Tänapäeval ei tule õpetajaid juurde enam ainult ülikoolidest, sest koolidesse tuuakse uusi inimesi ka kodanikualgatuse korras ehk „väljastpoolt süsteemi“.
Kõige tuntum süsteemiväline tegija on kodanikualgatus Noored Kooli. See 2006. aastal alguse saanud programm on toonud koolidesse ligi 300 uut õpetajat. Kuid uusi inimesi on toonud koolidesse ka 2018. aastast tegutsev ASÕP ehk asendusõpetajate programm, kus on ennast arvele võtnud üle 2500 inimese. Iga kuu annab koolides tunde 50–60 ASÕP-i asendusõpetajat. Ja olgu märgitud, et 15–20 protsenti asendusõpetajatest jääbki pärast asendamisperioodi lõppu kooli tööle. Eelmisest aastast alates on ASÕP HTM-i koostööpartner, mis tähendab muuhulgas, et suurte haiguspuhangute ajal on saanud koolid tellida endale asendusõpetajaid tasuta.
Kolmandaks tuleb ära märkida Heateo Haridusfond, kus lähtutakse põhimõttest, et hea koolijuht loob koolis õpetajaid innustava keskkonna, tänu millele väheneb õpetajate koolist lahkumine ning vajadus uute õpetajate järele. Sellest ideest lähtuvalt toetab Heateo Haridusfond mitmeid koolijuhtide professionaalsuse tõstmisega seotud ettevõtmisi.
Järgnevalt heidame pilku kolmele videole, kus eelnimetatud kodanikualgatustega seotud inimesed pakuvad välja võimalusi õpetajate puuduse leevendamiseks.
ESIMENE VIDEO
Õpetame õpilased iseseisvalt õppima ja oma kaasõpilasi ka õpetama
Selles videos räägib oma kogemustest asendusõpetajana Urmas Uska, kes on õpetanud füüsikat, ja seda mitte ainult Tallinna Reaalkoolis, vaid ka Sambias ning hiljem asendusõpetajana jälle ka Eestis. Viimasel ajal on Uska andnud asendustunde nii Tallinnas kui mujal Eestis. Ta märgib, et väga hästi oli korraldatud asendusõpetaja töö näiteks Märjamaa Gümnaasiumis, kus kuue klassi tunnid olid kahel järjestikusel päeval. Kool võimaldas talle ööbimise, nii et kohapeal sai ühel päeval pühenduda segamatult õpetajatööle varahommikust hilisõhtuni, mille jooksul jõudis ta läbi viia tunnid, anda konsultatsioone, korraldada järelvastamisi, vaadata läbi tööd ja valmistada järgmisi tunde ette.
Milliseid võimalusi näeb Urmas Uska õpetajate nappuse vähendamiseks?
Üllataval kombel ütleb ta, et kui õpetajaid on puudu, siis tuleb õpilastele suurem koormus panna, pidades silmas seda, et õpilased tuleb panna rohkem iseseisvalt õppima. Tema hinnangul peab Eesti kool loobuma rahvusromantilisest Paunvere kooli mudelist, kus õpilased said uusi teadmised ainult ja üksnes õpetaja Laurilt ja õppevahenditeks olid ainult krihvel ja tahvel. Tänapäeval on õpilastel krihvli ja tahvli asemel tohutu palju õppematerjale, millest nad saavad vabalt ka iseseisvalt õppida. „Õpilased tuleb panna iseseisvalt õppima, mitte otsida õpetajat, kes neile õpikut ümber jutustaks,“ toonitab Urmas Uska.
Aga kuidas Urmas Uska õpetajate puudust vähendaks? Mis on tema idee? Tema hinnangul mingi osa õpilastest iseseisvalt õppida ei oska. Ta on lasknud külalisõpetajana mitmes koolis õpilastel kümne minuti jooksul uue teema peatüki iseseisvalt läbi lugeda. Kui aeg ümber, siis leidub kindlasti mitu õpilast, kes ütlevad, et nad ei saanud mitte millestki aru. Selline vastus näitab, et osa õppureid ei ole harjunud iseseisvalt süvenema ja õppima, vaatamata sellele, et juba aastaid räägitakse ennastjuhtivast õppijast. Urmas Uska kuulis hiljuti, et Lätis võetakse selge suund sellele, et peategelaseks pole õpetaja, kes peab õpetama, vaid õpilane, kes peab õppima. Seda lähenemist peab Uska õigeks ja vajalikuks. Õpetaja peab muutuma õpiku ümberjutustajast õpilaste iseseisva õppimise korraldajaks ja konsulteerijaks, ütleb kogenud asendusõpetaja.
