Malemäng on mõtlemise treening

7. jaanuaril, Paul Kerese 105. sünnipäeval maletati mitmel pool suurmeistri mälestuseks. Suurmehe kodulinnas Pärnus tõstsid sel puhul malenuppe ja tegid käike linna kaks noort tippmaletajat treener Eiki Lehemetsa valvsa pilgu all.

Kuigi oli koolivaheaeg ja huviringide tegevus katkenud, kutsus Pärnu spordiklubi maletreener Eiki Lehemets oma kaks õpilast linna spordihalli maletama. Oli 7. jaanuar, nagu viie aasta eest nii korrati nüüdki raadios ja telekanalites üleskutset maletada sel päeval Paul Kerese mälestuseks, teha sündmusest fotosid ning saata neid Eesti Rahva Muuseumile. Viie aasta eest, kui täitus sada aastat Paul Kerese sünnist, algatas selle tava maleentusiast, endine ajakirjanik Heino Laiapea. 

Pärnumaa malenoorte seas oma tulemustega tippu tõusnud Mai kooli õpilased, 13-aastane Rondo Mikko ja 10-aastane Hans-Georg Köösel seadsidki südapäeval malenuppe paika spordihallis malelaua mustris mustvalgele põrandaruudustikule.

MÄNG SAI ALGUSE LASTEAIAST

Pärnu spordihallis treenivad malemängu linna spordikooli õpilased treener Eiki Lehemetsa juures. Tema õpilane Rondo Mikko, kes mõttespordi portaali vint.ee korraldatud võistluste arvestuses on Eesti põhikooliõpilaste hulgas 4. kohal, hakkas juba 5–6-aastaselt malemängu proovima. „Olin lasteaias kabes kõva käsi,“ rääkis Mikko, „aga Pärnus ei olnud kabetrenni. Ema otsis mulle sellesarnast trenni ja nii hakkasingi maletama. Alguses tegin kabekäike, tasapisi sain paremaks, käisin rohkem trennis.“ Maletreeningul hakkas Rondo käima spordiklubis juba lasteaia ajal. Rondo isa ja ema mängivad samuti malet ja nooremana mängis poiss vanematega ka pärast trenni. Rondo käes on linnas oma vanuseklassi maletajate esikoht. 

„Male on väga huvitav mäng,“ arvas ta. „Kui malet mängida, areneb väga palju matemaatikaoskus.“ Ta tegeleb ka pranglimisega ning osaleb selles maakonna ja üle-eestilistel võistlustel, kus viimati saavutas 4. klassis 10. koha. Rondo on õppinud flööti mängima, ent pillimängust rohkem meeldib talle laulda. 

Eiki Lehemets lisas, et Rondo saavutas kuni 10-aastaste seas maailmameistrivõistlustel 16. koha, möödunud aastal Euroopa meistrivõistlustel oli tulemuseks omavanuste seas 10. koht. Eesti meistrivõistlustel on ta igal aastal võitnud medali tava-, kiir- või välkmales. 

Hans-Georg sai eelmisel aastal oma vanuserühmas kaks korda Eesti meistriks. Temagi hakkas malet mängima varakult, 3-aastaselt ema juhendamisel. Talle meeldib male ja meeldib matemaatika. Kuigi maletada saab ka internetis, meeldib Hans-Georgile rohkem mängida vastasega üle laua. 

Eiki Lehemetski alustas malemänguga lasteaias. „Oli võimalus, lasteaias oli üks poiss, kellega sai mängida.“ Kilingi-Nõmme keskkoolis läks ta juba esimeses klassis maletrenni. Tol ajal oli kooli direktor Hillar Hanssoo, legendaarne pedagoog ja maletreener, kelle eestvedamisel kujunesid Kilingi-Nõmme ja Paide noorte malekeskusteks. Paides viis ta male koolitundidesse. 

Lehemets on 20 aastat treenerina tegutsenud. Lisaks Pärnu spordikoolile õpetab ta lastele malemängu neljas koolis: Paikuse põhikoolis, Kilingi-Nõmme gümnaasiumis, Pärnu vabakoolis ja Audru koolis. Paikuse koolis on male õppeaine, mida Lehemets annab 2. klassile. 3. klassist alates õpetab koolitundides malet füüsikaõpetaja Aare Külaots, kes samas varem direktorina viis male kooli õppekavva. Teistes koolides juhendab Lehemets maleringe, Pärnu spordikoolis treeningrühmi. 

Kui tema treenerina alustas, oli maleelu veel viis või kümme aastat aktiivne. Lasteturniirid olid osavõturohked, maakonnaturniiridel mängis tavaliselt 30, isegi 50 last. Seejärel huviliste arv kahanes. Viimase viie aasta jooksul on jälle rohkem mängijaid ja turniire on parem korraldada, kui osavõtjaid on rohkem. Ehk on lapsevanemad hakanud varasemast enam huvi tundma laste vaimse arengu vastu ja suunavad neid rohkem treeningutele, oletas treener põhjuseks. 

Pärnu linna ja maakonna viies koolis tegutsevad maleringid. Maakonna karikavõistlustel paistavad silma Pärnu Mai kooli, Surju, Paikuse ja Kilingi-Nõmme noored maletajad, üle-eestilises arvestuses on ka Kuninga tänava ja Vanalinna kooli kasvandikud. Eiki Lehemets on seda meelt, et male võiks olla koolis õppeaine kõigile. See aitab õppida, arendab mõttetegevust. „Pead oskama korraga mängida ja mõelda – see meeldib lastele rohkem kui ainult ühte asja teha,“ arvab ta.

