Raske finantsolukord on pannud omavalitsused oma koolivõrku üle vaatama ja mitmeid väikesi koole võib oodata ees sulgemine. Möödunud nädalal oli meedias palju juttu Lääneranna valla plaanist sulgeda Metsküla ja Lõpe algkool ning muuta Virtsu, Varbla ja Koonga põhikool algkooliks. Põhi- ja gümnaasiumiharidust hakkaks vallas pakkuma Lihula Gümnaasium, mis on kavas kujundada Lääneranna Gümnaasiumiks ja mille tarvis plaanitakse ehitada uus koolihoone.
Omavalitsusjuhid kinnitavad, et muud väljapääsu, kui igalt poolt kulusid kokku tõmmata, nad praeguses keerulises majandusolukorras ei näe.
Koolirahvas ja koolide ümber koondunud kogukonnad ei ole nõus, et kokku tahetakse hoida laste ja hariduse arvelt, ning on otsustanud kodulähedaste koolide eest seista.
Sõna saavad mõlemad pooled.
Vallavanem: kuna vald on vaene ja inimesi vähe, tuleb igalt poolt kulusid kokku tõmmata
Küsimusele, kas vastab tõele, et Lääneranna vald arutab kärpekava ja plaanis on kaks kooli sulgeda, vastab vallavanem Ingvar Saare, et arutelu koolivõrgu üle praegu käib ningühtki lõplikku otsust tehtud ei ole. Kõik variandid on laual. Vallas on kokku seitse kooli: Lihula Gümnaasium, kus on 265 õpilast, neist 60 gümnaasiumiosas; Virtsu Koolis on 50 õpilast, Varbla koolis 45, Koonga Koolis 37, Kõmsi Lasteaed-Algkoolis 23, Lõpe Koolis 27, Metsküla Algkoolis 21. Väikeste, paarikümne õpilasega koolide ülalpidamine käib vallavanema sõnul vallale üle jõu. Pealegi asub mitu neist Lihulast 15 kilomeetri raadiuses.
„Valla rahaseis on selline, et me ei suuda oma laenukohustusigi ära katta,“ räägib Ingvar Saare. „Samas on vaja luua investeerimisvõimekus ning leida raha valla keskusesse Lihulasse uue Lääneranna kooli ehitamiseks, kuhu tuleb nüüdisaegne õpikeskkond 300 lapsele. Ka huvikoolid on koondunud Lihulasse, mujal neid ei ole ega ole ka võimalik pidada. Kuna vald on vaene ja inimesi vähe, tulebki hoolega analüüsida, kust on võimalik kokku hoida. See puudutab kõiki valdkondi vallavalitsusest haridusvõrguni välja. 300 000 euro suuruse eelarve miinuse katmiseks tõmbasime koomale raamatukogude võrku ja sulgesime neli haruraamatukogu. Üle tuleb vaadata ka kultuurimajade ja koolivõrk. Kuna algharidus on väga tähtis, püüame sihtida nii, et igasse piirkonda jääks lasteaed ja vähemalt esimesed neli klassi. Veebruaris olemegi kohtumistel kogukondadega neid küsimusi arutanud.“
Lääneranna valla haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja Jane Mets, miks on vaja selliseid karme otsuseid teha?
Sellel on kaks põhjust. Üks põhjus on, et pärast nelja omavalitsuse – Hanila, Koonga, Lihula ja Varbla – ühinemist 1. jaanuaril 2018 on kõigil järgnevatel aastatel olulised otsused tegemata jäetud. See on praegu paljude omavalitsuste mure. Muudatusi oleks tulnud teha juba neli-viis aastat tagasi või veel varem, siis oleks praegu lihtsam.
Teine põhjus on kahtlemata keeruline majandusolukord, kasvanud hinnad ja laenuintressid. Meie valla puhul lisaks suur hajaasustus ja väike elanike arv. Kahjuks pole riigi toetus sellistele omavalitsustele, kus on suur territoorium ja vähe inimesi, piisav. Jah, riik toetab meid õpetajate palga osas koefitsiendiga 1,775. Ometi tekib suur erinevus piirkonnaga, kus rahvast on rohkem. Näiteks Pärnu linnas on üle 50 000 elaniku, Lääneranna vallas 5197, vahe on kümnekordne. Hoolimata sellest, et Pärnu ühines samamoodi Audru, Paikuse ja Tõstamaaga, on nende territoorium ikkagi väiksem kui Lääneranna 1300 ruutkilomeetrit. Kõik hakkabki sellest peale. Kui me tahame, et ka maal elu kestaks ja kõik ei läheks siit ära suurematesse linnadesse, peaksid hajaasustusega vallad saama suuremat riigi toetust, tulgu see siis tulumaksust või toetusfondist. Ei aita meid ka see, et suveperioodil on meil palju „suveelanikke“, sest nende tulumaksust ei laeku meile midagi.
