Väike maakool on kogukonna jaoks tähtis
Raske finantsolukord on pannud omavalitsused oma koolivõrku üle vaatama ja mitmeid väikesi koole võib ees oodata sulgemine. Omavalitsusjuhtide sõnul muud väljapääsu, kui igalt poolt kulusid kokku tõmmata, ei ole. Kogukonnad ei ole nõus, et kokku tahetakse hoida laste ja hariduse arvelt, ning on otsustanud kodulähedaste koolide eest seista.
Keeled suhu ja … ehk Keel on õpetaja nägu ja tegu
Õpetaja Maigi Varusk tõdeb, et keel ja selle õppimine seostuvad konkreetselt õpetajaga. Õpetaja annab tunnile tempo ja hingamise. Õpetaja valib, kas laseb ettekande pähe õppida veatult või paneb õpilased omavahel suhtlema.
Arvutid võivad õpikute autoreid abistada
TÜ emeriitprofessor Jaan Mikk arvab, et jõukohaseid tekste oleks lihtsam koostada, kui autoreil oleks tarkvara, mis näitab võimalikke raskeid kohti tekstis ja soovitab midagi muuta.
Kuidas tõsta õppeedukust Eestis?
Õpetaja ja kirjanik Aarne Ruben kirjutab, et mobiiltelefonid koolis ei ole enam kriis, vaid hullus. Paljud lapsed isegi ei taju seda hetke, mil nad ekraani välja võtavad, liigutus on teadvustamata. Õpetajatel on klassis telefonide ärakorjamisaktsioone vastik korraldada, sest see meenutab nõdrameelselt korterivõtme ära võtmist.
Kogemus: riiklikud tähtpäevad koolis – koos eesti, vene ja ukraina lastega.
Meie eri kodukeelega noorte vahel on palju rohkem sarnasusi kui erinevusi, meid ühendavad eesti keel, kultuur, ajaloo valusad ja rõõmsad hetked, väärtused. Kes siis veel kui mitte nemad peaksid tähistama Eesti riigi tähtpäevi?
Muukeelne laps rühmaruumis: Saksamaa ja Norra lasteaedades vaatluspraktikal
Rühmaõpetajal on mujalt keele- ja kultuuriruumist pärit lapse kohanemisel lasteaiaga oluline roll, mistõttu õpetajate järjepidev koolitamine on tähtis. Haapsalu Tarekese lasteaia üks põhisuund on mitmekultuurilisus ning õpetajad on kinni haaranud igasugustest vaatluspraktika võimalustest. Seekord külastati Norra väikelinna Molde ja Saksamaa suurlinna Frankfurti era- ja munitsipaallasteaedu.
Mida võiks õpetaja lugeda EHA erinumbrist?
Eesti Haridusteaduste Ajakirja erinumbri „Mitmekeelne ja mitmekultuuriline haridus“ toimetajad Marika Padrik, Karmen Trasberg ja Krista Kerge tutvustavad artikleid ja jagavad soovitusi, milliseid uusi teadmisi ja ideid saab õpetaja ammutada, et tulla paremini toime keelte ja kultuuride paljususega klassis või rühmas.
Huvi elu ja inimeste vastu ei lase rooste minna
„Olen oma teel kohanud palju kullateraga inimesi,“ ütleb 19. veebruaril 90. sünnipäeva tähistav Viivi Eksta, kes töötas ligi neli aastakümmet Õpetajate Lehes ja ajakirjas Haridus ning hiljem Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumis, kust ta alles nelja aasta eest pensionile siirdus.
Ajaloo õpetamine kütab Lätis kirgi
Põhi- ja keskharidussüsteemi reform Lätis seadis väga ambitsioonikad eesmärgid, aga igasuguse reformi tõhusus ilmneb praktikas, mitte paberil. Haridussüsteemi reformi elluviimine on osutunud niivõrd kehvaks, et seda pole võimalik isegi hinnata.
Õpilasfirma tegemisel õpitakse ja arendatakse ettevõtlikkust, ajaplaneerimist ja meeskonnatööd
Õpilasettevõtlus on Eestis järjest populaarsem ning õpilasfirmade arv kasvab igal aastal. Sel õppeaastal tegutseb Eestis juba umbes 500 õpilasfirmat.
Kuidas tähistavad koolid Eesti Vabariigi 105. sünnipäeva?
Eesti iseseisvuspäev on koolide jaoks oluline tähtpäev, mille tähistamise juurde kuuluvad pidulikud aktused, laulud ja kõned. Viimane aasta on aga näidanud, et vabadus ei ole iseenesestmõistetav. Kuidas tähistavad koolid Eesti Vabariigi 105. sünnipäeva ning kas sündmused Ukrainas avaldavad Eesti iseseisvuspäeva pidustustele mõju?