõrts või Inglismaa kuninganna magamistuba. Ime siis, kui ta vahel narriks jääb, olgugi et ise oma lähenemist lihtsaks ja tõhusaks peab. Samamoodi narriks jääks ju ka inimene, kes igas olukorras kramplikult teietaks.

Vahel osutavad sinalembijad eeskujudele: soomlased ja rootslased olla juba kümnendeid pigem sinatav rahvas („Kuningas on ka ainus, kellega rootslased teie peal on,” võib lugeda Rootsit ja rootslasi hästi tundva Tiit Made meenutustest), samas kui teietamine on rohkem juurdunud venelastel. Ja eestlased, teadagi, tahavad olla ennem Põhjamaade kui idanaabri moodi. Aga ega sinatamine üksi meid Põhjalale lähemale ei vii. Ja miski ei vääri kriitikavaba omaksvõttu ainult sellepärast, et on iseloomulik Põhjamaadele.

Tegelikult pole sealgi sinatamise-teietamise osas täit selgust. Soomes püüti alles hiljuti mõningatel elualadel kauasest sinatamiskombest vabaneda, õpetades näiteks ametikoolide õpilastele klientide teietamist. Tõtt-öelda ma ei teagi maad, kus keel, kui ta juba sunnib valima „sina”-„teie” vahel, ei põhjustaks taoti selleteemalisi erimeelsusi ja vaidlusi või ei teeks läbi nihkeid ühes või teises suunas.

Sageli, mulle näib, on need nihked seotud pelga keelemoe järgimisega. Kui keelemoe ühel ajajärgul kõlab kohasemalt sinatamine ja teietamine tundub iganenud, umbes nagu mütsikergitamine nüüdsel ajal, siis järgmisel hetkel võib uuele elule ärgata teietamine. Ma üldse ei imestaks, kui „teie” Eestis peagi jälle moodi tuleks – ja mitte üksi retrohilbuga sarnaneva moesõnana, vaid kompenseeriva keelendina ajal, mil viisakust ja kommunikatiivset pädevust üldiselt paljudel elualadel, näiteks poliitikas, turunduses ja avalikus esinemises, aina vähemaks jääb.

„Teie” naasmist toetab asjaolu, et kuigi sinatamine on siinmail popp – seda tajuvad keelekasutajad ja kinnitavad ka keeleuurijad –, on teietaminegi meil uuringute järgi varasematest aegadest küllalt veres. Alles hiljaaegu sahistati Eesti Ekspressis, et rahvusringhäälingu sinatavad saatejuhid põhjustavat kaebusi, mistap Margus Allikmaa soovitanud kõigil saatejuhtidel liigset familiaarsust vältida ja külalisi teietada.

Minu meelest tasubki au sees hoida mõlemat, praktiseerides nii sinatamist kui ka teietamist. Möönan, et valik pole alati kerge, sest olu- ja tundevarjundeid, mida siin silmas pidada, on palju, mõned neist kergesti hoomatavad ja mõned mitte. Kuid teisalt on see valik, mis muudab suhtluse rikkamaks ja värvilisemaks. Kui teietamine hääbuks, oleks meie keel valiku, suhtlus nüansi võrra vaesem. Nii et ehk ei olegi pidev valimine „sina” ja „teie” vahel mingi tüütu sundus, vaid hoopis väärt võimalus?

Margus Pedaste

Loodusõpetuse katseline tasemetöö 1. ja 2. kooliastmele on läinud väga hästi. See peaks julgustama ka teiste valdkondade arendajaid otsima uusi põnevaid lahendusi, mis aitavad hinnata liikumist nüüdisaegse õpikäsituse suunas.

Tartu ja Tallinna ülikooli meeskonnad on koostöös SA Innove ekspertide ning paljude õpetajatega umbes aasta töötanud 1. ja 2. kooliastme loodusõpetuse uue tasemetöö kallal. Sihiks on olnud liikumine konkreetsete teadmiste ja spetsiifiliste oskuste hindamiselt üldisema loodusteadusliku kirjaoskuse ja seda kirjeldavate oskuste hindamisele. Uuendusi on aga veelgi. Nüüdseks on katseline tasemetöö läbi viidud, tulemused analüüsitud ja võimalik neid laiemalt avada.

Milline on uus tasemetöö?

Tasemetöö 1. kooliastmele sisaldab ainult kolme ja 2. kooliastmele nelja ülesannet, kuid ülesanded on mahukad, sisaldades kokku vastavalt 36 või 60 hinnatavat ülesandeosa, mis tuleb lahendada 60 või 90 minutiga. Iga ülesanne on vaadeldav tervikliku loona, milles õpilastel tuleb lahendada üks probleem. Probleemi lahendamiseks on kaks teed. Seda tehakse kas uurimistöö või mitmekesisele infole tugineva otsustamisprotsessi najal.

Uurimistöö eeldab konstruktivistlikule lähenemisele omaselt esmalt eelteadmiste meeldetuletamist ning seejärel uute teadmiste konstrueerimist uurimisküsimuste ja hüpoteeside sõnastamise, katse planeerimise ja läbiviimise, tulemuste analüüsi ja järelduste tegemise kaudu. 2. kooliastme õpilastelt oodatakse ka oskust internetist lisainfot otsida. Seetõttu on uue tasemetöö tegemisel lubatud internetti kasutada. Nii suuname mõtlema sellele, et teadmiste päheõppimisest olulisem on info otsimise ja kasutamise oskus. Toetame nüüdisaegse õpikäsituse eesmärgiks oleva dünaamilise teadmiste baasi ja õpioskuste kujunemist. Uurimuslikke tasemetöid koostasid õpetajate ideedele tuginevalt Meelis Brikker, Mario Mäeots ja artikli autor Tartu ülikoolist. Seejuures tugineti rahvusvaheliselt levinud, aga meie enda koostatud uurimusliku õppe mudelile.

Uurimuslik on näiteks ülesanne, kus Riho tahab emale emadepäevaks ise potitäie lilli kasvatada: saialilli, rukkililli või astreid. Seejuures tekib tal aga hulk küsimusi. Õpilasel tuleb end Riho olukorda panna, saada aru tema murest, meenutada teadmisi taimedest ja nende kasvamisest, kavandada katse lillede kasvamist soodustavate tingimuste uurimiseks ning analüüsida sellises katses saadud tulemusi.