Kas väikestes maakoolides antava haridusega võib rahul olla?
Kindlasti võib, ehkki ma arvan, et igas koolis, kus on klassis kolm-neli õpilast õpetaja kohta, saavad lapsed väga head teadmised. Kui suures koolis saaks samuti õpetada loodusõpetust vaid mõnele õpilasele, nagu Metskülas, mitte 24 õpilasele klassis, oleksid tulemused sama tublid. Minu poolest võiks terve Eestimaa selliseid väikesi koole täis olla, aga kust selleks raha tuleb?
Metsküla koolimaja tuleb korda teha ja vajab juurdeehitist, et lapsed saaksid kaasaegsemas keskkonnas õppida. Juurdeehitise projekt on olemas, aga vallal puudub ehitamiseks igasugune võimekus. Valla suurim kool, Lihula Gümnaasium, kus käib 265 õpilast, on samuti väga halvas seisus. Esmajoones peame tagama võimekuse ehitada Lihulasse uus koolihoone, muidu oleme kahe aasta pärast veel hullemas olukorras. Kui Lihula Gümnaasiumi hoone ühel hetkel piltlikult öeldes kokku kukub, on vaja leida koht 265 õpilasele. Olemegi seadnud eesmärgi ehitada valla keskusesse Lihulasse uus nüüdisaegne koolimaja, mis loodetavasti valmib 2024. aasta lõpuks. Märtsi lõpuks on projekt valmis, seejärel kuulutame välja hanke ehitaja leidmiseks. Et suuta uus kool valmis ehitada, on vallal vaja tagada võimekus täiendava laenu võtmiseks ja selleks peame midagi mujalt kokku tõmbama.
Millised võimalused on Metsküla ja Lõpe algkool alles hoida?
Lõpe kooli puhul ma sellist võimalust ei näe, sest kool asub koos lasteaiaga suures majas, mis on väga amortiseerunud. Üheksa klassi peale kokku on seal 27 õpilast. Samas läheb Lõpelt sirge tee ja korralik liiklus nii Lihula kui ka Pärnu poole. Lasteaed jääks kohapeale alles, aga mitte vanasse majja, mille me kavatseme lammutada, vaid kõrval asuvasse rahvamajja, kuhu planeerimegi ehitada ruumid rühmade jaoks.
Metsküla kooli puhul on ainus võimalus selles pisikeses armsas puumajas asuv kool säilitada teha sellest erakool. Keegi ei eita, et tegu on igati tubli ja toreda n-ö Bullerby kooliga ja me kõik tahame, et see säiliks. Samas peab volikogu nägema tervikut, sest eelarve on vallal üks.
Tegu on väga olulise otsusega, ka vanasõna ütleb, et seitse korda mõõda, üks kord lõika.
Viis aastat ongi mõõdetud, aga lõigatud ei ole. Järgmise nädala lõpus oleme valmis esitama eelnõu koolide hoolekogudele, kes peavad samuti oma seisukoha ütlema, ning seejärel vallavolikogule. Millise ettepanekuga vallavalitsus volikogusse läheb, selgub lähiajal. Saab näha, kas volikogu on valmis raskeid otsuseid tegema või lüüakse jälle käega, kuni juhtub see, et vald läheb saneerimise alla ja meie eest teeb otsuse riik.
Koolijuht: ka maal peab vanematele jääma võimalus valida just oma lapsele sobiv haridusasutus
Väikeste maakoolide mured ja probleemid on paljuski sarnased. Metsküla Algkool on üks näide, kuidas eelmisel, 2022. aastal aasta kooli valimisel teise koha pälvinud ning rahvahääletuse võitnud kool püüab sulgemisest pääseda ja püsima jääda.
Metsküla kooli direktor Pille Kaisel ütleb, et alates Lääneranna valla moodustamisest on vallal peaaegu igal aastal olnud uus vallavanem. „Esimene neist alustas koolivõrgu reformimisega väga jõuliselt, aga tookordne volikogu ei läinud õnneks plaaniga kaasa ja asi jäi soiku. Järgmine koalitsioon oli vägagi väikekoolide säilimise poolt, nende algatusel tehti valmis projekt kooli juurdeehitiseks, kuhu mahuks ka küla raamatukogu.
