Tõlkimine sünkrooni
14. ja 15. aprillil toimus Vilniuse ülikoolis üheksandat korda tõlke harjutuskonverents, millest võtsid osa Balti riikide tõlkeõpetuse suulise tõlke eriala üliõpilased. Eestist osalesid Tartu ülikooli ja Tallinna ülikooli üliõpilased, lisaks harjutasid tõlkimist ja koostööd Riia ja Vilniuse ülikoolide tudengid.
Konverents teemal „Balti riigid 21. sajandil: võimalused ja ohud” keskendus sünkroontõlkele. Üritust aitas rahastada SCIC ehk Euroopa Komisjoni suulise tõlke peadirektoraat.
Trumpi efekt
USA õpetajate seas 23. märtsist 2. aprillini läbi viidud uuring „Trumpi efekt: presidendikampaania mõju meie koolidele” näitab, et vabariiklasest Trumpi valimiskampaania külvab lastesse hirmu, kirjutab Der Spiegel. Üle kahe kolmandiku õpetajatest arvab, et mures on need õpilased, keda valimiskampaanias rünnatakse, näiteks immigrantide ja moslemite järeltulijad.
Üks õpetaja peamiselt afroameeriklastega koolist kirjutas: „Lapsed usuvad, et kui Trump presidendiks saab, saadetakse kõik mustanahalised Aafrikasse.”
Alakaalulised lapsed
BBC teatel alustasid maailma riikide jõukuse pingereas viiendal kohal olevas Suurbritannias tuhanded lapsed kooliaastat alakaalulisena. Parlamendiliikmed soovitavad valitsusel kasutada osa uuest suhkrumaksutulust, et pakkuda vaesematele lastele tasuta koolilõunaid ka koolivaheaegadel.
Laste olukorda võib põhjustada perekonna madal sissetulek või vanemate suutmatus nende eest hoolitseda. „Keegi ei tohiks näljasena kooli minna olukorras, kus palju kõlblikku toitu visatakse prügikasti,” ütles valitsuse esindaja.
Uus suund: rannaõpe
Ühendkuningriigis muutub õuesõpe üha populaarsemaks, kirjutab ajaleht The Telegraph. Esimesed metsaõppe katsetused tehti 1990. aastatel. Kuna riigil on pikk rannajoon, on üks uusimaid õuesõppe vorme rannaõpe.
Esimene õpetajatele mõeldud akrediteeritud rannaõppe koolitus toimus viis aastat tagasi. Näiteks Lyndhurst Firsti koolis külastab iga klass randa kaks korda aastas. Märgatud on laste enesehinnangu ja enesekindluse tõusu, samuti saavad nad rannaõppest inspiratsiooni loovaks tegevuseks.
Pakistani õpilased tunnevad hirmu terroristide ees
Ühe Pakistani erakooli direktor Yasmin Ashraf rääkis ajalehele Der Spiegel, et keskmiselt iga kahe kuu tagant sulgevad nad kooli mõneks päevaks võimaliku rünnaku kartuses. Ta lisas, et erakoolidel on rohkem võimalusi palgata koole valvama sõdureid ja politseinikke kui riigikoolidel.
Pärast 80 lapsohvriga rünnakut Peschawaris 2014. aasta detsembris tugevdati turvameetmeid veelgi. Sel aastal tühistas kool turvalisuskaalutlustel kevade alguse pidustused.
Vaesus Briti koolis
Ühendkuningriigi õpetajate ametiühing viis läbi uurimuse vaesuse ilmingutest koolis, kirjutab BBC. Tulemused on järgmised: kolm neljandikku õpetajatest märkas lapsi, kel ei olnud hommikuti kodus süüa, kolmandik nägi koolist lahkumise põhjusena pere kodutuks jäämist, 41% õpetajatest andis perekondadele nõu.
Enamik nägi õpilasi, kes ei suutnud endale koolivormi lubada, nende käitumisprobleeme, põhjuseta puudumisi ja ärevuse suurenemist. Õpilasi aidati söögi ja koolitarvetega, 15% õpetajatest ja 59% koolidest aitasid ka riietega.
Algebra õpetamine on USA-s küsimärgi all
USA-s arutletakse selle üle, kas kustutada algebra matemaatika õppekavast või mitte. Diskussioon algas politoloogiaprofessor Andrew Hackeri (raamatu „The Math Myth and Other STEM Delusions” autor) küsimusest „Milleks vajab inimene algebrat?”. Tema sõnul ei lõpeta üks viiest ameeriklasest keskkooli (8.−12. klass) algebra tõttu, lisaks on algebrateadmisi vaja ainult viiel protsendil töökohtadest. Vastaste arvates tuleks algebra õppekavast likvideerimise asemel parandada õpetamise kvaliteeti, kirjutab ajaleht Süddeutsche Zeitung.