Otsustamisprotsess suunab õpilasi leidma probleemi lahendamisel arvesse võtmist vajavaid aspekte. Need võivad olla näiteks teaduslikud, eetilised, majanduslikud või personaalsed. Hea otsus on see, mille tegemisel on arvesse võetud mitu infokildu. Tasemetöös oodatakse ka oma otsuse põhjendamist, sest seeläbi saab aru, kuivõrd hea otsusetegija õpilane on. Tasemetöös aluseks võetud otsusetegemise mudel pärineb Miia Rannikmäelt, Anne Laiuselt ja Jack Holbrookilt. Otsusetegemise ülesannetele keskendusid eelkõige Miia Rannikmäe ja Regina Soobard Tartu ülikoolist ning Priit Reiska Tallinna ülikoolist, kuid kaasa lõid ka teised tasemetööde koostamise meeskonna liikmed ning siingi võeti aluseks õpetajatelt saadud ideed.

Otsusetegemise ülesande näiteks on ülesanne, kus Mariol on mureks oma kodu juures kauni merevaate kadumine. Selle põhjus on suur niiskus ja roostiku pealetung. Kuna ta elab looduskaitsealal, siis on kuivendamine keelatud ja tuleb valida alternatiivsete meetmete vahel, mis aitavad rannaniitu niiduna hoida. Valikus on käsitsi niitmine, traktori kasutamine ja mägiveiste kasvatamine. Otsuse tegemisel tuleb arvestada loodusesõbralikkust ja ajakulu. Info saadakse artiklitest „Rannaniidud on ohus!” ja „Kas mägiveis on uus traktor?”.

Mida ja kuidas hinnatakse?

Uudne on ka see, mida ja kuidas tasemetööga hinnatakse. Näiteks varem on lõpueksamite puhul loodusainetes peamiselt lähtutud Bloomi kognitiivsete mõtlemistasandite taksonoomiast ja koostatud ülesandeid teadmiste, arusaamise, rakendamis-, analüüsi-, sünteesi- ja hindamisoskuse hindamiseks. Samas on selge, et eksamiga hinnatav teadmiste ulatus on olnud väga tagasihoidlik ja ka hinnangu objektiivsus sõltub suuresti sellest, milline ülesanne õpilasele sattus (näiteks, õpilane ei osanud seletada kahepaiksete paljunemist, küll aga oskas roomajate oma jne). Riiklik õppekava seab loodusainete õppimise üldiseks eesmärgiks loodusteadusliku kirjaoskuse. Uuenenud tasemetöö jaoks kirjeldati see kümne loodusteadlikku kirjaoskust iseloomustava tunnuse kaudu. Neid tunnuseid töö käigus hinnataksegi ja kõik need kokku kirjeldavad õpilase loodusteaduslikku kirjaoskust.

Riiklike tasemetööde raames hinnatavad loodusteadusliku kirjaoskuse komponendid on järgmised.

1. Selgitab ja analüüsib loodusobjekte, nähtusi ja protsesse ning nendevahelisi põhjuse-tagajärje seoseid.
2. Kasutab korrektselt loodusteaduslikke mõisteid, sümboleid ning ühikuid.
3. Saab aru loodusteaduslikust tekstist ning loob ise lihtsa loodusteadusliku teksti.
4. Kasutab nähtuste, protsesside ja süsteemide ning seoste selgitamisel mudelit (joonis, skeem, kaart jmt) või koostab vajadusel ise mudeli.
5. Lahendab igapäevaelulisi loodusvaldkonnaga seotud probleeme ja teeb põhjendatud otsuseid toetudes loodusteaduslikele teadmistele, oskustele ja väärtushinnangutele.
6. Analüüsib ja tõlgendab loodusteaduslikku infot ning teeb selle põhjal asjakohaseid järeldusi ja otsuseid.
7. Leiab situatsioonist (video, animatsioon, mudel, joonis, tekst) probleemi ja sõnastab selle mõistetaval kujul.
8. Sõnastab uurimisküsimuse ja/või hüpoteesi.
9. Leiab eri allikatest (teatmeteostest, internetist, ajakirjadest, ajalehtedest, kaardilt jm) loodusteaduslikku infot (sh tõendusmaterjali, argumente) ja hindab seda kriitiliselt (ei hinnata 1. kooliastmes).
10. Kavandab andmete kogumiseks katse või eksperimendi ning valib õiged mõõtmis- ja katsevahendid (võimalusel viib virtuaalkeskkonnas katse ka läbi).

Täiesti muutunud on nende tunnuste hindamine. Kui varem on antud õpilastele punkte teatud tüüpi ülesannete eest ja enamasti vaadatud ainult koondtulemust, siis uues tasemetöös liigutakse tasemepõhisele hindamisele. Iga tunnuse juures eristatakse 1. kooliastmes kolm taset: nulltase, algtase ja kesktase. 2. kooliastmes lisandub kõrgtase. Hindamise usaldusväärsuse tõstmiseks hinnatakse iga tunnust igal tasemel kahel korral. Kõrgeim tase määratakse õpilasele, kes on selle taseme ülesanded lahendanud rohkem kui poolenisti. Madalam tase määratakse õpilasele, kes ei ole kõrgtaseme ülesandeid piisavalt hästi lahendatud, aga kel madalama taseme ülesanded või madalama ja kõrgema taseme ülesanded kokku on enam kui poole ulatuses lahendatud. Kui ka madalaima taseme ülesanded või üldse kõik vastava tunnuse ülesanded kokku ei anna enamat poolest punktist, siis määratakse õpilasele nulltase. Selline lähenemine vähendab võimalust, et alahindame õpilast, kui ta saab lahendamiseks ülesande võõral teemal, kuigi tegelikult on tal kontekstist sõltumatult vaadeldes hinnatav üldine loodusteaduslik oskus olemas. Kui üks kõrgtaseme ülesanne ebaõnnestub (aga ei lähe päris valesti) ja teine läheb hästi, siis määratakse õpilasele ikkagi selle tunnuse osas kõrgtase.

