Uus mantra – heaolu hariduses
Täiskasvanute koolitaja Reet Valgmaa kirjutab, et kui õppimise aeg on elu ise, mitte ettevalmistus eluks, siis ei saa õppimine olla ainult heaolukeskne – see peab olema ka probleemikeskne, sest elu koosneb probleemidest.
Küsimus on tema sõnul selles, kas suudame võtta sõnapaari „heaolu hariduses“ tõsiselt või oskame leida pigem bürokraatlikke ja ainult paberile jäävaid lahendusi.
Ta arvab ka, et mammutkoolid ja kaasav haridus on n-ö ajastu veidrused. Need ei too heaolu, vaid ökonoomsust.
Kaasav haridus ehk Elevant keset tuba
Tartu ülikooli haridusinnovatsiooni eriala magistrant Kelly Konetski-Ramul arvab, et eriklasse kodukohakoolidesse looma peab, aga see tegevus olgu väga selgelt põhjendatud ja paindlik. Eesmärk ei pea olema mitte tuge vajavate õpilaste eraldamine, vaid nende integreerimine mõtestatult ja metoodiliselt.
Kelle käes on tulevikuõpetajate tulek?
Koolijuhid ei saa muuta riigi palgapoliitikat, et tööle soovijatest tekiks järjekord. Küll aga on nende võimuses kujundada oma koolist ahvatlusväärne koht, mis paneb õpetajail silmad särama ja meelitab tööle isiksusi teistestki valdkondadest.
Lugemispesad jätkavad uue hooga
Eesti lugemisühingu poolt seitseteist aastat tagasi ellu kutsutud lugemispesa idee on hästi vastu võetud ‒ paljudes lasteaedades ja koolides on lugemispesad. „Lugemispesa“ projekti koolitussari 2021 pakub kahte viiest üksteisega seotud moodulist koosnevat veebikoolitust, millest üks on suunatud lasteaia, teine esimese kooliastme õpetajatele.
Naeratage, teid jälgib kaamera!
Õpetamine on keeruline tegevus ning õpetajatöö nõuab oma tegevuse järjepidevat jälgimist ja mõtestamist. Õpetajal, eriti algajal, on raske korraga märgata kõike, mis õpetamise ja õppimise käigus toimub ning kuidas mitmesugused asjaolud üksteist mõjutavad. Tunni või tegevuse videosalvestis võimaldab oma kogemusele tagasi vaadata, märgata, mis toimus, ning mõelda, kuidas edasi.
Viiruskriisi eriuuring tõi välja hariduse sõlmkohad
OSKA avalikustas COVID-19 eriuuringu, mis viidi läbi mullu juunist novembrini. Selles sisalduv haridust käsitlev osa tõi välja pandeemia mõjud nii õpetajate tööle kui õppimisele. Viiruskriisi kitsaskohtade lahendamiseks tehakse uuringus mitmeid ettepanekuid.
Kuressaare ametikool jagab lõunaeurooplastele komposiidikogemusi
Kuressaare ametikool osaleb rahvusvahelises projektis CompoWIN. See on jätk varasemale projektile, kus loodi e-õppematerjale tööks komposiidivaldkonnas. Neid materjale kasutatakse õppetöös nii Kuressaares kui ka Eesti kahes kõrgkoolis. Äsja alanud viie riigi esindajate koostöös hakkavad saarlased nõustama Bulgaari ja Horvaatia partnereid ning jätkavad loodud õppematerjali täiendamist, andes sellega oma osa võimaliku uue kutsestandardi loomisse.
Kuidas saada Eesti loodusega lähedaseks märgalade kaudu
Kui metsa ja ookeane on nimetatud Maa kopsudeks, siis märgalasid sobib võrrelda neerudega. Märgalade tutvustamiseks koolis sobib hästi aktiivõpe.
Käega katsudes ja oma silmaga nähes saab laps kõige paremini kogemusi ja teadmisi. Pakkuda on üle saja õppeprogrammi, klassiruumis kasutamiseks on loodud õppekomplekte ja e-lahendusi.
MATEMAATIKA
E-testide populaarsus kasvab
Sügisel tehtud 4. klassi e-tasemetöö valimis oli 813 õpilast, kuid vabatahtlikult osales veel 9203 õpilast, mis näitab, et e-testi on usaldama hakatud. E-testid on hea ettevalmistus ka õpilaste personaalsetele õpiradele viimisel. Neid teevad hea meelega ka erivajadustega õpilased.
Rahvusvaheline koostööprojekt „Mathmot”
Tartu ülikooli haridusteadlased osalevad koos Norra, Rootsi, Soome, Serbia ja Portugali kolleegidega neli aastat kestvas projektis, kus uuritakse matemaatika huvitavamaks muutmise võimalusi algklassides.
Matemaatikas võiks olla rohkem rahaülesandeid
Rahandusministeeriumi tellitud uurimusest selgus, et rahatarkust õpetatakse Eesti koolides väga ebaühtlaselt. Ühe lahendusena nähakse rahateemade õpetamist, näiteks protsentide ja intresside leidmist matemaatikatunnis.
Mateemik – uus arendav õppevahend
Tutvustatakse uut mängu, kus värvilistele kaartidele antakse arvulisi väärtusi ja tehakse nendega tehteid.
Distantsõppest haridusstipendiumini
Pärnu Vanalinna põhikooli matemaatikaõpetaja Klaarika Prii plaanib luua stipendiumiperioodil kolmanda kooliastme matemaatika teemasid hõlmava digimaterjalide kogu, kus keskendutakse uute teemade selgitamisele viisil, mida tänapäeva õpilane ootab.
Mis teeks matemaatika õpilastele huvitavamaks
Vestlusringis osalevad Tiiu Kaljas (TLÜ), Annika Volt (TLÜ ja prantsuse lütseum) ja Madis Loorents (Keila kool). Nad toovad välja, et meie matemaatikatundides arvutatakse liiga palju ja liiga suurte arvudega. Teiseks liialdatakse meil tüüpülesannetega ja lahendatakse liiga harva erandlikke ülesandeid. Kolmandaks kasutatakse liiga vähe huumorit, kuigi just huumor aitab matemaatika ees hirmu maha võtta.
Missugust matemaatikat on vaja esimese kursuse tudengil
TTÜ emeriitprofessor Vello Kukk märgib, et esimese kursuse tudengid tahavad loogiliselt mõtlemise asemel pigem valemeid kasutada. Teiseks märgib ta, et kitsa ja laia matemaatika asemel peaks olema laiusi niisama palju, kui on õppureid.
Miks matemaatika on igav?
Kehra gümnaasiumi matemaatikaõpetaja („Noored kooli“) Merilin Presmann tutvustab oma töövõtteid, mille abil ta matemaatikatunnid õpilaste jaoks põnevamaks muudab. Eriti soovitab ta keskkonda Youcubed.
Kui matemaatikasse tulid eestikeelsed mõisted
Väike ülevaade eestikeelsete matemaatikaterminite arengust viimase kahesaja aasta jooksul. Püstkülikust on saanud ristkülik, kaldruudust romb jne. Artikli teises osas tutvustatakse Gerhard Rägo medali saajaid 2020. aastal.