Vabariigi Valitsus kiitis eile heaks riiklike õppekavade muudatuste määruse, mille eesmärk on ajakohastada põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad. Aineõppes hakatakse õppima seda, mis on nii tänases maailmas kui ka õppija enda jaoks asjakohane ning aineõppes arendatakse süsteemselt üldpädevusi, näiteks õpi-, digi-, suhtlus-, kultuuri- ja väärtuspädevust.
Minister Tõnis Lukas avaldas heameelt, et valitsus on õppekavade uuendamise vajalikkuse teemal üksmeelne. „Tahan kindlasti tänada ja tunnustada kõiki eksperte, kes on õppekavade arendamisse aastate jooksul oma panuse andnud. Suur töö on tehtud, aga nüüd tuleb minna kiirete sammudega edasi rakendamise suunas,” ütles minister. “Õppekavade ainekavades on kirjas pädevused, mille õpilased peavad iga kooliastme lõpuks omandama. Õpetajatele abiks tulevad veel ainete sisukirjeldused. Õppekavad loovad aluse ka täielikult eestikeelsele õppele üleminekuks, juhatavad õpilasi nii eesti kui ka kogu maailma kultuuri terviklikkusse ning aitavad õpilastel harjuda koostööga ja luua seoseid erinevate teadmiste vahel. Praegusest julgeolekuolukorrast tulenevalt muutub riigikaitseõpetus gümnaasiumiõpilastele kohustuslikuks,” lisas Lukas.
Üks olulisemaid muudatusi ajakohastatud õppekavades on detailse õppesisu viimine määrusest juhendmaterjalidesse. See annab õpetajatele suurema vabaduse olla oma valikutes õpitulemuste saavutamisel loov ning seab õppetöö kavandamisel ja korraldamisel olulisele kohale õpetajate omavahelise koostöö.
Ajakohastatud õppekavade eduka rakendamise toetamiseks kutsub Haridus- ja Teadusministeerium kokku ainevaldkondade töörühmad, et koostada õppeprotsesside kirjeldused, kus antakse metoodilisi ja õppevaraalaseid soovitusi õppetöö kavandamiseks ja läbiviimiseks. Samuti arendatakse õpetajate ettevalmistust ja täiendkoolituste programme. Muudatustega käib kaasas vajaliku õppevara ja soovituslike metoodiliste materjalide uuendamine.
Koolid saavad hakata oma õppekavasid muudetud määrusega kooskõlla viima juba sel õppeaastal. Õppekavad rakenduvad täies mahus 2024. aasta kooliaasta alguses. Erandina seoses eestikeelsele õppele üleminekuga rakendub keele ja kirjanduse ainekava tervikuna alates 2023. aasta sügisest, selle raames suureneb eesti keele kui teise keele tundide arv. B-võõrkeele valiku pakkumise kohustus tekib ka 2023. aasta sügisel kogu põhikoolis.
Samuti muutub uuest õppeaastast gümnaasiumisse astujatele kohustuslikuks teoreetilise riigikaitse kursuse läbimine.
Haridus- ja Teadusministeerium korraldab lähiajal kohalikele omavalitsustele ja koolidele õppekavade teemalise infopäeva, et edasist tegevusplaani tutvustada ning küsimustele vastata.