Uus trall hakkas pihta sisuliselt kohe pärast viimaseid KOV-i valimisi ja kestab praeguseni. See, kuidas 2022. aasta sügisel Lääneranna valla arengukava muutmise käigus koole puudutavad otsused vastu võeti, on n-ö tase omaette. Alates 2018. aastast kehtinud arengukava punkt „võimalikult säilitada olemasolev koolivõrk“ haihtus ilma volikogu hääletuseta. Kogukondadest laekunud ettepanekutest 40–50 ehk tublisti üle veerandi puudutasid haridust: sooviti säilitada koolivõrk vähemalt seni, kuni õpilaste arv on stabiilne või kasvab või kuni valmib Lihula uus koolimaja. Paljudel kordadel nimetati kodulähedase kooli säilimist I–II kooliastmes viitega Eesti haridusvaldkonna arengukavale. Vaid üks ettepanek sisaldas sõnu „optimeerida ja sulgeda“ ning just see osutuski võitjaks.
Haldusreformi jõustumisest alates oleme viimased viis aastat sisuliselt kogu aeg pommi otsas istunud. Kevadest kevadesse käib jutt, et paneme kinni, kärbime, koondame – see hakkab ikka väga vaimse tervise peale. Vastu pidada on aidanud meie toredad õpilased, lastevanemad ja toetav kogukond.“
Pille Kaisel, miks on kogukonna jaoks tähtis, et Metsküla Algkool alles jääks?
See on väga tähtis. Olen ikka öelnud, et kool on (maa)piirkonna arengu oluline eeldus. Veel umbes kümme aastat tagasi oli meil siin suhteline vaikus – peale taasavamist koolis käinud vilistlased olid mujal õppimas ning nii noored, et neil veel kooliealisi lapsi polnud. Valla vaates tundus kooli tulevik üsna perspektiivitu. Tänu sellele, et kool jäi alles, on paljud noored koos peredega kodukanti tagasi tulnud. Kooli ümber on koondunud tegusad inimesed, kes piirkonda ja kogu valda lisaväärtust toovad: loovad ettevõtteid, toovad linnast kaasa töökohti, suunavad projektide ja vabaühenduste abil valda lisaraha. Arvan, et kõigis maapiirkondades võiksid olla sellised maale elama kutsuvad koolid. Kui peaks juhtuma, et kool suletakse, on oht, et nii mõnigi pere kolib piirkonnast ära, ning ka uute elanike jaoks poleks meie maanurgake enam nii atraktiivne. Tegemist on ju keskustest päris kaugel oleva ääremaaga.
Üks põhjus on kindlasti ka see, et on lapsi, kelle jaoks väike kool on ainuke päriselt nn töötav variant. Ka maal peab lastevanematele jääma võimalus valida just oma lapsele sobiv haridusasutus.
Metsküla koolis on haridust antud kaua, kevadel tähistasime kooli 170. sünnipäeva. Nõukogude ajal oli kool kümme aastat suletud, kuid avati 1989. aastal lastevanemate algatusel uuesti, kuna piirkonda kolinud noorte perede lapsed hakkasid kooliealiseks saama. Peamised eestvedajad olid Ann ja Gunnar Polma. Esimesel aastal alustas esimeses klassis neli last ja see oligi kogu koolipere, edasi hakkas kool klassi kaupa kasvama. Kui mina 2002. aastal siia direktoriks ja õpetajaks tulin, oli õpilasi 17, praegu on 21. Õpilaste arv järgmiseks seitsmeks õppeaastaks on meil üsna täpselt teada: järgmisel õppeaastal on 27 õpilast, järgneval kolmel aastal 32, 34 ja 34 jne. Kusjuures arvesse on võetud ainult neid lapsi, kelle vanemad on koolile avalduse juba esitanud. Peresid, kes on huvi tundnud ja kooliga ühendust võtnud, on rohkem, nii et õpilaste arv võib kujuneda veel suuremaks.
Enne haldusreformi oli Lihula vallas kokkulepe, et 6-klassilised koolid tegutsevad seni, kuni õpilaste arv ei lange alla 12.
Kas mahute koolimajja ära?
