Eestis elab ka õpetajakutsega välismaalasi!

Martin Villigil on intrigeeriv idee tuua õpetajaid Eestisse ka välismaalt. Miks mitte! Kuid Eestis juba elabki õpetajakutsega välismaalasi ja seega pole küsimus enam nende siia kutsumises, vaid neile eesti keele kiiresti selgeks õpetamises.

Õnneks meil enam ei arvata, et eesti keel on maailma kõige raskem keel ja et ükski välismaalane seda selgeks ei saa. Me teame juba palju välismaalasi, kes räägivad väga head eesti keelt. Ja tegelikult on eesti keel äraõppimiseks üks lihtsamaid, sest eesti keelt kirjutatakse nii, nagu hääldatakse, eesti keele kõla on niisama selge nagu näiteks itaalia keelel, keerulisi susisevaid häälikuid meie keeles pole jne.

Eelnevat arvestades on väga positiivne, et HTM hakkab pakkuma meie vene emakeelega õpetajatele põhjalikke eesti keele kursusi, et nad suudaksid edaspidi oma ainet õpetada eesti keeles. Ühe aastaga suudab eesti keele selgeks saada igaüks, kui ta seda päriselt soovib. Kuid arusaadav on ka, et eesti keele õppijad vajavad natuke riigi toetust, et nende keeleõppes oleks rohkem süsteemi, järjekindlust, motivatsiooni.

Türgis õpetajatööd teinud soovivad ka Eestis õpetada

Enne suurt reedet tuli Õpetajate Lehe toimetusse rühm Türgis õpetajana töötanud inimesi, kes soovivad ka Eestis õpetajad olla. Aga neil on väike takistus – eesti keelt oskavad nad puudulikult. Samas on nad täiesti kindlad, et suudavad eesti keele selgeks saada, sest nende sõber Celal Yildirim on seda juba suutnud ja töötab Eestis matemaatikaõpetajana, õpetades isegi Ukraina lapsi eesti keeles. Ka Yildirimi sõber Tahsin Kayurga oskab eesti keelt juba nii hästi, et kandideeris „Noored kooli“ programmi ja pääses seal järgmisse vooru. Praegu käib Tahsin Celal Yildirimi matemaatikatunde vaatamas, et süveneda matemaatika õpetamise ning õpilastega suhtlemise sõnavarasse. Yildirim märgib, et teab ka süürlastest, iraaklastest ja teistest rahvustest õpetajaid, kes on pidanud oma kodumaalt lahkuma ning soovivad Eestis õpetajatööd teha. Praegu töötavad paljud välismaalt Eestisse tulnud õpetajad kokana ja teevad teisi töid, kus piisab eesti keele oskamisest A1-tasemel.

Võtkem eeskuju Soomest ja Saksamaast

Celal Yildirim märgib, et on loomult iseseisev õppija. Kui ta Eestisse saabus, õppis ta telefoni toel eesti keelt 6–7 tundi päevas. Praegu õpetab ta juba teist aastat Laagna gümnaasiumis matemaatikat. Samal ajal õpib ise TLÜ-s matemaatika õpetamise metoodikat. Oleks ju tore, kui paljud varem õpetajana töötanud välismaalased võtaksid ette Yildirimiga sarnase karjääri.

Paraku ei ole kõik inimesed iseseisvalt õppijad ja vajavad keelekursusi. Yildirimil on Soomes ja Saksamaal tuttavaid, kes räägivad, et õpivad seal soome ja saksa keelt viis päeva nädalas kella üheksast viieni. Ja keel saadakse ühe aastaga selgeks. Eestigi võiks välismaalt tulnud õpetajatele intensiivselt keelt õpetada. Yildirim on veendunud, et ühe aastaga, aga kahega kindlasti oskaksid tema sõbrad ja tuttavad siis eesti keelt C1-tasemel.

ÜLEVAADE VIDEOST

00:00 (Video algus). Vestlusringis osalejad tutvustavad ennast eesti keeles. Kaks neist on olnud varem klassiõpetajad, kaks matemaatikaõpetajad ning üks geograafia- ja teine bioloogiaõpetaja.

04:38 (Video jätk). Kuidas nad on eesti keelt õppinud? Selle vestlusringi kokku kutsunud Celal Yildirim õppis eesti keelt seriaali „Õnne 13“ vaadates. Sibel Yilan on käinud keelekursustel ja omandanud B2-keeletaseme. Praegu õpib ta laste kõrvalt internetist ja raamatutest. Zeynep Kayurga käib B1-keelekursusel, tal on keelesõber, kellega ta vestleb, lisaks eestlasest tavaline sõber, kellega ta samuti eesti keeles vestleb. Tahsin Kayurga vaatab samuti seriaali „Õnne 13“ ja käib B2-keelekursusel ning Tartu rahvaülikooli keelekursusel. Lisaks kasutab ta Keeletee materjale, vaatab eestikeelseid videoid ja loeb eestikeelseid artikleid. Osman Istif kasutab Keeleteed ja õpibki eesti keelt internetist kõige rohkem. Natuke vaatab ETV-d. Şule Istif kasutab Keeleteed ja Keeleklikki, on käinud keelekursusel, harjutab eesti keelt Pagulasabis töökaaslastega eesti keeles suheldes, suhtleb keelesõbraga ja õpib kodus eesti keelt raamatust.

08:08 Kuidas saaks eesti keelt paremini õppida. Kõik vestlusringis osalejad märgivad, et Eestis on keelekursusi liiga vähe. Kaks korda nädalas toimuvad kursused on liiga aeglased. Vaja on võtta eeskuju Soomest ja Saksamaast.

10:13 Eestikeelsete raamatute lugemine on üks eesti keele õppimise viise. Celal Yildirim on lugenud „Tõde ja õigust“ ja „Kevadet“. Ta märgib, et algajale eesti keele õppijale on need raamatud siiski liiga rasked. „Tõe ja õiguse“ sisu on aga nii raske ja masendav, et ajas teda korduvalt nutma. Ta ütleb, et iga välismaalane ei suuda eestikeelseid raamatuid iseseisvalt lugeda, kuid üheskoos ja õpetajale toetudes saavad nad sellega hakkama.

13:34 Türgis õpetajana töötanud välismaalased soovivad Eestis külastada eri õppeainete tunde, sest nii saavad nad teada, kuidas Eestis õpetatakse, ja harjutada oma õppeaine õpetamise sõnavara. Tahsin Kayurga juba käibki vaatamas oma sõbra Celal Yildirimi matemaatikatunde, et matemaatika õpetamiseks vajalikku sõnavara täiendada.

14:34 Vestlusringis leitakse, et kõigepealt tuleks õppida oma õppeaine eesti keelt, sest see on lihtsam. Nii saab rutem õpetajana tööle asuda. See tähendab, et bioloogiaõpetajatele tuleks õpetada bioloogia õpetamiseks vajalikku eesti keelt, matemaatikutele matemaatika õpetamiseks vajalikku eesti keelt jne.

19:54 Kust tuli mõte Türgi õpetajad kokku kutsuda? Celal Yildirim luges Õpetajate Lehest, et peetakse plaani kutsuda Eestisse õpetajaid välismaalt. Talle meenus, et tunneb paljusid välismaalt Eestisse elama tulnud kogenud õpetajaid. Kui aidata neil ühe aastaga eesti keel selgeks saada, siis võiksid nad Eestis õpetajana tööle asuda. See oleks hea nii Eestile kui ka välismaalt tulnud õpetajatele – nad ei peaks enam näiteks kokkadena töötama.

VAATA KA

Celal Yildirimi matemaatikatundi ja lühiintervjuud