Ande märkamine ja toetamine sõltub teadlikkusest ja koostööst, mitte testist
MTÜ Eesti Talendikeskus, mis ühendab andekusest sügavamalt huvitatud lapsevanemaid, pedagooge, haridusametnikke, tugispetsialiste jt, on püüdnud seista nende laste ja noorte arenguks soodsate tingimuste loomise eest, kelle võimed ja eeldused ületavad oma eakaaslaste keskmist taset. Talendikeskuse juhatuse liige, andekuse ekspert Viire Sepp kirjutab keskuse viimati toimunud seminarist, kus arutleti andekate laste testimise üle. Loos on viiteid nii koolipsühholoogide kui ka lapsevanemate kogemustele ja jagub ka soovitusi.
Alushariduse seaduse eelnõus keskendutakse iga lapse märkamisele
Uus alushariduse seadus on tulekul. Just praegu on seaduseelnõu kõigile kättesaadav eelnõude infosüsteemis ning sellele saab saata muudatusettepanekuid kuni 20. jaanuarini. HTM-i asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts kirjutab, milliseid sihte täpsemalt on eelnõuga seatud.
Usun inimeste muutumisvõimesse
Tiina Radionov on pidanud karme ameteid ja näinud nii vanglavalvuri, kriminaalhooldaja, Helsingis sõjapõgenike nõustaja kui ka erikooli sotsiaalpedagoogina inimesi, kelle elu on pea peale pöördunud. Kuid ikka on tal jagunud usku neisse, kes juba mahagi kantud. Mullu kevadel liitus 50-aastane viie lapse ja ühe kasulapse ema ning kolmekordne vanaema „Noored kooli“ programmiga ja õpetab nüüd Tartu Aleksander Puškini koolis eesti keelt.
Vaba semester iseenda arenguks
2020. aasta lõpus kuulutas haridus- ja teadusministeerium välja riikliku haridusstipendiumi saajad. Stipendium annab viiele õpetajale võimaluse võtta igapäevatööst vaba semester iseenda ja oma valdkonna arendamiseks.
Läbirääkimiste põhitõed
Läbirääkimised on üha enam kooli ja õppeprotsessi osa. Tänapäeval lausa oodatakse õpetajalt/õppejõult õpilaste kaasamist nii sisu kui vormi kujundamisse. See tähendab muuhulgas läbirääkimisi. Sellistes olukordades on õpetaja õpilastele heaks eeskujuks, eriti kui arvestame sotsiaalse õppimise olulisust käitumisvilumuste omandamisel. Tallinna ülikooli lektor Arno Baltin tutvustabki Roy Lewicki, Bruce Barry ja David Saundersi raamatut „Läbirääkimiste põhitõed“.
Noorte lavastajate tööd jõuavad publiku ette
Eesti Noorsooteatris esietendub neljast lühilavastusest koosnev „Kõige all ja kohal on …“ , mis on EMTA lavakunstikooli noorte lavastajate 30. lennu kolmanda kursuse lavastajatudengite esimene töö, mis publiku ette jõuab. Lavastuse valmimisest ja lavastajaks õppimisest räägivad Margaret Sarv, Marta Aliide Jakovski, Kalju Karl Kivi ja Erik Richard Salumäe.
Koolis võiks töötada vaimse toe spetsialist
Õpetaja Mari-Vivian Ellam kirjutab õpetajate puuduse leevendamisest, tema arvates ei ole õpetaja klassiruumis kaitstud ühegi solvangu ega rünnaku eest ja psühholoogiline pinge on peamine põhjus, miks õpetajad töölt lahkuvad. Seetõttu võiks koolides rakendada tööle kaplanid. „Meil on juba kaplanid kaitseväes, politseis, haiglates, kõrgkoolis ja tundub, et see õigustab ennast,“ nendib ta.
Milline on hea Eesti kool?
Juba mõnda aega on räägitud ühtsest Eesti koolist. RITA-rände projektimeeskonnas välja töötatud definitsiooni kohaselt nimetame ühtseks Eesti kooliks kooli, kus õpivad koos erineva keele- ja/või kultuuritaustaga õpilased, kellele tagatakse nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest lähtuv peamiselt eestikeelne õpe, mis toetab Eesti riigiidentiteedi kujunemist ja eneseteostust ühiskonnas, väärtustades õpilaste kultuurilist identiteeti. „Igast Eesti koolist võib saada ühtne Eesti kool,“ rõhutab RITA-rände lõimumise töörühmade üldkoordinaator, prof Margus Pedaste.
Malemäng on mõtlemise treening
Paul Kerese 105. sünniaastapäeval maletati Eestis mitmel pool. Pärnus mängisid linna noored tippmaletajad oma treeneri Eiki Lehemetsa jälgimisel. Mõtlemist ja matemaatikaoskust edendav malemäng on vaid mõnes koolis õppeaine ja rohkem mängitakse seda huviringides, kuid kaalumist väärib mõte panna selle algõpetus kõigi koolide õppekavasse.