Õpilase soorituse taseme senisest täpsema hindamise eesmärk on seotud tasemetööde läbiviimise eesmärgi muutumisega. Tasemetöö ei ole väike eksam, vaid õppimist toetav hindamisvahend. Tasemetöö tulemused on õpetajale abi- ja töövahendiks, kuidas edaspidi koos õpilastega õppimist veelgi eesmärgipärasemalt planeerida ja korraldada. Kui õpetaja saab tasemetöö järel detailsema ja struktureerituma informatsiooni õpilase õpitulemuse kohta ning mõistab, kuhu on võimalik edasi liikuda, siis saab ta oma õpilaste eelteadmisi ja -oskusi arvestades tõenduspõhisemalt õpilaste arengut suunata.

Mida tulemused näitasid?

Katselised tasemetööd nii 1. kui ka 2. kooliastmele viidi läbi jaanuaris 2017. Töö tegid 4. ja 7. klassi õpilased, keda oli kokku vastavalt 1798 ja 2733. Valdavalt olid nad eesti õppekeelega koolist, kuid mõlemal juhul uuriti eraldi ka piisavat hulka vene õppekeelega koolide õpilasi, kes lahendasid ülesandeid vene keeles. Leiti, et vene õppekeelega koolides kasutati tasemetöö jaoks rohkem aega. Palju üllatavam oli aga, et kui 4. klassis loodusteaduslik kirjaoskus ja selle ükski vaadeldud tunnus eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste võrdlemisel ei erinenud, siis 7. klassis ilmnes juba selge erinevus praktiliselt kõigis tunnustes. Erandiks oli vaid uurimisküsimuse ja hüpoteesi sõnastamise oskus, kus tulemused olid küll eestikeelsete koolide poole positiivselt kaldu, kuid erinevus ei olnud statistiliselt oluline.

Kui vaadata kõigi katselise tasemetöö teinud 4. klassi õpilaste tulemusi koos, siis näeme, et üldiselt on õpilaste loodusteaduslik kirjaoskus algtasemel (vt joonist), kuid kahe tunnuse osas on saavutatud kesktase. Need on oskus kasutada korrektselt loodusteaduslikke mõisteid, sümboleid ja ühikuid ning arusaamine loodusteaduslikust tekstist või ise lihtsa loodusteadusliku teksti loomine. Kõige enam vajab arendamist tunnusprobleemi leidmine mingist situatsioonist ja selle korrektne sõnastamine. Selle tunnuse puhul on kesktaseme saavutanuid ainult 21% ja koguni 37% on nulltasemel. Keeruliseks osutus loodusteadusliku infot analüüsimine ja tõlgendamine ning selle põhjal asjakohaste järelduste ja otsuste tegemine, aga ka uurimisküsimuse ja hüpoteesi sõnastamine.

7. klassi tulemused näitasid, et üldiselt on õpilaste loodusteaduslik kirjaoskus kesktasemel ja kahes tunnuses on saavutatud isegi kõrgtase. Meie õpilaste tugevuseks on oskus selgitada ja analüüsida loodusobjekte, nähtusi ja protsesse ning nendevahelisi põhjuse-tagajärje seoseid ning korrektne loodusteaduslike mõistete, sümbolite ning ühikute kasutamine. Väga hea on ka loodusteaduslikust tekstist arusaamine ning oskus luua ise lihtsat loodusteaduslikku teksti. Kõige enam vajab arendamist katse või eksperimendi kavandamise oskus, sh õigete mõõtmis- ja katsevahendite väljavalimine.

Ootuspärane oli ka tulemus, et 1. kooliastme lõpuks ollakse valdavalt algtasemel ja 2. kooliastme lõpuks kesktasemel. Nimelt võimaldab uus lähenemine hakata hindama õpilaste arengut kooliastmeti edasi liikudes. See saab võimalikuks tänu läbivale loodusteadusliku kirjaoskuse tunnuste ja tasemete süsteemile. 1. kooliastme lõpus on õpilased valdavalt algtasemel ja hindame sellest madalamale jäävat nulltaset ja kõrgemale jäävat kesktaset. 2. kooliastme lõpus on õpilased kesktasemel ja peame hindama sellest madalamale jäävat algtaset ja kõrgemale jäävat kõrgtaset. Edasi võiks pakkuda, et 3. kooliastme lõpuks võiks õpilased olla valdavalt kõrgtasemel ning ei ole vaja enam hinnata nulltaset ja võib-olla ka algtaset, kuid hindamiseks tuleb välja töötada veel üks kõrgtasemest kõrgem tase. Kahe kooliastme näitel töötas väljaarendatud süsteem hästi.

Mida õpilased tööst arvasid?

Kuna uus tasemetöö oli katseline, siis oli meie jaoks väga oluline õpilaste tagasiside. Seda koguti nii põhi- kui ka eelkatsetusel. 4. klassi õpilased hindasid tasemetöö keskmiselt raskeks, aga samas üsna huvitavaks. 7. klassi õpilased arvasid raskuse kohta sama, aga huvitavuse kohta ütlesid pigem „enam-vähem”. Seega paistis, et tasemetöö oli õnnestunud, sest see ei olnud kummaski kooliastmes liiga lihtne ega ka keeruline ja kindlasti ei olnud see ebahuvitav. See tingis ka õpilaste suhteliselt kõrge motivatsiooni testi täitmisel. Viiepalliskaalal hindasid õpilased tasemetöö olulisust enda jaoks 7. klassis keskmiselt hindega 3,8 ja 4. klassis 4,3. Enda tehtud pingutust hindasid nad sarnaselt: vastavalt 3,7 ja 4,2. Huvitavana leiti veel, et õpilaste testimotivatsioon (testi olulisus õpilasele ja testi lahendamiseks tehtud pingutus) ei seostunud 4. klassis üldse tulemusega ja 7. klassis oli seos tulemustega nõrk. Seega sobib valminud tasemetöö õpilaste taseme hindamiseks, sõltumata nende motiveeritusest.

Kuna tasemetöö toimus elektroonselt SA Innove eksamikeskkonnas, siis uuriti õpilastelt ka seda, kas neil tekkis tehnilisi raskusi. Vastused näitasid, et enamiku õpilaste jaoks ei olnud mingeid probleeme – vaid 1% 4. klassi ja 2% 7. klassi õpilastest märkis, et nende arvutikasutamise oskus ei olnud tasemetöö lahendamiseks piisav. Seega on valmidus pabertasemetöödelt e-töödele üleminekuks täiesti olemas. E-tasemetööd võimaldavad muuta töö põnevamaks ja kasutada uudseid lahendusi, nt internetiotsingut, videoid, interaktiivseid simulatsioone jms.

