Kui laps ei saa kasvada oma sünnikodus
Eestis kasvab asendus- või perekodus 762 last ning igal aastal eraldatakse perest umbes 250 last. Mis põhjusel lapse vanematest eraldamise otsus tehakse ning kas asenduskodu suudab asendada lapsele tema päris kodu?
John Hattie: praktika on olulisem kui teooria
John Hattie väidab oma uues raamatus „Nähtav õppimine. Jätkulugu“, et õpetaja-praktiku videosse võetud tunnil peaksid olema kahed subtiitrid: ühed selgitaksid, kuidas õpetaja kavatses tundi anda, ja teised näitaksid, mida ja kuidas pidi õpetaja olude sunnil oma esialgses tegevuskavas käigu pealt muutma.
Hattie tutvustab ka äppi Visible Classroom, mis jälgib õpetaja tegevust tunnis. Õpetajad ei uskunud oma silmi, kui Visible Classroomi rakendus näitas, et lausa 89% tunni ajast räägivad nad ise ega lase õpilastel peaaegu üldse suud lahti teha.
USA-s ei tahetud Visible Classroomi äppi kasutada. Arvati, et nii tekiks massiliselt tõendeid õpetajate ebakompetentsuse kohta. Samas olid lastevanemad sellest väga huvitatud.
FOORUM. Matemaatika e-eksamist
Loo Keskkooli matemaatikaõpetaja Allar Veelmaa kritiseerib riigi kavatsust minna matemaatika riigieksamil üle e-eksamile. Ta nendib, et tuntud leidur Jaan Tatikas ehitas ka mitmeid seninägemata masinaid, kuid töötamas pole nendest keegi ühtegi näinud. Sama saatus ootab tema hinnangul e-eksamit. Ta küsib: „Kas teeme siis hoopis teistmoodi eksami, kus on üksikküsimused, lahenduskäik küsimustega ette antud ja vastus üheselt esitatav? See pole siis ju enam eksam, vaid eksami hale paroodia.“
Kust tuleme, kuhu läheme? Ja miks seda on vaja teada?
Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme valutab südant Eesti oma kasvatus- ja haridusteadusliku mõtteloo hääbumise pärast. Ta kirjutab, et kogu kasvatus- ja haridusproblemaatika lahendamine on taandatud palgaküsimuseks õpetajail, kelle õpinguis puuduvad järjest enam maailmavaateained. Õpetlase staatus näib olevat varisenud minevikutolmu ehk käes on isiksustevaene akadeemiliste töötajate ajajärk, kelle peaküsimuseks palk, karjäärimudelid, projektikirjutus ja indekseeritavate ajakirjade toimetaja maitse äraarvamine.
Reportaaž Narva Vanalinna Riigikoolist
Narva Vanalinna Riigikool on oma 580 õpilasega ainus keelekümbluskool Eestis, mille lõpetajad sooritavad eesti keele kui emakeele riigieksami. Vene keeles õpetatakse ainult vene keelt ja kirjandust, matemaatikat ja keemiat. Selle Narva kooli õpilased õpivad eesti keeles teadmisega, et seda on neil edaspidi nii ülikoolis kui ühiskonnas toime tulemiseks vaja.
KOGEMUS. Filmipisik on äärmiselt nakkav
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi meediaõpetaja Riho Rosin kirjeldab festivali produtsendi ja endise õpilase Grete Kaio kaasabil, miks filmimaailm teda paelunud on ja kuidas ta jõudis festivalini.
E-õppe võimalused noortele täiskasvanutele
Täiskasvanute E-Gümnaasiumi direktor Reio Kiidli selgitab, et e-õpe sobib töö kõrvalt õppijatele, aga ka ärevushäirega või õpetajaga konflikti sattunud noortele. Loomisel on eesti keele kursus meie muukeelsetele e-õppena.
Õpiobjektid võimaldavad paindlikult õppida
Ettevõtlus- ja karjääriõppe „Edu ja tegu“ tegijad selgitavad, mida kujutavad endast uudsed digitaalsed materjalid − õpiobjektid ja mille poolest erinevad need klassikalistest õppematerjalidest.
KÕRVALPILK. Mart Juur leiab, et heal õpetajal on isikupära ja huumorimeel
Humoristi, ajakirjaniku ning muusika- ja kirjanduskriitiku Mart Juure lapsepõlv möödus Vastse-Otepää koolimajas. Kuna ta läks alati õpetajast emaga tundi kaasa, oskas lugeda ning kippus vastama, pandigi ta juba viieaastaselt esimesse klassi.
Uus rubriik! Õpetaja päevik
Õpetaja päeviku kaudu saame õpetajate kohta rohkem teada ja lisaks põnevaid soovitusi. Uue rubriigi esimene persoon on Kätlin Haak, kes on Kallavere Keskkooli kunstiõpetuse ja inglise keele õpetaja ning klassijuhataja. Mis teda tema töös motiveerib ja millisest haridusmaailmast ta unistab?
Õpilaste heaolu ja vaimne tervis – milline on olukord praegu ja kuidas saame seda parandada?
Aeg, kus paljude õpilaste ja õpetajate jaoks on kätte jõudnud viimaseid pingutusi nõudev või isegi olulisel määral järgmisi samme otsustav hetk, ollakse juba väsinud. See ei ole aga kuidagi hea seisund, milles kontrollida teadmisi ja näidata häid tulemusi. Kuidas niisuguse olukorrani jõutakse? Kas me teame, kuidas tunnevad lapsed ja noored end iga päev koolis?
The post Õpetajate Leht 12. mail first appeared on Õpetajate Leht.