MÄNGIMINE ARENDAB MÕTLEMIST

Malemäng arendab mõtlemist, võimaldab matemaatikas seoseid luua, leida vastuseid küsimusele, miks teha nii või naa. Malega saab asju selgemaks, see mäng annab oskuse leida lahendusi ja võimaluse kaua mõelda. Inimene vajab mõtlemiseks põhjust, arvab treener. Ta nõustub mõttega, et male võib aidata eriti aktiivset last rahustada, kui temaga individuaalselt tegelda, mõtlemise ja paigalpüsimisega saab mõjutada lapse arengut. 

„Öeldakse, et mida varem hakata mõttetegevusega tegelema, seda suurem on võimalus luua malemängus põhibaas juba varakult,“ rääkis Lehemets. On ka neid, kes hakkavad mängima 15-aastastelt ja jõuavad nii-öelda keskmisele tasemele, aga neil on algbaas nõrgem, sest see kõik, mis teistel olemas, tuleb neile järele omandada.

Malemängus tagab edu harjutamine. „Kes aasta vahele jätab, sellel on raske vajalikku taset saavutada,“ teadis Lehemets. Tänapäeval on võimalik arvutis mängida ja kutsuda endale vastaseid kõikjalt, Eestist ja mujalt. Malemänguportaalides võib mängida iga päev, kui on tahtmist ja aega. Internet aitab malemängule Lehemetsa sõnul palju kaasa, detsembrikuu turniirid olid kõik internetis, sest tavaturniire korraldada ei saanud. 

Vint.ee korraldab pidevalt turniire, selles keskkonnas on toimunud praegu kõik Eesti võistlused. Euroopa ja maailmameistrivõistlusedki peeti interneti teel. Vint.ee-s on individuaalsed võistlused kolmes vanusegrupis ja peetakse ka koolide arvestust. Pärnu ja Pärnumaa koolid osalevad võistlustel aktiivselt, Hans-Georg ja Rondo on sealgi olnud esikolmikus. 

Kes võiks olla meie järgmine Paul Keres, sellele maletreener vastata ei oska. On noori, kes on maailma või Euroopa tasemel mänginud, aga pidur tekib sellest, et mingist ajast peaks keskenduma ainult mängule ja millegi muuga enam tegeleda ei saaks. Kui täielikult pühenduda, võib ilmuda keegi Kerese-sarnane, arvab Lehemets, kelle spordikooli lõpetanud õpilasedki tegelevad rohkem töö kui malemänguga ja tulevad mängima harva.

Lehemetsa sõnul püütakse praegu leida võimalust koolides malet õppeainena õpetada, nii et oleksid õppeprogrammid, õpikud ja töövihikud. Et lapsed saaks male algõpetuse selgeks. „Kui Kasparovi programm oli olemas, oli Eestis palju koole, kes selle järgi õpetasid,“ rääkis Lehemets. „Praegu on asi soiku jäänud, aga liigub mõtteid selles suunas, et malet tasub koolis õpetada.“ Ehk peaks koolid selleks rohkem survet avaldama, oletab ta. 

Rondo ja Hans-Georgi mäng lõppes viigiga ja kohe alustasid nad uut mängu.

Male võiks olla valikainena kõigis koolides  

Eesti esimaletaja, üheksakordne Eesti meister ja aastast 2001 suurmeister Kaido Külaots tegi malega tutvust juba enne kooli isa kõrval. Isa viis teda ka Pärnu spordikooli maletrenni. 

Kaido Külaots, kas male võiks olla koolide õppekavas?

Male võiks kindlasti olla koolide õppekavas kõigile. Olen selle poolt! Raske on loota, et male kuuluks kohustuslikku programmi, kuid minimaalselt valikainena võiks ta olla kõikjal. Õnneks on juba praegu koole, kus õpilastel on võimalik malet õppida. Pärnumaalt on hea näide Paikuse põhikool, kus teise klassi õpilastele on male olnud kohustuslik. Kohustuslikku programmi lülitus male Aare Külaotsa juhtimise all. Teisalt on soovituslik, et tunde oleks nädalas rohkem kui üks-kaks. 

Koolide maletundidesse ei tohiks olla keeruline maleõpetajaid leida. Eriti kui maleõpetus on jätkuvalt baastasemel. Sellisel juhul saaks tunde läbi viia ka spetsiaalse malekvalifikatsioonita õpetaja, näiteks klassijuhataja. Peamised reeglid ja põhiprintsiibid ei ole keerulised. Tuleb teha vahet maleõppel ja -treeningul. 

Ilmselt võiks töötada mudel, et õpilasi, kel koolitunnis avaldub silmanähtav malehuvi, saaks suunata edasi maletreeningutele. Seal on süvendatud õpe ning treenerilt tuleb eeldada spetsiifilisi maleteadmisi ja -võimekust. Ja kui laps/noor hakkab näitama tõsiseid sportlikke tulemusi, siis tuleb kaaluda tema suunamist kõrge kvalifikatsiooniga treeneri juurde (meistrid/suurmeistrid).

Kui rääkida maleõppest koolides üle riigi, siis on vajalik alaliidu ja ministeeriumi vaheline suhtlus. Riigikogu juures on loodud ka male toetusrühm, küllap oleks initsiatiivi arendamise juures seegi. Muidugi on esimeses järjekorras vaja tagada koolidele vajalikud õppematerjalid. Neid ei peagi välja töötama, need on juba välja töötatud. Materjale on mitmesuguseid, nende seast tuleb valida. Kui valik on tehtud, siis tuleb tasuda litsentsimaks. Praeguseks on teada, et maleliit on astunud konkreetseid samme ning õppematerjalidega varustatus peaks juba järgmisest õppeaastast olema tagatud.