Loodusainete õpetajatele julgeme tasemetöid välja töötanud projektimeeskonnaga soovitada senisest enam keskendumist suurematele eesmärkidele – üldistele oskustele, mis aitavad kujuneda terviklikul loodusteaduslikul kirjaoskusel. Katselise töö tulemused näitavad seejuures, millega on Eestis keskmiselt juba suhteliselt hästi ning mis tuleks õppimisel rohkem fookusesse tuua. Samas loodame, et peagi valmib ka õpetajasõbralik tehniline lahendus oma klassi või ka üksikute õpilaste tulemuste analüüsimiseks, et liikuda veel ühe nüüdisaegse vajaduse – õppimise personaliseerimise – juurde.

4. klassi õpilaste sagedus erinevatel tasemetel loodusteadusliku kirjaoskuse (LK) ja selle erinevate tunnuste (T1–T10) osas.

7. klassi õpilaste sagedus erinevatel tasemetel loodusteadusliku kirjaoskuse (LK) ja selle erinevate tunnuste (T1–T10) osas.

Uudse lähenemise väljatöötamisest

Elle Reisenbuk

Elle Reisenbuk,
SA Innove loodusvaldkonna peaspetsialist,
loodusvaldkonna arendustöö projektijuht:

Uut välishindamissüsteemi loodusainetes hakkasime välja arendama juba 2015. aasta suvel. Siis töötasime koostöös õpetajatega välja üldise suuna, kuhu loodavate tasemetöödega liikuda, ja koostasime kontseptsiooni esialgse versiooni. Arendustöö hoogustus jõudsalt 2016. aastal „Digipöörde” programmi Euroopa sotsiaalfondi tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt” raames, kui meiega liitus Tartu ja Tallinna ülikooli ühine töögrupp professor Margus Pedaste juhtimisel. Nende toetus ja abi on olnud meie jaoks väga olulise tähtsusega. Nüüdseks on ühiste jõududega valminud kontseptsioon koos hindamismudeliga, koostatud ülesanded ja testid ning läbi viidud nii eelkatsetamine kui ka katseline e-tasemetöö 1. ja 2. kooliastmes.

Ülesannete koostamise protsess oli pikk ja pakkus väljakutseid nii koostajate kui ka juhendajate jaoks. Koostamise muutis keerukaks ühelt poolt ülesande pikkus, kuna üks ülesanne koosnes paljudest osaülesannetest, teisalt muutus arenduse käigus hindamismudel, mistõttu tuli ülesandeid pidevalt vastavate muudatustega kohandada. Minu tänusõnad kuuluvad nendele tublidele õpetajatele, kes selle pika ja lõputuna näiva protsessi koos meiega kaasa tegid: Vaike Rootsmaa, Külli Relve, Aile Poll, Merle-Kairit Toom, Urve Jõgi, Merike Sepp ja Külli Liblik. Olulise panuse andsid ka Küllike Kütimets, Tuuli Koitjärv, Mare Kütt, Tiina Liebert, Kairi Kutta ja Piret Jõul.

Eelkatsetamine toimus 7. klassis 18.–21. oktoobrini ja 4. klassis 1.–4. novembrini 2016. Osalevaid koole oli 7. klassis kaheksa ja õpilasi 375, 4. klassis vastavalt 12 ja 585. Kuna mõlema kooliastme testis oli palju avatud vastusega küsimusi, ei olnud kõik vastused arvutihinnatavad. Eelkatsetamisel olid hindajateks ülesandeid koostanud õpetajad, ülikoolide töögrupi liikmed ja SA Innove loodusainetega tegelevad spetsialistid.

Pärast eelkatsetamist järgnes põhjalik õpilaste vastuste ja hindajate tagasiside analüüs, mille põhjal ülesandeid vastavalt vajadusele korrigeeriti ja pandi kokku uued testid. Ka need läbisid väiksemamahulise testimise.

Katselised e-tasemetööd viidi 7. klassis läbi 9.–13. jaanuarini ja 4. klassis 16.–20. jaanuarini. Tasemetööd olid valimipõhised: 7. klassis osales 2733 õpilast, neist eesti keeles 2249 ja vene keeles 484; 4. klassis osales 1798 õpilast, kellest 1687 sooritas töö eesti ja 111 vene keeles. Hindamisprotsess osutus väga keerukaks ja aeganõudvaks. Hindajatena töötamiseks avaldasid soovi 83 õpetajat. Meile valmistas küll palju rõõmu, et huvi uute loodusõpetuste e-testide vastu on õpetajate seas nii suur, kuid samas tegi see just eesti keeles õpetavate õpetajate hulgast valiku tegemise keerukaks. Määravaks said kõrgharidus vähemalt ühes loodusaines ja õpetamiskogemus. Nii asusid vastuseid hindama 30 õpetajat eesti ja 12 õpetajat vene keeles. Hindajad olid väga tublid ja said hästi hakkama. Eriti rõõmustas see, et väga paljud tegid omavahel tihedalt koostööd, mis muutis hindamise lihtsamaks ja ühtlustas tulemust. Eraldi tahan julgustada vene koolide õpetajaid aktiivsemalt niisugustes ettevõtmistes osalema.

Hea meel on, et kogu hindamisprotsess kulges positiivses õhkkonnas ning hindajad suhtusid uudsetesse e-ülesannetesse heatahtlikult ja huviga. Küll aga tekkis palju küsitavusi mõne vastuse hindamisel, sest vastuste varieeruvus oli suur ja hindamisjuhistes ei ole kõiki vastusevariante võimalik ette näha. Jõudsime järeldusele, et hindamisjuhised oleksid ikkagi võinud põhjalikumad olla. Samas olid õpetajad seisukohal, et avatud vastusega küsimused on testis siiski ääretult olulised, sest nii saab laps ka enda mõtteid lausesse vormida.

