See õppeaasta tõi hea uudise lihtsustatud õppekava järgi lapsi õpetavatele õpetajatele – valmis hulk eri ainete digiõpikuid. Vajadus uute õppematerjalide järele oli väga suur.
Lihtsustatud õppes on jäänud vajaka ka trükitud õppevarast. Kui tavaõppes on õpetajal võimalik valida materjale mitme kirjastuse väljaannete hulgast, siis lihtsustatud õppes see nii pole. Õnneks on aja jooksul õppevara hulk siiski järjepidevalt täienenud. Seega on eriti rõõmustav, et nüüd sai HEV-õppevara tublilt täiendust – haridus- ja noorteameti eestvedamisel ning Euroopa sotsiaalfondi toel on valminud digitaalne õppevara lihtsustatud õppetasemel õppivatele õpilastele loodusõpetuses (5. ja 8.–9. kl), matemaatikas (2. ja 4. kl) ja inimeseõpetuses (1.–5. ja 8.–9. kl).
Tegemist on õpikut ja töövihikut ühendava õppematerjaliga, mis sisaldab tekste, harjutusi ja ülesandeid. Lisatud on õppevideoid ning animatsioone. Õppimise toetamiseks on digiõpikutes lisadena ka pdf-versioonis töölehed. Digiõpikud on loodud OPIQ platvormile ja kättesaadavad E-koolikoti kaudu. Hiljuti on täienenud ka toimetulekukooli õppevara – vabavaraliste lahenduste toel valmis digitaalne materjal „Loomariik. Imetajad“.
Digiõpikute tutvustamiseks korraldatud koolitus näitas, et õpetajate huvi ja valmisolek uudsete õppematerjalide kasutamiseks on suur, sest lihtsustatud õppes võib olla värskelt valminud digiõpik vastavas klassis ja õppeaines esimene ja ainus üle riigi ilmunud õppematerjal. Digiõpik on siinkohal kahes rollis: keskkond, mis pakub võimalusi teadmisi esmaselt omandada, ja koht, kus õpitut kinnistada.
Lihtsustatud õppes õpitakse uusi teadmisi ja oskusi algselt alati koos õpetajaga või õpetaja eeskujul. Valminud digiõpikud on tänuväärne võimalus pakkuda lihtsustatud õppe õpilastele just neile mõeldud nüüdisaegseid õppematerjale.
Kellele on digiõpikud mõeldud?
Lihtsustatud õppe digiõpikute kasutusala on üsna lai. Õppekava järgi sobib õppematerjal lastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava lihtsustatud õppe tasemel. Toimetulekuõppe õpetajad saavad digiõpikuid kasutada, lähtudes õppuri individuaalsest arengutasemest.
Õppematerjal pakub tuge ka põhikooli riikliku õppekava järgi õppijate õppe diferentseerimisel, individuaalse õppekava (IÕK) rakendamisel ja muukeelsetele õpilastele. Digiõpikutes olevat saavad õpilaste arendamiseks kasutada ka logopeedid ja eripedagoogid. Samuti soovitame materjalidega tutvuda lasteaiaõpetajatel – õpikutes leidub koolieelikutele jõukohaseid ülesandeid, millega õppetööd mitmekesistada.
Tähelepanekuid digiõpikute kasutamisest
Kevadine distantsõppe periood tõestas sobivate digilahenduste vajalikkust. Lihtsustatud õppe õpilaste õpetajatena tundsime puudust sellistest õppematerjalidest, mis võimaldavad lastel saata kerge vaevaga oma vastuseid ning näitavad õpetajatele veebi kaudu sooritamise tulemusi. Siinkohal tuleb esile tõsta digiõpiku ülesannete kogu väärtust. Neist saab õpetaja kokku sobitada õpilaste töö ning ta näeb tulemusi, õpilased ise saavad tagasisidet vastuste kohta.
Lihtsustatud õppe õpilaste arengulisi eripärasid arvestades on oluline õpetada osaoskusi sammhaaval ning harjutada praktiliselt järjepidevalt. Sama põhimõtet tuleb rakendada digiõpikute kasutamisel – vajalik on pidev harjutamine, tegevussammude meenutamine ning tähelepanu suunamine, enesekontrolli arendamine.
