Lapse probleemide märkamine jääb suuresti õpetaja kanda
Varajase märkamise tähtsusest on räägitud aastakümneid, ometi tuleb ette olukordi, kus lasteaeda või kooli tuleb laps, kelle areng on eakaaslaste omast märgatavalt maha jäänud. Kes ja millal lapse probleemi märkab ja sekkub?
Meie teekond aasta kooli tiitlini
Esimeses loos sarjast „Koolikass Johannese lood“ kirjutatakse, kuidas elab ja hingab 2020. aasta kooli tiitliga pärjatud Võru gümnaasium ning mismoodi noor kool sellise tiitlini jõudis.
Probleem – ja lahendus!
Õpetajad on ülekoormatud kõigega, mis jääb õpetamisest väljapoole, vahendab Soome ajaleht Opettaja. Õpetajad jaksavad õpetada ja seda nad ju ongi pühendunud tegema, aga jõuvarud ammenduvad tühja-tähja ümber sekeldamise tõttu. Kruvisid keeratakse järjest enam kinni. Järjekordne uus piitsutusviis Soomes on pidev rääkimine hindamise teemal. Hindamist on vaja, aga õpetajad ei soovi enam üheltki õppetööst võõrdunud spetsialistilt kuulda soovitust pidevalt ja igal sammul hinnata iga õpilase individuaalset arengut.
Koolivõrk: Pärnumaa
Nii Pärnu linna kui kogu maakonna koolikorraldus on väga mitmekesine, aga küsitav on selle mitmekesisuse jätkusuutlikkus. Põhimõtteliste muudatusteta haridusvõrgus on Pärnumaal juba lähiaastatel keeruline tagada kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesannete kvaliteetset täitmist. Viimase 15 aasta jooksul on Pärnumaa põhikooliõpilaste arv vähenenud viiendiku võrra ja statistikaameti prognoosi järgi kahaneb veel – aastaks 2035 õpib Pärnumaa koolides praegusest kuuendiku võrra vähem põhikooliõpilasi. Maakonna gümnaasiumiõpilaste arv on vähenenud 15 aastaga umbes poole võrra.
Kohalik omavalitsus kui elukestva õppe lõpp-peatus
Koolituskeskuste senise kogemuse põhjal võib ühe käe sõrmedel üles lugeda omavalitsusi, kus on tööl inimene, kelle poole elukestva õppe täiskasvanuhariduse aspekti puudutavates küsimustes pöörduda, sest haridusspetsialistide tööülesanded laste ja noortega seotud haridusküsimustest enamasti kaugemale ei ulatu. Kui lapata kohalike omavalitsuste haridusstrateegia dokumente, siis kõnelevad need küll koolieelsest, üld-, kutse- ja huviharidusest, kuid täiskasvanuharidusest pole seal enamasti sõnagi.
Koolide kogemus: mis tõukab koole ühtse Eesti kooli suunas?
Kehra gümnaasiumi direktori Kaido Kreintaali sõnul sai nende kool RITA-rände projektis osalemisega kinnitust, et Kehras tehakse õiget asja, ning otsitakse uusi võimalusi laste omavaheliseks koostööks. „Kui venekeelsed lapsed saavad hästi selgeks kolm keelt, siis eesti laste vene keele õppes on meil pikk tee minna,“ tunnistab Kreintaal. „Ja olukorda, kus meil on koolis üle saja vene keele õpetaja, võiksime kindlasti paremini ära kasutada.“
Audrus peeti tervisenädalat sulailma trotsides
Audru koolis algas esmaspäeval tervisenädal. Sulast hoolimata kelgutati ja suusatati ning tehti lumeskulptuure. Erinevalt pika traditsiooniga tervisenädala varasematest tavadest oli seekord kogu tegevus õues.
Holokaust hariduses
Abimaterjale õpetajaile holokausti õpetamisel.