Kokkuvõtteks võib öelda, et suur töö on tehtud ja õppisime me kõik. Ees ootab teine katsetus 4. ja 7. klassis käesoleva aasta sügisel. Lähitulevikus peaks arendustöö suunduma edasi 3. kooliastmesse ja gümnaasiumi.

Seni on uue välishindamissüsteemi väljatöötamisel loodusainetes osalenud kokku 57 õpetajat, mis on märkimisväärne arv. Siia lisanduvad veel need õpetajad, kes koolides testide läbiviimisega seotud olid. Tänan kõiki, kes on loodusvaldkonna uue välishindamissüsteemi arendamisele kaasa aidanud: ülikoolide töögruppi eesotsas Margus Pedaste, Miia Rannikmäe ja Priit Reiskaga, nii ülesandeid koostanud kui ka vastuseid hinnanud õpetajaid, testid vene keelde tõlkinud ja ka vastuseid hinnanud Sergey Sharkovi, venekeelse tõlke eksperti Andrei Miljutinit, loodusõpetuse e-teste läbi viinud koole ja teste lahendanud õpilasi ning kõiki teisi, kes arendustöösse panustasid.

Arendustöö ülesannete koostaja pilgu läbi

Vaike Rootsmaa

Vaike Rootsmaa,
Rannu kooli loodusõpetuse ja geograafiaõpetaja,
Tartu Jaan Poska gümnaasiumi geograafiaõpetaja:

Ülesannete koostamine oli suur väljakutse, sest koostajatel ei olnud esialgu täit ülevaadet sellest, milline peaks lõpptulemus välja nägema, mis meetoditega seda saavutada ja milliseid vahendeid on võimalik kasutada. Alguses osalesimegi vastaval koolitusel.

Kõigepealt tuli leida idee, millest sõltus kogu järgnev tegevus. Ideid võis olla palju, kuid nende ülesanneteks vormimist piiras vastavas klassis olevate õpilaste teadmiste ja oskuste tase. Tihti tuli poolel teel ikkagi taktikat muuta, sest seda või teist polnud veel õpitud. Keeruliseks osutus katsete väljamõtlemine, kui vaja oli uurida näiteks maailmaruumi või maa sisemuses toimuvat. Peale selle tuli arvestada, et õpilased lahendasid ülesandeid arvuti taga ja mitte praktiliselt.

Esmalt plaanitut tuli mitu korda ringi teha ning igale osaülesandele leida õppekavast põhjendus, miks seda üldse lahendama peaks. Lisaks tuli määrata, millist oskust või teadmist antud küsimusega mõõdeti. Koostamisel pidi arvestama, et õpilased saaksid iga küsimuse järel õige vastuse teada, et mitteteadmine ei takistaks ülesannet lõpuni lahendamast. Lõpuks tuli ülesanded eksamite infosüsteemi sisestada, mis nõudis samuti erioskusi.

Kui õpetaja peaks igaks õppetunniks sellise ülesande välja mõtlema, siis kuluks ühe tunni ettevalmistamisele mitu nädalat. Sellepärast on tänuväärne, kui ülesannete väljatöötamisega tegelevad eri loodusainete õpetajad. Oleks hea, kui sellist ülesandepanka saaks edaspidi iga õpetaja kasutada. Selle kaudu paraneksid ka õpilaste oskused uurimisülesandeid lahendada.

Aega läks, aga asja sai ja küllaga kogemusi ka. Kui näidised on ees, tulevad uued ülesanded kindlasti kergemini.

Muljeid ja mõtteid kaks kuud pärast 4 x 749 lahenduse hindamist

Mart Kuurme

Mart Kuurme,
Tallinna reaalkooli ja Merivälja kooli füüsika- ja 7. klassi loodusõpetuse õpetaja:

Hindajaks kandideerimine oli mulle endalegi üllatus, sest  eelistan loomulikkust kunstlikkusele ja seda eelkõige loodusega suhtlemisel. Senini on silme ees kevadhommik 1960-ndate algusest, kui kõndisime Priksu metsa poole, käes tühi vihik. Ja õhtu, kui vihik sai täis selle päeva avastustest ja vahetutest muljetest. Mingeid hüpoteese ega uurimisküsimusi polnud meile antud ega pidanud me püstitama. Oli vaid ehe rõõm, mis püsib senini. Meeles on ka kahe aasta tagune kevadhommik, kui mu oma õpilased kevadisel õppepäeval metsas kampades ringi trampisid ja üliagara aineõpetaja koostatud paksu paberipakki jäetud lünki täitsid. Küsimusele „Mis paneb metsas asju liikuma?” oli üks tubli poiss vastanud: tuul ja tihased. Ega ta ise pärast mäletanud, et nii kirjutas. Peaasi oli lünk täis saada. Kambajõmmi kirjutatud lihastest said kopeerimismasinas tihased.

Probleemid tasemetöös, mille nelja küsimuse vastuse üheks hindajaks oli mul võimalus olla, olid põnevad ja lahendused huvitavad lugeda. Kuid õpilased, kellelt palusin arvamust töö  kohta, olid ebalevad ja segaduses. Mõistan neid hästi. Mis uurimisküsimuse näiteks peaks esitama, kui saad teada, et „Jüri ei saa aru, miks igal pool talve pole”. Esiteks see tore sõna „miks”. Minu suur armastus miks-küsimuse suhtes sai otsa juba ligi 20 aastat tagasi, kui kirjutasin magistritööd „Loodusteadusliku maailmapildi kujunemisest 4.–6. klassis”. Sadade õpilaste hulgas läbi viidud uuringus osutus küsimusele „Miks öö ja päev vahelduvad?” populaarseks vastuseks „Et saaks magada”. Täpsustuseks – vastusevariante ei olnud ette antud. Sellest alates eelistan küsida „Mis põhjusel? Mis põhjustab … ?”.

Teiseks – uurimisküsimus! Kas see tuleks esitada taipamatule Jürile? Selle peaks esitama ikka probleemi ees seisja Jüri ise. Olen aastaid töötanud IB-õpetajana. Uurimisküsimuse füüsikas esitab uurija kujul „Kuidas üks suurus sõltub teisest?”. Eks püüdke aastaaegade vaheldumise põhjused ühte küsimusse panna. Mina küll ei oska. Ja pole ime, et mõistlik vastaja andis nähtusele ammendava vastuse. Ja mina pidin talle 0 panema. Milleks see hea on?