Lihtsustatud õppe õpilasi õpetades järgime põhimõtet, et esmased põhioskused kujundame õppetundides ning alles seejärel ootame nende iseseisvamat rakendamist. Seega tutvusid õpilased digiõpikutega just koolis õpetajate juhendamisel.
Kõige enam kasutatakse digiõpikuid lauaarvutist – õpetajad näitavad klassis materjale suurel ekraanil ning arvutiklassis töötavad õpilased personaalsete arvutitega. Isiklikke seadmeid kasutatakse rohkem vanemates klassides.
Jälgides arvutiklassis 6. kl õpilaste tegutsemist, võis korduvalt märgata, et mobiili eelistajad alustasid esialgu tööd isiklikus seadmes, kuid vahetasid selle varsti lauaarvuti vastu. Põhjenduseks nimetasid nad, et suuremal ekraanil on paremini näha. Lihtsustatud õppe 9. klassi õpilased kasutavad digiõpikut nii koolis kui kodus ning saavad hakkama igas seadmes.
Opiqu platvormi statistikast oli võimalik eristada andmeid lihtsustatud õppe õpilaste kasutusaktiivsuse kohta klasside kaupa. Kõige aktiivsemad kasutajad on olnud III ning seejärel II kooliastme õpilased. Lihtsustatud õppe õpilaste digipädevuste mudel näitab, et digiõpikule ligipääsuks vajalikke oskusi on jõukohane kujundada II kooliastmes ning eeldatavad õpitulemused omandatakse õpetaja abiga.
I kooliastmes on ülekaalus sisenemine õpetaja kasutuskonto kaudu ning ühine õppimine ekraani vahendusel. Peame seda loomulikuks nii digiõpikute autorite kui kasutajatena. Lihtsustatud õppe digiõpikutele on lisatud õpetajale mõeldud metoodilised juhised ja soovitused vastava õppevara kasutamiseks.
Õpetajatel on hea võimalus Opiqu keskkonnas ise koostada oma tunnis vajalik kooslus eri õpikute ülesannetest. Sobivate teemade olemasolul saab kasutada teistsuguse klassinumbriga materjale, näiteks 6. kl õpilastele võib leida ülesandeid 5. kl digiõpikutest. Seoseid saab luua eri õppeainete ja teemade vahel. Näiteks õppides lihtsustatud õppe 2. kl matemaatikas kella või kuude nimetusi, saab seda siduda samade teemadega inimeseõpetuse digiõpikus.
Sobivaid interaktiivseid ülesandeid on võimalik leida ka põhikooli riikliku õppekava nooremate klasside digiõpikutest, seejuures jääb iga õpetaja pädevusse hinnata materjali võimalikke raskuskohti. Näiteks koostades lihtsustatud õppe õpilastele töid tavaklassidele mõeldud ülesannetest, võib olla vaja neid keeleliselt või sisuliselt jõukohastada.
Digiõpikute koostamise kogemused autorina
Alustades digiõpikute loomeprotsessi, said meeskonnad endale sarnased lähteülesanded. Sellest hoolimata on iga valminud digiõpik koostajate nägu. Teatavad erinevused on tingitud õppeaine eripäradest ning õppijate vanusest. Meie ise oleme inimeseõpetuse 1. ja 2. kl õppematerjalide autorid ning seega kirjeldame nende loomist.
Autoritena oli digitaalset õppematerjali kokku panna põnev. Väljakutseid pakkus nii õpiku uudne vorm kui ka õppematerjali sisuline pool. Digiplatvorm areneb, pidevalt lisanduvad uued tehnilised võimalused. Seega on tulevikus otstarbekas praegusi materjale värske pilguga üle vaadata, kohandada ning täiendada. Praegu saab õpetaja valida ning panna ise kokku sobiva materjali eri digiõpikutest. Vajadusel võib liita õpikuga ka enda loodud ülesandeid. Digiõpik on ajas muutuv, täiendatav ja arendatav.