Jubapraegu on ruumiga üsna kitsas, aga meie ammune unistus on teha majale juurdeehitis, mis oleks n-ö kaasaegne kogukonnakeskus kooli, raamatukogu ja avatud kaugtöökontoriga. Projekt on olemas ning kohe, kui ehitamiseks raha koos, võiks kopa maasse lüüa. Sel juhul saaks kooli vastu võtta veelgi rohkem lapsi, mis tooks piirkonda inimesi juurde.
Olen kuulnud, et Metsküla on hinnatud kool.
Jah, Metsküla kooli tahetakse tulla. Just kooli pärast on siia piirkonda elama tulnud, elama jäänud või veel tulemas üle 80 inimese. On tuldud Tartust, Tallinnast, Saaremaalt. Igal aastal tuleb meile vilistlaste lapsi, mis näitab usaldust kooli vastu. Meie õpilastest pooltele on Metsküla kool lähim kool, ülejäänud käivad kaugemalt kui 10 km. Tullakse nii Lihulast kui ka 25 kilomeetri kauguselt Kirblast, mis on vanemate teadlik valik. Kirblast tulles peavad lapsed hommikul kell pool seitse ärkama ja sõitma kõigepealt 15 km Lihulasse, et jõuda sealt kl 7.10 väljuvale bussile. Arvan, et kui lapsed ei tunneks end siin koolis hästi ja neile siin ei meeldiks, ei oleks nad nõus nii kaugel koolis käima.
Kas vanemad on öelnud, mis neile selle kooli juures meeldib?
Vanemad peavad kooli tugevusteks, et siin on turvaline õpikeskkond, lapsed on toetatud ning antakse head haridust. Iga Metsküla kooli õpilane saab kasvada ja areneda oma rütmis ning vastavalt oma vajadustele ja võimetele. Vaatamata sellele, et esimesed hinded saavad lapsed alles kuuendas klassis, on õppimine au sees. Õpilased osalevad maakondlikel ja üleriigilistel olümpiaadidel ja toovad sealt auhinnalisi kohti. Kusjuures olümpiaadidest on tahtnud osa võtta enamik õpilastest, mitte üksikud. Tähtsal kohal on õuesõpe, matkamine, orienteerumine, rahvatants, pillimäng, kunst, robootika. Koolis tegutsevad kodutütred ja noorkotkad ning tehakse rahvusvahelist koostööd. Ainsa koolina Matsalu rahvuspargis kannab Metsküla kool edasi kohalikke pärandväärtusi ja teadmisi.
Väikeste koolide sulgemise põhjuseks tuuakse rahapuudust, aga ka asjaolu, et väikeses koolis ei arene õpilaste sotsiaalsed oskused piisavalt.
Sellele ma vaidlen küll vastu. Muidugi oleneb, mida keegi sotsiaalsete oskuste all mõtleb. Leian, et väikeses kollektiivis arenevad sotsiaalsed oskused just paremini, sest tuleb hakkama saada suhteliselt väikeses ruumis ja suhelda kõigiga, mitte ainult selle ühe omavanuse sõbraga, kes sulle meeldib. Suures koolis on see võimalik, väikeses mitte. Meil on esimesest kuni kuuenda klassini kõik lapsed omavahel sõbrad ja võrdsed partnerid. Selles osas on sotsiaalsed oskused meie koolis ilmselt hoopis paremini toetatud kui paljudes suurtes. Kaks last käivad koolis koos tugiisikuga, ka nemad on igas asjas kooliellu kaasatud. Nende vanemad on öelnud, et ei kujuta ette, kuidas lapsed suures koolis hakkama saaksid.
Ka rahast rääkides ei ole meie kool vallale suur koorem. N-ö karbikulud ühe õpilase kohta on Metsküla koolis võrreldes teiste koolidega üsna väikesed. Ja ruumi on meil ühe õpilase kohta pigem vähe kui palju. Valla „kulu“ Metsküla kooli peale on aastas 64 000 eurot (sh kaks tugiisikut), õpetajate palkadele juurde maksta ei tule. Samas on ainuüksi tänu Metsküla koolile piirkonda päris palju lisaraha tulnud. Projektide toel oleme viimase kümne aasta jooksul õppekava rikastavaid tegevusi läbi viinud rohkem kui 130 000 euro eest. Kogukond on sellele lisaks toonud viimase kolme aasta jooksul piirkonda umbes 75 000 eurot. Peale selle veel sadu tunde vabatahtlikku tööd.
Kuidas suhtute vallajuhtide ettepanekusse, et Metsküla kool võiks jätkata erakoolina?