Kokkuvõtteks – mind valitsevad segased tunded. Ühelt poolt on elu ilus. Aastaajad vahetuvad endiselt. Jälgime muutusi looduses, vaatame selgitavaid videoid, pööritame ja keerutame gloobust. Vähemalt igal sügisel korra. Arusaamine paraneb tasapisi. Põhikooli teine aste on kuldse uudishimu iga. Just selles eas on laps avatud kõigele, vastuvõtlik suurtele ideedele. Miks on vaja eurobürokraatiat kooli toppida? Püstitada mingeid kõigile ühesuguseid pisikesi eesmärgikesi ja nende täitmist punktuaalselt kontrollida on minu meelest ebaloomulik. Kahju tuleb sellest rohkem kui kasu. Las ta mõtleb ise, ärgem ahistagem teda oma alaliste konkurssidega, olümpiaadidega, ülipikkade koolipäevadega jms.

Venekeelseid vastuseid hinnanu kogemus

Liudmila Sapronkina

Liudmila Sapronkina,
Kallaste kooli geograafia- ja bioloogiaõpetaja:

Käesoleval aastal osalesin loodusainete vene õppekeelega koolide 4. ja 7. klassi e-testide hindamises.

Testimise käigus kontrolliti muuhulgas, kuidas on arenenud õpilaste uurimisoskused. Arvan, et üks keerulisemaid ülesandeid selle testi juures oli hinnata, mis tasemel on probleemsituatsiooni analüüsi, probleemi ja uuritava küsimuse püstitamise, hüpoteesi sõnastamise, uurimise/katse planeerimise ja läbiviimise oskused välja kujunenud.

Testide koostajad on suure ja eduka tööga hakkama saanud. Ülesanded olid koostatud vastavalt vanusele ja arvestatud oli seost igapäevaeluga. Suurem osa õpilastest tuli tööga toime ja see rõõmustab väga.

Testide hindamisel, ennekõike 7. klassi testis, tulid esile järgnevad probleemid: õpilased ei suuda probleemi ja katset omavahel seostada, ei oska eristada probleemi ega uurimisküsimust. Seega peab pöörama rohkem tähelepanu tekstianalüüsile.

Erilist tähelepanu on väärt küsimused, kus õpilane pidi katse läbiviimiseks vajalikud vahendid välja valima. Hea oleks, kui vastused, kus nõutakse mingi nähtuse selgitamist, oleksid pikemad, muidu võib hindaja tõlgendada vastuseid erinevalt.

Hindajate jaoks ei olnud eksamite infosüsteemi siseneda raske. Hindaja nägi nii õpilasele esitatud küsimust kui ka tema vastust, samuti eri raskusastmega vastusevariante. Süsteemis sai anda õpilasele tagasisidet, mida ma hindajana vastuseid kommenteerides ka kasutasin. Arvan, et see tagasiside polnud üksnes õpilase, vaid ka õpetaja jaoks. Paljudes küsimustes sain kasutada kolleegide abi, mis oli suureks toeks.

Hindajatel oli võimalik tutvuda ka hindamismudeliga, minu arvates on valitud mudel sobiv.

Foto: Tiit Mõtus.

Gustav Adolfi gümnaasiumi renoveeritavas I ja II kooliastme õppehoones Kalamajas sai valmis esimene klassiruum, kus eile toimus näidistund.

GAG-i I ja II kooliastme õppehoones on 30 klassiruumi, igal klassil oma koduklass. Klassiruumis on igale õpilasele oma kapp, kus saab hoida lisaõpikuid, kunsti- ja tööõpetuse vahendeid, mis muudab õpilase koolikoti kergemaks. Kooli sisekujunduse kavandamisel on olulisteks märksõnadeks laste aktiivne liikumine, loovus ja õppimisrõõm. Lähtume põhimõttest, et õppida saab kõikjal ning uuest õppehoonest saab maja kui õpik. Kooli koridorides on jooksurajad, tegevusalad ja istumisalad. Saab mängida, ronida ja rippuda. Näiteks on võimalus kolmandalt neljandale korrusele minna ronimisala kaudu tavalisi treppe kasutamata. Koridorides on õpialad grupitöödeks, eraldatud istumisalad ja puhkealad.

Kooli südameks on läbi viie korruse avatud astmestikuga aatrium, mis on ühtlasi einestamis -ja puhkeala. Vajadusel modelleeritakse see ümber aktuste- ja kontserdisaaliks.

Raamatukogu koolis eraldi ei ole, vaid kogu majas on koridoridesse paigaldatud avatud raamaturiiulid. Raamatukokku saavad täiendavat lugemismaterjali kaaslastega jagamiseks tuua kõik õpilased ja õpetajad, kellel kodus väärt raamatud riiulis seisavad. Aatriumi piirkonnas asuvad keeleklassid ning esimesel korrusel käsitöö- ja tööõpetuse klassid. Viimasele, viiendale korrusele tuleb inspireeriv ja hubane loovala, kus on ruumi kunstile, multimeediale, robootikale, arvutiklassile, muusikaklassidele, salvestamisruumile, õpilastele isetegevuseks ja rühmatöödeks. Õppehoone kahel katusel on avatud avarad puhke- ja õppealad, tähetorn ning seadmed ilmavaatluseks. Koolihoov sisustatakse nii, et õpilastel on põnevad võimalused vahetundide aktiivseks veetmiseks õues iga ilmaga, et tekitada lastes harjumust viibida värskes õhus ja tagada päevane liikumisnorm.

William Shakespeare’i sünnipäeval. 23. aprillil kell 13 toimub Viru keskuse Rahva Raamatus Briti kirjanduse arutelu.

Juttu tuleb nii klassikalisest kui ka tänapäeva Briti kirjandusest kirjandusteadlase, tõlkija, autori ja noore perspektiivist. Kõigile külalistele pakutakse hea Briti kombe kohaselt teed ja küpsiseid. Üritust juhib koomik ja Comedy Estonia kaasasutaja Louis Zezeran.

Arutelus osalevad tõlkija ja toimetaja Krista Kaer;  Šoti krimikirjanik Douglas Lindsay; tõlkija ja kirjandusteadlane, muuhulgas iiri kirjanduse õppejõud Tallinna ülikoolis Miriam Anne McIlfatrick-Ksenofontov; Tallinna inglise kolledži gümnasist Anni Türkson.