Lastevanematel on samuti Paunvere kooli romantiline mudel silmade ees, lisab Uska. Kui õpilasel ei lähe hästi, siis uurib lapsevanem esimese asjana lapselt, kas õpetaja ikka selgitas talle seda kõike ja kas õpetaja selgitas hästi. Lihtne ja turvaline on sellele küsimusele vastata, et midagi ta ei selgitanud, ja kui seletaski, siis aru niikuinii keegi ei saanud. Ja õpilane ise on süüst puhas.
Uska soovitab õpilastele iseseisvalt õppimist õpetada ja harjutada seda juba alusastmest peale kuni kooli lõpuni. Efektiivselt õppimise oskus peab olema kogu kooli ajal päevakorral. Tema ise laseb asendustunde andes õpilastel sageli uut teemat kõigepealt iseseisvalt lugeda ja sealt olulised asjad ja tekkinud küsimused vihikusse kirjutada, misjärel arutatakse õpetajaga kirja pandud küsimused läbi.
Uska arvab et vanemate klasside õpilased ei peaks oskama mitte ainult õppida, vaid ka õpetada. Nimelt leiab ta, et erksamad 10.–11. klassi õpilase peaksid nooremate klasside õpilastele päris tõsiselt ka tunde andma, mitte ainult õpetajate päeval sellega nalja tegema. Vanemate klasside õpilased võiksid anda nooremates klassides ka asendustunde, kui sealne õpetaja ei saa mingil põhjusel ise kooli tulla, arvab ta. Aga loomulikult tuleb õpilasi õpetama õpetada ehk aidata neil tundideks valmistuda.
Urmas Uska hinnangul oleks just asendustundide andmine õpilastele kõige parem viis õpetajatööga tutvuda. Eri klassides ja ainetes üksikuid tunde andes saavad õpilased järele proovida, kuidas see amet neile sobib. Kui üldse ei sobi, on seegi neile väärtuslik info, sest siis ei kuluta nad sellele rohkem oma aega. Uska nimetab vanemate klasside õpilasi uute õpetajate ammendamatuks reserviks.
Paar sõna ka Aafrikast!
Urmas Uska on õpetanud füüsikat kolm aastat ka inglise keeles, ja seda tegi ta UNESCO lähetusel Sambias. Õpilased olid seal õppimisest väga huvitatud, meenutab Uska. Sealne olukord oli meie omaga võrreldamatu: Sambia perekonnad võimaldasid oma paljulapselisest perest keskharidust ainult ühele-kahele lapsele ja peamiselt sellepärast, et need hästi õpiksid, tasuva töökoha saaksid ja siis oma õdesid-vendi rahaga toetama hakkaksid. Väga suur vastutus pani Sambia noored hoolsalt õppima.
Urmas Uska uuris mõni aeg tagasi, missugused võimalused on praegu välismaale füüsikat õpetama minna. Kõigepealt katsetas Iirimaaga, kuid ühelegi tema CV-le ja avaldusele ei vastatud. Kui ta sai kontakti Iirimaal elava eestlasest haridusametnikuga, kuulis ta, et Iirimaal õpetajatele vabu töökohti ei ole, sest õpetajatöö maine on väga kõrge ja palk väga hea. Piltlikult öeldes seisab õpetajaks tahtjate järjekord koolimaja ukse taga. Siis katsetas ta Aafrikaga, kus oli juba töötanud, lootuses, et Euroopa haridus on seal endiselt hinnas. Kuid selgus, et vanuse pärast ei taheta teda sinna enam võtta. Ta uuris õpetajana töötamise võimalusi ka Lähis-Ida piirkonnas, kus teda peeti samuti juba vanaks. Ühtlasi sai ta teada, et näiteks Araabia Ühendemiraatides saab õpetaja palka 4000–5000 dollarit kuus.
Noortele võiks öelda, et igal juhul tasub õpetajaks õppida, sest tänapäeval on võimalik mõned aastad välisriigis õpetajana head palka teenida, majanduslikult jalad alla saada ja seejärel võib juba Eestisse õpetajaks tulla. Inimest, kes on Aafrikas füüsikat õpetanud, tasub ehk uskuda?
TEINE VIDEO
Teeme õpetamise ja koolieluga tutvust asendusõpetajana
Teises videos räägivad ASÕP-i värbamis- ja koolitusjuht Liis Vahemets ja tegevjuht Kadri Männisalu lähemalt sellest, kuidas ASÕP-i programm Eestis õpetajate puudust leevendab.