Arvan, et see oleks piirkonna perede suhtes äärmiselt ebaõiglane. Meie kogukond pole nii jõukas, et koolipidamine oma õlule võtta. Sellel ettepanekul (sisuliselt ju sulgemisotsus) pole mingit mõistlikku põhjendust. Oleme tavaline riikliku õppekava järgi tegutsev kool. Õpilaste arvu poolest on meil käsil viimase 25 aasta parimad ajad – oleme ilmselt terve Eesti peale üks väheseid maakoole, kus õpilaste arv on sama kui 20 aastat tagasi ja kasvab. Kõik meie töötajad teevad tööd südamega, paljud ka puhtast entusiasmist. Õpilased on rõõmsad ja vanemad rahul. Ka kooli maine on väga hea: 2021. a rahuloluküsitluse põhjal saime lastevanematelt hindeks lausa 5,0! See, et meil on suures plaanis kõik väga hästi, ei tohiks olla põhjuseks, et koolipidamise kulud lastevanemate kaela veeretada. Pealegi oleks erakooli puhul omavalitsuse võit jooksvatelt kuludelt vaid ca 20 000 eurot aastas.
Samamoodi ei annaks märkimisväärset kokkuhoidu kooli muutmine kuueklassilisest neljaklassiliseks – karbikulu ühe lapse kohta muutub siis ju suuremaks. See vaid lõhuks meie hästi toimiva süsteemi, kus iga laps saab esimesed viis aastat rahulikult ja stressivabalt õppida ja areneda, nii et kuuendas klassis on nad hinneteks kenasti valmis. Metsküla koolipere kindel soov on jätkata kuueklassilise munitsipaalkoolina ja me oleme valmis selleks vallaga koos lahendusi otsima.
Ka kõik ülejäänud meie valla koolid on omanäolised ja tublid. Arvestades valla suurt territooriumi ja pikki vahemaid, peaksid kõik need koolid kindlasti alles jääma, kuni õpilasi jagub.
Õigupoolest käib see kõikide Eestimaa elujõuliste külakoolide kohta – veel on võimalik koolide ümber tekkinud tublid külakogukonnad päästa. Tundub, et selleks peaks riik kiiresti sekkuma. Maakoolide kadumine on kaotus kogu Eestile.
Metsküla koolis toimus 9. veebruaril kogukonna ja vallajuhtide avalik arutelu, kus mõlemad pooled selgitasid oma seisukohti ja püüdsid leida koostöövaimu.
Arutelul osalenud tahtsid teada, miks peab esimeses järjekorras kokku hoidma just koolihariduse arvelt, kui muud alternatiivid on läbi kaalumata. Kumb on tähtsam, huviharidus või kooliharidus? Sooviti näha täpset ülevaadet ja arvutusi, kui suur üldse on hariduskulude kärpimisest tekkiv kokkuhoid nii iga kooli puhul eraldi kui ka kokkuvõttes. Võib juhtuda, et vallal sellest laenu tagasi maksmiseks ja muude kohustuste täitmiseks ei piisa, mistõttu tuleks mõelda pigem sellele, kust raha juurde leida, ning omavahel koostööd teha.
Mitu sõnavõtjat soovitasid koolide kinnipanekuga mitte kiirustada, sest on märke, et riik hakkab aru saama vajadusest regionaalpoliitikat ja omavalitsuste rahastamise põhimõtteid muuta. Kui suureneb omavalitsustele antav rahastus, aitab see alles hoida ka väikesi maakoole.
Metsküla kogukonna ettepanekud vallale
- Säilitame Metsküla Algkooli kuueklassilise iseseisva munitsipaalkoolina.
- Otsime koos (kogukond on valmis panustama) lisarahastuse võimalusi koolimaja laiendamiseks ja raamatukogu-kaugtöökeskuse-kogukonnakeskuse loomiseks, mis aitaks piirkonnal edasi areneda ja valla maksumaksjate baasi kasvatada.
- Otsime koos (kogukond on valmis panustama) võimalusi riigi tasandil lisarahastuse leidmiseks ja praeguste, ääremaastumist soodustavate rahastamismudelite vaidlustamiseks.
- Selle asemel et näha Metsküla kooli kui kulu, esitleme seda kui edulugu, mille taga on tugev ja toetav omavalitsus, kelle väärtused ja prioriteedid on kindlalt paigas ning kes pakub atraktiivset elukeskkonda.
KÜSIMUS JA VASTUS
Kas väikesed maakoolid peaksid alles jääma?