Arutelu toimub inglise keeles.

Kohtumiseni Rahva Raamatus!

19. aprillil tutvustasid Tallinna kutsekoolid oma erialasid Maardu õpilastele.

Esitlus toimus Maardu vaba aja keskuses (Keemikute 12b). Esindatud olid kõik kümme Meistrite Gildi kuuluvat Tallinna kutsekooli: polütehnikum, ehituskool, tööstushariduskeskus, merekool, mehaanikakool, Kopli ametikool, Teko, majanduskool, balletikool, Georg Otsa muusikakool.

Kell üks tutvustati kutsekoolide erialasid Maardu põhikooliõpilastele, keda tuli saal täis, mitmed klassid koos õpetajaga. Kell kolm pakuti sama infot Maardu gümnaasiumiõpilastele, keda aga tuli kohale vähem. Põhjus ilmselt selles, et gümnaasiumiõpiasi ongi Maardus vähem. Jutt käis paralleelselt eesti ja vene keeles, sest mõnedki Maardu põhikooliõpilased ei saanud eesti keelest üldse aru. Aga eks nad siis kutsekoolis õpivad!

Maardu projekti juht Meeli Kaldma märkis, et õpilaste huvi oli suur – üle 150 noore võttis endale Tallinna kutsekoolide infovoldiku, nad külastasid kõigi kutsekoolide infolaudu ning vaatasid ka ettekandeid.

Tallinna kutsekoole koondav Meistrite Gild on moodustatud Lõuna-Eestis tegutseva Liivimaa kutsekoolide ühenduse eeskujul. Ta on mõeldud Tallinna kutskoolide maine kujundamiseks. Esimest korda käisid Tallinna kutsekoolid Meistrite Gildi egiidi all viimasel „Teeviidal”. Seal olid juba gildi logod väljas, kuid esialgu veel tagasihoidlikult. Maardus olid aga gildi reklaamplakatid ja lipud-viplid juba jõuliselt välja mängitud. See oli Tallinna kutsekoolide esimene suur ühine reklaamüritus. Järgmisel aastal tullakse Maardusse tagasi – see on juba kokku lepitud.

Meistrite Gild Tallinna kogukonnapäevadel

Edaspidi osaleb Meistrite Gild Tallinna kogukonnapäevadel, näiteks Kopli kevadistel perepäevadel, Nõmme roheliste väravate tänaval, tehakse kaasa ka sumedate juuniõhtute loengusarjas, reklaamides täiskasvanuõpet. Osaleda tahetakse Kopli suvelõpufestivalil, Uue Maailma tänavafestivalil, vabaõhumuuseumi mihklipäeval jne. Üks idee on, et Meistrite Gild hakkab Harjumaal käima bussiga koolist kooli. Igasse kooli kõik kümme Tallinna kutsekooli korraga ilmselt ei lähe, sest koolide õppekavad on eri tasemega, kuid ka mõne kooli puudumisel astutakse üles ikkagi Meistrite Gildi koolidena.

Meeli Kaldma märkis, et kohe saab valmis Meistrite Gildi veebileht. Enamik eeltöid selleks on juba tehtud. Veebruaris-märtsis tegid kõigi Tallinna kutsekoolide õpilased oma koole tutvustavaid videoklippe. Osa neist mängiti Maardus juba ette. Balti filmi- ja meediakool aitas õpilastel neid teha. Edaspidi lähevad videod Meistrite Gildi kodulehele ja neid saab sotsiaalmeedias levitada.

Meistritr Gildi kuuluvate kutsekoolide koostöö on olnud väga hea, nendib Meeli Kaldma. Näiteks Maardu saali stendid-reklaamid ja töölauad saadi poole tunniga paika, laval esinejad olid väga tublid ja numbrid, mis nad esitasid, sisukad ja heal tasemel. Ainult üks väike iluviga oli kogu asja juures ‒ võimendus tõrkus paar korda, nii et mõne numbri algust tuli natuke oodata.

Aga õpetajaks õppimine?

Maardu õpilaste ettekujutust kutseõppest Meistrite Gildi ülesastumine kindlasti laiendas. Kui tavaliselt mõeldakse kutsekooliga seoses esimese asjana metallitööle, siis Maardu vabaajakeskuses noored nägid, et võimalik on õppida nii pillimeheks kui ka keevitajaks, nii lauljaks kui ka puusepaks, tantsijaks või madruseks, raadiotehnikuks või õmblejaks jne.

See paistis ka silma, et õpetajaks ei saa põhikoolilõpetaja kuskil õppida, ehkki Johannes Käis on toonitanud, et just põhikooli lõpus on noortel kõige rohkem õpetajaks hakkamiseks vajalikku idealismi. Ilmselt tuleb loota, et gümnaasiumidesse tekib pedagoogika valikaine, milles noored saavad põhjaliku ülevaate tänapäevastest õppemeetoditest (projektõpe, keelekümblus, ümberpööratud klassiruum, digiõpe, Orffi meetod jms) ning kus nad saavad kõiki neid meetodeid nooremate või omaealiste peal järele proovida.

Turbaproovide võtmine.

siis lõpeb see suure tõenäosusega sellega, et lapsed ütlevad: „Õpetaja, teeme seda veel! See oli äge!” Just selliste emotsioonidega sõitis Riia eesti kooli seltskond 31. märtsi õhtupoolikul Riiga tagasi, sest hariv ja huvitav päev Niedrāju-Pilkase rabas oli lõppenud.

Kevadest sai talv

Kuigi me lootsime, et märtsi lõpus on ilm kevadiselt soe, siis mida lähemale Eestile jõudsime (Niedrāju-Pilkas raba on Ikla piiripunktist umbes 30 km kaugusel), seda lumisemaks kõik läks. Imestust võisime välja lugeda ka meie giidi Kristapsi silmist, kuid oma mõnusa suhtumisega meelitas ta bussist välja ka skeptilised 8. klassi poisid-tüdrukud.