Väikelapsed vajavad kvalifitseeritud õpetajaid
BBC kirjutab, et väikelapsed vajavad pädevaid õpetajaid. Väikelapse aju on nagu käsn, mis imeb endasse teadmisi ja loob teadmiste vahel seoseid kiiremini kui teistel eluetappidel. Seetõttu on oluline muuta mänguaeg samaaegselt õpiajaks.
Kui lapse oskusi varakult ei arendata, võivad tagajärjed mõjutada negatiivselt nii nende füüsilist, kognitiivset kui ka emotsionaalset arengut. Näiteks peaks laps oskama oma kolmandaks sünnipäevaks 200 sõna.
Taanis muutub keskkooli pääsemine keerulisemaks
Taani valitsus tutvustas kava, mille kohaselt karmistuvad gümnaasiumi sisseastumisnõuded. Taani peaministri Lars Løkke Rasmusseni sõnul on gümnaasiumiaste mõeldud neile, kes soovivad hiljem haridusteed jätkata.
Kolme aasta pärast peab gümnaasiumi kandideerivate õpilaste taani keele ja matemaatika hinne olema vähemalt Taani 4 ehk D praeguse 2 ehk E (Eesti mõistes nõrk 3) asemel, kirjutab The Local. Taanis kasutatakse hindeid 12, 10, 7, 4, 2, 0 ja ‒3.
Ülekaaluliste õpilaste arv väheneb
Šveitsi terviseedendamise sihtasutus (GS) on aastate jooksul jälginud 14 000 õpilase kaalunumbreid kolmes suuremas linnas: Bernis, Baselis ja Zürichis. Kümne aasta jooksul on ülekaaluliste arv kolme protsendi võrra vähenenud, ometi on kuuendik õpilastest ülekaalulised, kirjutab The Local.
Aruande kohaselt on vähenenud ülekaaluliste eelkooliealiste ja immigrantidest laste arv. Samas, mida vanemad on õpilased, seda rohkem on nende hulgas ülekaalulisi.
Immigratsioonipettus paljastati valeülikooli abil
USA föderaalagendid seadsid lõksu, kui esinesid olematu Northern New Jersey ülikooli esindajatena, kes pakkusid tasu eest õppe- ja tööviisasid ja nende pikendust. Arreteeriti 21 inimest.
Süüdistaja sõnul teadsid vahistatavad, et sellist ülikooli ei ole olemas. Vestlused viisaostjatega näitasid selgelt, et ülikoolide tasuline õppeviisapikendusäri on kestnud aastaid. Peamiselt osteti viisapikendusi Hiinast ja Indiast, vahendab BBC.
Kassid hõivavad ülikool
Lisaks kuulsale Šotimaa raamatukogukassile koguvad internetis kuulsust teisedki koolikassid. Näiteks Saksamaal Augsburgi ülikooli territooriumil peesitab 14. semestrit oranž kõuts, kel on sotsiaalmeedias rohkem fänne ja like’e kui ülikoolil endal.
Kass on ülikooli mitteametlik maskott. Kolm vabatahtlikku üliõpilast kajastavad kassi tegemisi sotsiaalmeedias. Ametlikult kuulub kass ülikooli lähedal elavale naisele, kes teda toidab, kirjutab The Spiegel.
Ilma tunniplaani ja hinneteta kool
Berliinis tegutseb alates eelmise aasta novembrist erakool New School, kus õpib praeguse seisuga 12 õpilast vanuses 12−16. Erakooli muudab erakordseks asjaolu, et seal puudub klassikaline tunniplaan. Õpilased valivad ise, mida teha tahavad.
Üheksast viieni veedavad nad aega koolis ja panevad enda tunniplaani ise kokku. Näiteks ehitatakse akvaariumi või vaadatakse keeleõppe eesmärgil multifilmi „Simpsonid”. Hindeid koolis ei panda ning õppemaks on 10% lapsevanema brutosissetulekust, kirjutab Der Spiegel.
Sexting ähvardab „nutipõlvkonda”
Suurbritannia leiboristid kritiseerisid valitsust, mis „ei kaitse nutitelefonipõlvkonda”. Viimaste all mõeldakse nooremaid kui 16-aastasi, kelle hulgas kogub ülikiiresti populaarsust sexting (erootilise sisuga sõnumite, piltide, videote saatmine – toim).
Leiboristide sõnul tuleb seksuaalkasvatus kõikides koolides kohustuslikuks muuta, nii väheneks alaealiste seksuaalse ärakasutamise oht. Statistika kohaselt uuris politsei 2013. aastal alla 16-aastaste hulgas 51 sextingu juhtumit, eelmisel aastal aga juba 665, vahendab BBC.
Kogunud ÕIE TÄHTLA