Nemadki rõhutavad, et asendusõpetajana on kõige parem õpetamisega tutvust teha. Näiteks on asendusõpetajal see suur eelis, et ta saab tunde anda mitmes koolis. Nii kogeb ta, et koolid on väga erinevad, ja saab teada, mis tüüpi kool talle sobib. Kui ülikoolist kooli läinud noor õpetaja vaevleb esimesel tööaastal väga suure ülekoormuse käes, siis asendusõpetaja saab töötada väikeste ampsudena ega satu nii suure pinge alla.
Praeguseks on ASÕP viieaastane ja programmiga on liitunud juba 2500 asendusõpetajat. Tõsi, enamik neist on varus, kuid pidevalt annab asendustunde 615 asendajat ja neid kutsub tunde andma 217 kooli – ligi pool Eesti koolidest. Iga kuu käib koolides 50–70 asendusõpetajat, suuremate haiguspuhangute ajal ka üle saja. Püsivalt jääb õpetajana kooli tööle 15–20 protsenti koolis asendamas käinutest.
Kõige rohkem küsivad koolid ASÕP-ilt klassi- ja abiõpetajaid, inglise keele, aga ka eesti keele ja kirjanduse ning reaalainete õpetajaid. ASÕP teeb asendajatele ka sissejuhatavaid koolitusi. Kui koolid küsisid matemaatikaõpetajaid rohkem, kui oli pakkuda, siis võttis ASÕP ühendust koolitusfirmaga Oskuste Labor ja asendusõpetajatele korraldati matemaatika õpetamise koolitus. Ukraina sõjapõgenike laste saabudes oli aga vaja traumatundlikku õpetamist valdavaid asendusõpetajaid ja siis koolitasid ASÕP-i töötajaid Tartu Ülikooli spetsialistid.
Asendusõpetajate programmiga on liitunud pensionil olevaid õpetajaid, aga ka õpetajaks õppivaid üliõpilasi. Eraldi saab välja tuua karjääripöörajatest asendusõpetajad – kõrgema haridusega insenerid, statistikud, ametnikud jt, kes ei ole kunagi õpetanud ega õpetajaks õppinud, kuid soovivad siiski koolidele appi tulla. Üks asendusõpetaja käib tunde andmas isegi kohtunikutöö kõrvalt.
KOLMAS VIDEO
Toetame koolijuhtide arengut ja toome õpetajaid välismaalt!
Heateo Haridusfond toob koolidesse inimesi väljastpoolt süsteemi. Näiteks on fond toetanud „Noored kooli“ programmi, ASÕP-it, ja paljusid teisi kodanike haridusalgatusi, mis kõik aitavad leevendada õpetajapuudust.
Lisatud videos rõhutavad Heateo Haridusfondi asutaja Martin Villig ning portfellijuht Kadri Väljaste, et ka koolijuhtimise kvaliteet vähendab kaadri voolavust ja õpetajate defitsiiti, sest hea keskkonnaga koolist lahkuvad õpetajad harvemini. Sellest mõttest lähtudes toetab Heateo Haridusfond koolijuhtide praktikaprogrammi, milles saavad koolide direktorid käia hea juhtimiskvaliteediga ettevõtetes praktikal, et siis seal kogetust midagi oma koolis kasutusele võtta. Teiseks toetab Heateo Haridusfond ühe osapoolena koolijuhtide kompetentsi- ja karjäärimudeli väljatöötamist ning kohalikke omavalitsusi uute koolijuhtide värbamisel. Fondil on ilmumas ka värbamise käsiraamat.
Füüsikaõpetajatest on väga-väga suur puudus ja siingi on Heateo Haridusfond appi tulnud, toetades füüsika praktiliste tööde õppekomplektide väljatöötamist („Praktikal“). Need õppevahendid muudavad füüsika õppimise õpilasele huvitavamaks ja õpetajal on samuti põnevam tundi anda.
Kuid Heateo Haridusfondilt tuleb ka üks mõnevõrra ootamatu idee. Nimelt pakub Martin Villig, et suurema õpetajate puudus korral võiks õpetajaid ka teistest riikidest Eestisse tuua. Nad õpivad eesti keele selgeks ja hakkavad õpetajaks. Eestis on juba mitmeid välismaalt siia tulnud õpetajaid, kes saavad hästi hakkama. Seoses selle plaaniga mõeldakse haridusfondis ka uuele eesti keele õppemetoodikale, mis on mõeldud välismaalastest õpetajatele eesti keele kiiresti – näiteks kolme kuuga – selgeks õpetamiseks.