Seejärel jagasime 5.‒8. klassi õpilased gruppidesse ja selgitasime, mida me neilt ootame. Iga grupp sai tööjuhised, pliiatsi, alusmapi, töölehed (inglise keel, matemaatika), mõõdulindi ja eelnevalt (matemaatikaõpetaja abikaasa) ettevalmistatud puupulga, millega tuli puude kõrgust mõõta. Kõige põnevamad asjad ‒ neoonrohelised räätsad ‒ andis meile giid.

Kõik algab suhtumisest

Saime väga ruttu aru, et meil on giidiga vedanud. Kes oleks arvanud, et turbaproovide võtmine ja turba olemusest jutu kuulamine võib olla kooliõpilastele äärmiselt huvitav ja kaasahaarav? Kui jõunumbrid esitatud (turbapuuri maasse surumine nõuab tugevust) ja esimesed „ah-kui-pehme-ja-sügav-see-maapind-on-emotsioonid saadud, panime jalga räätsad ja hakkasime õõtsuval tasapinnal liikuma, täpselt nagu suur pingviinide grupp – tasakesi, jalgu pigem lohistades.

Meie matk kestis koos lõunapausiga kokku kolm tundi ja selle ajaga läbisime kuus kilomeetrit. Tempo oli paras, vahepeal täitsid õpilased töölehti ja ülesandeid, uurisime samblaid ning saime teada, miks ei tohi rabajärvest vett juua ja kuidas eelmise sügise jõhvikad ikka sama isuäratavad on. Kui kuulsime, kui sügav rabajärv olla võib, siis tekkis küll tahtmine paar sammu kaldast eemale astuda ja seismiseks mõni kindlam koht valida. Aga sellel ebakindlal pinnasel oli ka oma võlu – tuletas meelde, et kõik ei ole alati kindel, kuid kõigega saab hakkama, kui olla teadlik ja positiivselt meelestatud.

Kuidas saadud teadmisi rakendada?

Riia eesti kool juhib Erasmus+ projekti „Environmentally Friendly Cranberries and Innovative Tablets”, mille eesmärk on seostada loodust ja IT-d. Palusime aineõpetajatel eelnevalt mõelda, kuidas saaks rabas saadud teadmisi-kogemusi rakendada nii koolitunnis kui ka kohapeal.

Inglise keele õpetaja oli õpilastele valmistanud väga põhjaliku töölehe, mis andis ingliskeelse ülevaate, milliseid linde, loomi ja taimi rabast leida võib. Õpilaste ülesanne oli määratleda liike ja kirjeldada oma kogemust.

Matemaatika ülesanded olid mitmekülgsed – näiteks tuli puupulga abil mõõta rabas puude kõrgust, arvutada ühe aari hapnikutoodangut jne.

Kunstiõpetuse õpetaja andis õpilastele ülesande teha grupi peale kümme pilti kas koolist kaasa võetud tahvelarvutite või isiklike nutivahenditega. Pilte kasutati kunstitunnis – väljaprinditud mustvalgetele fotodele joonistasid õpilased peale sobivaid täiendusi. Lisaks joonistavad õpilased kevadnäituse jaoks rabataimi nii paberile kui ka puidule ning sinna juurde tulevad taimede nimed eesti, läti ja inglise keeles.

Eesti keele (võõrkeelena) tunnis kirjutasime käskiva kõneviisi õppimisel juhiseid rabas käitumiseks ja raba tutvustava rühmatöö (plakati).

Räätsamatka planeerides tuleb tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele.

• Tasub vaeva näha, et leida tõeliselt hea giid, kes suudab oma energia ja teadmistega ka teismelisi n-ö rabausku pöörata ja teeb sellega õpetajate elu lihtsamaks.
• Riietus peab vastama ilmale (müts, sall, kindad, tuule- ja veekindlad riided) ja kindlasti tasub kaasa võtta varuriided. Jalanõudest sobivad kõrgema säärega kummikud, mida vajadusel soojustada nt villaste sokkidega.
• Matk on füüsiliselt koormav, ideaalis võiks seltskond olla ühtlase tasemega.
• kindlasti tasub eelnevalt läbi mõelda, mida ja kuidas rabas teha, milliseid abivahendeid on vaja jne, kuigi ka üksnes räätsadega matkamine on suurepärane kogemus.

Riia eesti kool on lätikeelne üldhariduskool Läti pealinnas, kus õpitakse ka eesti keelt ja kultuurilugu ning tähistatakse mõlema riigi tähtpäevi. Kakskeelselt, muidugi.

Riia eesti kool juhib Erasmus+ projekti „Environmentally Friendly Cranberries and Innovative Tablets” (lühidalt „Jõhvikad ja tahvelarvutid”), mille eesmärk on siduda omavahel IT ja loodus. Rahvusvahelises projektis osaleb kool Võru Kreutzwaldi põhikool Eestist, The Istituto Comprensivo della Val Nure Itaaliast, Kiukaisten yhteiskoulu Soomest ja (IV Liceum Ogolnoksztalcace im. I. Dywizji Kosciuszkowskiej Poolast. Projekti koduleht ja lisainformatsioon on siin

Aprill on tervisekuu ja seega aeg, mil oma tervisele tavapärasest rohkem rõhku panna. Tartu Descartesi kooli tervisemeeskond kutsub kõiki Tartu koole 24. aprillist 8. maini samme lugema. Avasammud tehakse esmaspäeval, 24. aprillil kell 9. Kokkuvõtete aeg on esmaspäeval, 15. mail „Liikuma kutsuva kooli” VUNK kogemusseminaril.

Koolis on õhus ka teised terviseteemad: kõik huvilised saavad koolis arstikabinetis oma tervisenäitajaid (sh veresuhkru tase) kontrollida ning elustamisoskusi proovile panna. Kuni 28. aprillini saavad nii õpetajad kui ka õpilased osaleda suhkruteemalises võistlusmängus. See on Socrative keskkonda üles laaditud küsimustik, millele saavad õpilased ja õpetajad vastata.

Aktiivselt jätkame ka mais: 3. mail on plaanis rattapäev, 11. mail osaleme orienteerumisel ning kutsume ka teisi koole endaga koos aktiivselt liikuma. 15. mail korraldame VUNK-i kogemusseminari ja avame pidulikult oma ronimislinnaku. Põnevust jagub! Aktiivsust ja liikumist igasse päeva!