Digipädevuse katselist e-tasemetööd teevad 15.‒19. märtsini 8. ja 11. klassi õpilased ning kutseõppeasutuste 2. kursuse õppurid. Tasemetöös osalevad üle Eesti ligi 4000 üldhariduskooli- ning 1000 kutsekooliõpilast valimisse sattunud koolidest, lisaks teevad tasemetööd soovi avaldanud koolid. Testi saab eksamite infosüsteemis sooritada nii eesti kui vene keeles.
Katseline digipädevuse tasemetöö on õpilase ja õpetaja jaoks enesehindamise vahend, mis annab ülevaate, milliste teemade või pädevustega on vaja koos õpilastega veel tööd teha ning millistes ollakse juba väga edukad. Tasemetöö eest õpilastele hindeid ei panda, pärast testi sooritamist saab õpilane sõnalise tagasiside ja kool üldise sõnalise tagasiside sellest, kuidas õpilastel testis läks.
„Elukestva õppe strateegia 2020“ raames on Eestis pööratud palju tähelepanu digilahenduste juurutamisele õppetöös kõigil haridustasemetel ning toetatakse igati õpilaste digioskuste kujunemist. Digipädevus on üks kaheksast üldpädevusest ja on praegu ka riiklikes õppekavades kõikide ainekavade osa. Distants- ja hübriidõppes möödunud aasta on näidanud, kuivõrd tähtsal kohal on digipädevus õppijate jaoks. Seetõttu on väga oluline saada tagasisidet selle kohta, millised on õpilaste digipädevused, ning vajadusel kavandada meetmeid õpilaste digipädevuse arendamiseks.
Digipädevuse tasemetöö varasemad katsetused
Digipädevusmudeli alusel on Tallinna ja Tartu ülikoolide teadurid töötanud välja digipädevuse tasemetöö, mis ei ole riiklik hindeline kontrolltöö, vaid loodud koolilaste digipädevusteadmiste ja -oskuste väljaselgitamiseks.
Esmakordselt mõõdeti katselise digipädevuse tasemetööga 2018. a 9. ja 12. klassi õpilaste teadmisi ja oskusi. 9. klassi testis oli 12 ja 12. klassi testis 11 ülesannet. Lisaks olid testis hoiakuküsimused, millega saadi tagasisidet õpilaste valmisoleku kohta kasutada igapäevategevustes digitehnoloogilisi lahendusi. Kokku sooritas tasemetöö 604 põhikooli lõpuklassi õpilast ning 605 gümnaasiumilõpetajat.
Teine kord toimus tasemetöö 2019. a kevadel ja see töötati välja SA Innove (praegune haridus- ja noorteamet) eestvedamisel Euroopa sotsiaalfondi tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ raames. Testis oli 46 ülesannet, mis mõõtsid õpilaste teadmisi ja oskusi digivahendite kasutamisel, ning osa ülesandeid oli loodud eesmärgiga koguda infot õpilaste käitumisest ja hoiakutest.
Uuendatud katseline digipädevuse tasemetöö
Pärast varasemate aastate tasemetööde tulemuste analüüsi tehti testis mõningaid muudatusi. Selle aasta märtsis toimuv test on tehtud lühemaks ‒ lahendamine võtab aega 60 minutit varasema 2 tunni asemel. Andmete analüüs on näidanud, et teatud oskusi ning teadmisi on võimalik mõõta vähema arvu ülesannetega.
Uudne on ka see, et nüüd saab õpilane testi ajal kasutada internetti, selline olukord on sarnane päriseluga, kus ollakse harjunud lahendusi otsima paljudele probleemidele internetist. Käesoleva aasta kevade tasemetöös on muudetud ka sihtrühm – nüüd lahendavad testi 8. ja 11. klass üldhariduskoolist ning kutseõppeasutuste 2. kursus kutsekoolist.
Seda põhjusel, et testi tulemustest lähtuvalt oleks koolil enne õpilaste lõpetamist vajadusel veel aega õppetöö raames noorte digipädevusi arendada, sest pärast testi toimumist saab kool kohe ülevaate õpilaste tasemest. Lisaks vähendame lõpuklassiõpilaste koormust. Kuna 2021. aasta tasemetöös on kasutatud mitmeid samu ülesandeid, mis olid 2019. aasta testis, on võimalik eri aastate tulemusi võrrelda ning analüüsida, kuivõrd distantsõpe on mõjutanud õpilaste digipädevuse taset.
Digipädevuse tasemetöösse kaasatud koolidele edastatakse e-kirja teel kogu testi korraldust puudutav info. Vajadusel saab lisainfot küsida haridus- ja noorteameti hindamise arendusbüroost: katariina.vainonen@harno.ee.