Tallinna reaalkooli neljanda klassi R-õppe majanduse osa lõpeb tavaliselt koolilaada korraldamisega. Tänavu toimus laat virtuaalselt.
R-õppe teemad ja tunnid on lõimitud eesti keele, matemaatika, inimese- ja loodusõpetuse, kunsti- ja tööõpetuse ainetundidega. R-õppe eesmärk on äratada huvi reaal- ja loodusainete ning tehnoloogia vastu. Esimeses R-õppe tunnis leppisime õpilastega kokku, et tutvume individuaal- ja masstootmise, maksude maksmise vajalikkuse, reklaami, väikeettevõtja kulude ja tuludega. Õpetajale on abiks Junior Achievement Eesti programm „7 sammu“ ning katsetamisel olevad ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ töölehed. R-õppe selle osa lõpus pidime korraldama jõululaada. Paraku saab neljanda klassi majandusõpetajale juba septembris selgeks, et plaani on raske ellu viia ‒ levib viirus. Tuleb hoida distantsi, mis omakorda tähendab, et rahvamasse ei saa jõululaadaks kokku kutsuda.
Aga … mis paberile pandud ja õpilastele lubatud, on õpetajale seadus. Tormab algklasside majandusõpetaja gümnaasiumi programmeerimisõpetaja juurde, laiutab kurvalt käsi ja hüüab: „Appi!“ Programmeerimisõpetaja, muhe nagu äsja puhkuselt saabunud jõuluvana, tõstab pöidlad püsti ja ütleb: „Teeme ära!“ Sellega on otsustatud, et kui päris laat toimuda ei saa, siis virtuaallaat toimub igal juhul.
Neljanda klassi õpilased läbivad õppeprotsessi ning saavad ajale kohase kogemuse. On selge, et kehtima hakkavad uued tingimused: teha ei saa rühmatööd, toode tuleb teha üksi või äärmisel juhul paarilisega. Valmistada tuleb ainult toote näidis. Laadal on ostjateks neljandate klasside õpilased, kellel igaühel ostudeks viis virtuaaleurot.
Õpiteel suuri muudatusi ei ole, kuid muutub ettevalmistus laadaks. Kohe saab selgeks, et materjale soetada on kulukas, sest ühele tootele kuluvat väikest kogust poes ei müüda – osta tuleb tavaliselt terve pakend. Kohe muutub keerulisemaks hinnakujundus.
Lõpuks, kui kõik õpilased ongi kaugõppele saadetud, toimub virtuaalne jõululaat. Programmeeritud lahendus on lihtne: üles tuleb laadida foto oma tootest, lisada lühike kirjeldus ja hind. Näha jääb ka tootja nimi. Õpetaja saab tagasiside selle kohta, kellelt mitu toodet osteti, kui mitu toodet iga õpilane ostis ja kui palju keegi raha teenis või kulutas. Sama infot näeb iga õpilane ka enda kohta.
Virtuaallaada miinuspool on, et ostjaid on tuhande asemel 30, kasum jääb teenimata, abilistele (loe: pereliikmetele) palk maksmata (tavaliselt on see olnud paar eurot), „kohalikule omavalitsusele“ (loe: klassikassasse kevadiseks ekskursiooniks) maksud maksmata ning kogemus müüjana kaubelda ja klientide käitumisele vastavalt kiirelt hinda muuta saamata.
Virtuaallaada plusspoolele kirjutan selle, et õpiprotsess toimus täies mahus, eri kooliastmete õpetajad tegid koostööd, saadi ettekujutus sellest, kuidas toimub kauplemine e-poes. No ja hoiupõrsasse kogutud vahetusraha saavad õpilased investeerida tulevikus näiteks õpilasfirma asutamisesse ja abilis(t)ele saab maksta.
Ettevõtlikumad õpilased tegid mitu toodet ja müüsid neid ka reaalselt.