21. jaanuaril lahkus meie hulgast pärast pikaajalist rasket haigust hea kolleeg, Eesti Haridusfoorumi asutajaliige Ene-Mall Vernik-Tuubel. Ene-Mall lõpetas 1968. aastal Tartu Riikliku Ülikooli füüsikaõpetaja diplomiga. Kuigi päriselt kooli jõudis Ene-Mall alles 1995. aastal, seda kodukandi Pühajärve põhikooli direktorina, oli maailma ja inimese sügavam mõistmine ning mõtestamine ja selle arusaamises edastamine teistele tema kirg, mis avaldus igas tema rollis. Soov mõtlemise ja õppimise protsesside süvakihtides toimuvat paremini mõista viis Ene-Malle Moskva üld- ja pedagoogilise psühholoogia teadusliku uurimise instituudi aspirantuuri (praeguses mõistes doktorantuuri), kus ta 1975. aastal edukalt kaitses psühholoogiakandidaadi väitekirja mõtlemise formaalsete ja sisuliste komponentide seosest ülesande lahendamise protsessis.
Aastatel 1968–1988 töötas Ene-Mall Tallinna pedagoogilise instituudi pedagoogika ja psühholoogia kateedris mitmesugustel ametikohtadel alates vanemlaborandist ja lõpetades dotsendiga. Laulva revolutsiooni aastatel töötas ta vabariikliku õpetajate täiendusinstituudi dotsendina. Aastatel 1990–1993 oli Ene-Mall Tallinna pedagoogikaülikooli vanemteadur, arengu-uuringute labori juhataja ja professor. Sealt edasi oli tema töö otseselt seotud Eesti hariduselu juhtimisega: 1993–1995 kultuuri- ja haridusministeeriumi koolituspoliitika osakonna juhatajana, 2002–2007 haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) koolivõrgu büroo Lõuna-Eesti piirkonna peadirektorina ja 2007–2008 HTM-i koolikorralduse osakonna kuraatorina, 2008‒2015 HTM-i kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna nõunik.
Töötades taasiseseisvunud Eesti kultuuri- ja haridusministeeriumi koolituspoliitika osakonna juhatajana, tunnetas Ene-Mall selgelt vajadust pikaajalise haridusvisiooni järele, et oleks võimalik kavandada ka strateegiat selle ellurakendamiseks. Ta oli veendunud, et see visioon ei saa tekkida osakonnajuhataja kabinetis. Aktiivse ja karismaatilise inimesena asus Ene-Mall korraldama Eesti hariduskonverentsi, mis pidi kokku tooma eri huvirühmade esindajad ja visandama teekonna pikaajalise haridusstrateegia loomiseks. Mitmesaja osavõtjaga konverents toimuski 1995. aasta aprillis Tallinna tehnikaülikoolis ja selle põhiliseks tulemuseks võib pidada Eesti Haridusfoorumi (EHF) tegevusmudeli kujundamist ja käivitamist. EHF asutati aga sama aasta oktoobris, st veerandsada aastat tagasi Tartu ülikoolis toimunud suurfoorumil.
Tee Eesti pikaajalise haridusstrateegiani võttis aega mitu korda kauem. Kuigi koostamisega alustati juba 1995. aastal, siis ametliku tulemuseni jõuti alles 2015. aastal, kui valitsus kinnitas elukestva õppe strateegia 2020. Vahepealsesse aega jäid mitmed vähem edukad katsetused, nagu Eesti haridusstsenaariumid 2010, Õppiv Eesti ja Õpi-Eesti, mis aga kõik oluliselt panustasid haridushuvilise kodanikuühiskonna kujunemisse. Loomulikult oli Ene-Mall nende protsesside üks põhiline mootor läbi 25 aasta.
Elades Otepää vallas Ilmjärvel oli Ene-Mall kogukonna arendaja, osales Kappermäe seltsi tegevuses, korraldas maalilaagreid ja muid ühistegevusi.
1998. aastal omistati Ene-Mall Vernik-Tuubelile Valgetähe IV klassi teenetemärk. Aastal 2020 esitati Ene-Mall hariduse elutööpreemia nominendiks. See preemia jäi Ene-Mallel küll saamata, aga tema jäljed Eesti haridusmaastikul on muljetavaldavalt laiad ning sügavad.