Tänavu veebruaris möödub sada aastat Eesti esimesest rahvaalgatuslikust referendumist. Peagi tähistame Eesti Vabariigi 105. aastapäeva. Nagu ikka uue riigi puhul, kaasnes ka meie riigi loomisega seadusloome ning mitmete oluliste küsimuste otsustamine. Teiste oluliste teemade seas tuli paika panna kooliharidust puudutavad küsimused.
Üheks teravamaks tulipunktiks kujunesid vaidlused usuõpetuse üle. Suuresti vasakpoolsete parteide mõjul võttis Eesti asutav kogu 1920. aastal vastu avalike algkoolide seaduse, kus sätestati muu hulgas: „Algkool on emakeelne, ilma usuõpetuseta ja maksuta“. Sellele seadusele oli aga suur vastasseis, mis kulmineerus meie ajaloos esimese rahvaalgatusliku referendumiga, millega sooviti usuõpetus kooliprogrammi tagasi tuua.
Tänavu veebruaris möödub sellest sada aastat ning sündmusele on pühendatud peagi Tartus avatav näitus „100 aastat esimesest rahvahääletusest. Religioonialane haridus enne ja nüüd“. Näitus avatakse 17. veebruaril kell 16 Lossi 3 fuajees. Avamisel kõnelevad näituse autorid, samuti Ülle Matsin, haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja ning Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhataja Roland Karo.
Näitusel saab uudistada pilte ja dokumente, mis ilmestavad toonaseid sündmusi. Kui paljud inimesed hääletama tulid? Mis piirkondades oldi poolt, kus aga pigem vastu? Samuti saab näitusel uurida religiooniõppe korraldamise kohta Euroopa eri paigus ning aimu sellest, kuidas on see korraldatud praegu Eestis.
Näituse panid kokku Olga Schihalejev, Rain Soosaar, Toomas Jürgenstein, Ulla Herkel, Arvo Lamp, kujundas Riina Sildvee.
Näitus on avatud Lossi 3 fuajees 16. märtsini. Kõik huvilised on oodatud uudistama, näitus on külastajatele tasuta.
Koolidel on võimalus rändnäitust sügisest ka enda ruumidesse tellida.
Lisainfo olga.schihalejev@ut.ee.