ERR-i uudis „Ministeerium kaalub põhikooli lõpetamise lahtisidumist eksamitest”“(02.02) https://www.err.ee/1608095308/ministeerium-kaalub-pohikooli-lopetamise-lahtisidumist-eksamitest kinnitab, et haridus- ja teadusministeeriumi kinnisidee põhikoolieksamitest loobuda on jõudnud uuele ringile.
2019. aastal jõuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõuni, mis riigikogus toetust ei leidnud. Uuesti prooviti eksamitest lahti saada salakavalal viisil aprillis 2020, kui koroona varjus esitati kobareelnõuna ka PGS-i muutmise eelnõu. Seegi katse ei läinud korda. Nüüd siis uuesti.
Kaotame eksamid – pole probleeme!
Mida see muudatus kaasa tooks? HTM-i koostatud riskianalüüsis on kirjas, et:
- riikides, kus kasutatakse tsentraalseid eksamisüsteeme, on üldiselt paremad õpitulemused;
- eksamite kasutamine on tulemuslik nendes haridussüsteemides, kus koolide autonoomia õppe korraldamisel on suur nagu Eestiski;
- riiklikud võrreldavate tulemustega eksamid motiveerivad koole tõhusamalt õpetama ning õpilasi õppima;
- eksamid on vahend, mis võimaldab nii riiklikult kui koolides jälgida tulemuste taset, laseb koolidel näha oma töö ja selle tulemuste vastavust, samuti enda taset koolivõrgu taustal;
- eksamite kaotamine toob kaasa ebaühtlase sisu ja nõudlikkusega õppe leviku, mis vähendab riigis kvaliteetse ja riiklikule õppekavale vastava ühtse põhihariduse kättesaadavust;
- koolihinded ei ole võrreldavad ja nende põhjal järgmisse kooliastmesse kandideerimine toob kaasa vähem nõudliku hindamise leviku, mis toob omakorda kaasa põhikoolilõpetajate teadmiste-oskuste taseme languse ja kasvatab nõrkade teadmistega õpilaste osakaalu, kellel võib tekkida raskusi edasijõudmise ja õppe lõpetamisega.
Põhikool on ainuke kohustuslik õppetase ja peaks seega olema riigi erilise hoole ja tähelepanu all. Põhikool paneb aluse inimese edasisteks õpinguteks ja oleks kuritegelik võtta kasutusele niisuguseid stsenaariume, mis alandavad põhikoolide taset, toovad kaasa õpitulemuste olulise languse ja viivad ressursi põhikoolist ära.
Riiklikke eksameid on õigustatult kritiseeritud: nurisetakse eksamitööde sisu üle; eksamitöid ei hinnata koolis mitte alati ühetaoliselt või täpselt; negatiivset hinnet saab hõlpsasti parandada koolieksamiga; eksamitestid ei erista õpilaste taset piisavalt, et neid saaks kasutada vastuvõtuks järgmisse kooliastmesse, jms. Kõik need puudused on kõrvaldatavad, kui parandada eksamitööde kvaliteeti, täpsustada hindamis- ja korraldusjuhendeid. Seda teab ka HTM oma analüüsi põhjal: „Olukorda saaks muuta ka eksamiteks paremate testide kasutamise ja hindamisviisi muutmisega, selmet tsentraalsest hindamisest loobuda.“ Miks seda tehtud ei ole, miks pole kriitikale adekvaatselt reageeritud?
On ju üsna lihtsaid ja odavaid viise eksamisüsteemi paremaks muuta. Tundub, et minnakse kergema vastupanu teed: kaotame eksamid – pole probleeme.
Eksam on õppeprotsessi osa
Kõige raskem on ilmselt ühitada sisseastumiseks vajalikke eristusteste ja õppekava täitmist kontrollivaid eksamiteste. Kas peabki? Eksam peabki kontrollima õppekava täitmist, olema jõukohane. Aga ka siin on võimalik leida mõistlikke lahendusi. Alustada võiks sellest, et lõputunnistusele kantakse eksamil saadud eksamitulemused punktides. Ehk annab see parema pildi õpilaste tulemustest.
Öeldakse ka, et riiklikult ei kontrollita kogu õppekava täitmist, vaid seda tehakse ainult teatud ainetes. Piiratud ressursi tingimustes on õigustatud riiklike eksamite korraldamine põhiainetes (eesti keel, matemaatika), mille valdamine on seotud eduga ka teiste ainete õppimisel. Valikeksam võiks olla edasiõppimisega seotud. Miski ei takista korraldada vajalikul hulgal tasemetöid mis tahes ainetes.
Kurdetakse, et kevadised eksamid ja gümnaasiumide sisseastumiskatsed tekitavad õpilastele stressi. Gümnaasiumiaste on õpilastele vabatahtlik, seega ei peaks kartma neisse kandideerijate lisatööd ega pingutust. On ju lausa kiiduväärt, kui inimene pingutab oma tuleviku nimel. Niisamuti pingutavad kõik õpilased põhikoolieksamite sooritamiseks. Kui see stiimul ära võtta, langeb põhikooli õppetase kindlasti.
Eksam kuulub õppeprotsessi hulka nagu igasugune hindamine, kontroll või tagasiside. Ei maksa alavääristada selle mõju tulemustele ega õpilase arengule. Õpetuslikust vaatekohast on eriti tähtis eksamieelne kordamine, mis aitab esile tuua olulise, luua seoseid eri aineosade vahel, avastada ja likvideerida lünki teadmistes-oskustes.
Samas arendab eksam keskendumisvõimet, valmisolekut pingutuseks, aga ka adekvaatse enesehinnangu kujunemist. Eksamite stressi tekitav mõju on välditav või leevendatav sõbraliku, usaldusliku, asjaliku õhkkonna loomise kaudu. Õpilastele tuleb õpetada pingeliste olukordadega toimetuleku võtteid.
Ei ole põhjust „lahti siduda“
Täiesti kasutuks pean kavatsust siduda põhikooli lõpetamine eksamitulemusest lahti. Eksam kaotab sel juhul oma kasuteguri ja mõju, muutub mõttetuks. Tulemus on sama, kui eksamitest üldse loobuda. Tundub, et põhikoolitunnistus tahetakse anda justkui koolis käidud aastate eest, mitte omandatud teadmiste-oskuste (õpitulemuste) põhjal.
Muidugi, möödunud aastal eriolukorra tõttu lõpueksameid ei korraldatud. Sel aastal eriolukorda pole, ehk ei tule ka. Lõpuklassid käivad koolis ja saavad eksamiteks valmistuda. Seega pole mingit põhjust eksamikorraldust muuta: ei ole põhjust „lahti siduda“ või lävendit allapoole lasta. Julgeme tõele näkku vaadata ja selgitada välja tegeliku olukorra.
Hull lugu, kui piisaks „ainult lihtsalt eksamile kohale ilmumisest“! Hull lugu, et jälle kavatsetakse koroona ettekäändel seadust muutma hakata. Ja mitte ajutiselt, vaid üleüldse.