Kateriina Rumvolt, Metsküla kooli vilistlane, lapsevanem ja kogukonna liige:
Arvan, et hajaasustusega valdades peaksid kodulähedased maakoolid alles jääma ja laps saama alghariduse just sellest koolist, kuhu vanemad ta panna soovivad. Ka Lääneranna valla koalitsioonileppes ja valimislubadustes on kirjas, et kuni 6-klassilised koolid õpilaste olemasolul säilivad.
Paljud pered on oma elu siinse piirkonnaga sidunud just Metsküla kooli pärast. Mina kolisin siia Tartust, sest olen ise selles koolis käinud. Ostsime maja, mida praegu renoveerime, kogu oma raha oleme sellesse pannud. Üks lastest juba käib Metsküla koolis, kaks väiksemat on ootel. See on olnud minu elu plaan ja kui nüüd peaks juhtuma, et Eesti üks parimaid algkoole kinni pannakse, ei teagi, mida teha. Pered, kes on kooli pärast siia elama tulnud, ütlevad, et kolivad sel juhul siit ära. Erakoolina me seda kooli ette ei kujuta, sest peredele ei oleks õppemaks taskukohane. Pealegi ei annaks erakooli loomine omavalitsusele kuigi suurt kokkuhoidu.
Olen nõus, et vald vajab tugevat gümnaasiumi ja Lihula gümnaasiumile uue hoone ehitamine on hädavajalik. Siiski on praegu tunda, et vallavalitsus tahab teisi koole kinni panna ja klasside arvu kärpida selle ühe kooli arvelt. Arvan, et üksnes uuest ja kaasaegsest koolimajast ei piisa, koolile tuleb luua ka sisu. Kooli sisu ja õhkkond ei sünni üleöö, mistõttu leian, et Metsküla kooli sugustest koolidest tuleks eeskuju võtta, neid tuleks paljundada.
Maris Altmann, Metsküla kooli vilistlane, õpetaja ja lapsevanem:
Õpetajana näen, et väikeses koolis on parimad võimalused kõigi laste kaasamiseks. Kindlasti on selliseid koole vaja ka kogukonnale – eriti mõeldes meie vallale, mis asub väga suurel territooriumil. Tajun koolide olulisust kogukonnale, sest kui kool kaob, on kogukonna hääbumine paratamatu.
Kuna olen ise Metsküla kooli vilistlane, tahtsin, et ka mu lapsed saaksid selles koolis käia. Saaremaalt siia kolimine ei olnud juhus, vaid minu väga suur soov.
Koolis on praegu ärev meeleolu, mõnusa tööõhkkonna asemel valitseb raskus ja teadmatus, mis homme saab. Eelmisel aastal tajusin seda õpetajate, sel aastal juba ka laste seas. Ka minu laps küsib kodus murelikult, mis edasi saab ning kuidas keegi üldse võib nii mõelda ja otsustada, et tema kool kinni pannakse. Tahaksin, et saaksime vallas kõik omavahel koostööd teha ja selle nimel pingutada, et meie väikesed koolid säiliksid ja peredele jääks valikute ja võimaluste vabadus.
Lääneranna valla arengukavas on välja toodud, et valla juhtimine ja arendamine toetub sellistele väärtustele nagu inimkesksus, hoolivus ning et otsuste tegemisel ja nende elluviimisel on esmatähtis Lääneranna valla elanike heaolu. See on ka minu jaoks prioriteet number üks ning tähendab ühtlasi seda, et koolid saaksid lähtuvalt kogukonna soovist alles jääda, sest see ongi elanike heaolu.
Vallajuhid räägivad suurest pildist, aga ei tohi unustada, et ka igal kogukonna liikmel on selles pildis oma osa. Mulle tundub, et praeguses raskes kriisiolukorras peaksime kõik oma eesmärkides natuke tagasi tõmbama ja kokku hoidma. Juhtidel on võimalus näidata riigile, et nad seisavad oma valla inimeste eest ega ole nõus minema sama teed mööda nagu paljud teised. On valikute küsimus, kuidas me selle võimalusega ringi käime.
Viimasel ajal olen palju mõelnud sellele, et oleme ju ka vallana üks kogukond ja saame näidata, kui tugevad me kogukonnana oleme.
Soovin, et vald edastaks sõnumi: me ei nõustu riigi seatud tingimustega ega ole nõus tegema kogukondade terviklikkust ja heaolu kahjustavaid reforme. Soovime, et riigis käiks otsuste langetamine inimestest lähtudes alt ülespoole, mitte vastupidi.