Lihtsustatud õppe 1.–2. kl õpilaste õppeprotsessis on täiskasvanul suur osakaal. Meie põhimõte digiõpikut koostades oli, et toetada tuleb nii õpetajat kui ka lapsevanemat, kes aitab oma last kodus. Õppimise suunamiseks on digiõpikusse lisatud just täiskasvanule mõeldud tekstiosa, kus kirjas küsimused-korraldused ning mis suunab õppeprotsessi. Rohkem metoodilisi põhimõtteid leiab huviline digiõpikus olevast juhendist.
Kuna lihtsustatud õppe 1. klassi lapsed üldjuhul veel ei loe, siis tuli nuputada, kuidas esitada inimeseõpetuse õppesisu pildiliselt. Abiks oli platvormi meeskonna arendustöö eri ülesandetüüpide loomisel. Samuti võimaldas digitaalne vorm lisada õpikusse helifaile, animatsioone ja videoid, mis muudavad õppesisu omandamise hõlpsamaks ning huvitavaks. Digimaterjali lisatud töölehtede väljaprintimisel eeldame, et koolis saab seda teha värvitrükis. Kui see võimalus aga puudub, siis soovitame värviliste piltide vaatlust digiõpikus.
Lihtsustatud õppe 2. klassi õpilastelt ootame juba teatavat lugemisoskust, seetõttu on õppematerjalis ka rohkem lugemismaterjali. Samas on siin õpetajal võimalik õpitegevust varieerida – lugemist toetavad ja motiveerivad, näitlejate sisse loetud kuulamistekstid.
1. ja 2. kl õppematerjali koostamisel jälgisime pidevalt põhimõtet, et pilt, tekst või ülesanne jääks ekraanil tervikuna õpilase vaatevälja. See muudab digiõpiku kasutamise ka väheste digipädevustega õpilaste jaoks lihtsamaks. Samas mõjutab kuvatavat infot eri seadmete puhul ekraani suurus. Esialgu vajab arvatavasti rohkemat harjutamist liugurite ja tagasisidenupu kasutamine.
Ülesannete kogusse lisasime samalaadseid ülesandeid, nagu on õpikus. See toetab mitmekülgset harjutamist ning iseseisva sooritamise oskuste kasvu. Mõne ülesande puhul on muudetud ka keerukust. Näiteks 2. kl õpikus on ülesanne valikvastustega, aga ülesannete kogus vastuste trükkimisega. Sellised eri variandid võimaldavad õpetajal õpitegevust diferentseerida.
1. ja 2. kl inimeseõpetuse digiõpikutesse on lisatud õpetajale soovitusi praktiliseks tegevuseks ja mängudeks. Õpilaste teadmiste ja oskuste arendamisel on tähtis, et digiõpikute kasutamisel kujundatakse jõukohasel viisil digipädevusi, kuid samas ei unustata ka koostöiste õppemängude ja praktilise tegevuse olulisust. Nende läbiviimine ei pea jääma ainult inimeseõpetuse tundidesse, lõimitult on neid võimalik korraldada ka teistes ainetundides, vahetundides ja õppekäikudel. Kõik need õpitegevused toetavad kõne, suhtlemise ja praktilise tegutsemise oskuste kujunemist. Erinevalt pdf-töölehtedest on 2. kl digiõpiku peatükkide päistes märgitud ära loetelud konkreetse tunni sisuga seotud soovituslikest vahenditest – see aitab õpetajal planeerida õpitegevust.
Oma kogemustele tuginedes võime öelda, et digiõpikud pakuvad rohkelt avastamisrõõmu ja uusi võimalusi õppetöös nii õpilastele kui õpetajatele. Kindlasti ei tasu karta, et õpilased ei saa kasutamisega hakkama. Lihtsustatud õppe lastel kulub tõenäoliselt rohkem aega digikeskkonnaga tutvumisele ning tegevussammude harjutamisele, kuid õppetöö mitmekesisus ning õpilaste huvi on seda pingutust väärt.