Vastulause artiklile „Kes kaitseb ja turgutab direktori vaimu?“
Õpetajate Lehes ilmus 20. novembril Sirje Pärismaa artikkel „Kes kaitseb ja turgutab direktori vaimu?“. Sõna said koolijuhid, kes olid eri põhjusil ette jäänud kohaliku poliitika võimumängudel, ometigi figureeris kogemuslugude jagamises ka hoopis mitmetahulisema probleemirägastikuga kimpus Tartu Raatuse kooli direktor Toomas Kink, sarjates oma kooli endiseid õpetajaid ja lapsevanemaid. Seesugune ühekülgne kajastus pole kooskõlas hea ajakirjandustavaga, veelgi enam: vaid Toomas Kingu sõnade avaldamine tegi paljudele Raatuse kooliga seotud inimestele sügavalt haiget. Kuigi arutelu vaimse tervise üle on tervitatav, tuleb avada ka arutelu, kuidas kaitsta õpetajaid, lapsevanemaid ja õpilasi koolijuhi võimaliku vaimse vägivalla eest.
Koolidemokraatia ja -kultuuri juhtiv jõud on vaieldamatult koolijuht. Raatuse kooli direktor Toomas Kink on kümmekonna aastaga üles ehitanud mitte demokraatlikult juhitud organisatsiooni, vaid iseenda egol põhineva koolidiktatuuri. Rahulolematus Raatuse kooli juhtimiskultuuriga „marginaalse ja ründava õpetajate ja lapsevanemate grupi poolt“ on Kingu sõnul kestnud poolteist aastat, kuid Kink valetab. Raatuse kooli juhi räige juhtimisstiil on õpetajaid häirinud juba aastaid ning Kingu juhtimissuutmatus pole alanud Raatuse kooliga. Aastatel 2013‒2015 pöördusid kooli õpetajate ametühingu ja õpilasesinduse liikmed mitmel korral Tartu abilinnapea poole, kes lubas küsimust arutada haridusosakonna juhatajaga. Kui linnavalitsusest jõudis info koolijuhini, siis järgnesid respressioonid: sõna võtnud õpetajate tulemustasu vähendati või ei makstud üldse, sõnakaid õpetajaid hakkas koolijuht taga kiusama ja nad vallandati. Sarnased käitumismustrid on kestnud aastaid.
Tartu Raatuse kool on õpetajate voolavuse edetabeli tipus juba aastaid. Koolijuhi selgitused õpetajatest vanemate ees on inetud ning solvavad stiilis „kõik ei sobigi õpetajaks ja liiatigi Raatuse kooli“, „õpetaja on koostöövõimetu“, „õpetaja ei ole usaldusväärne“, „mis siis saab, kui kõik nii palju palka juurde nõuavad“ jne. Oleme suhelnud Raatusest lahkunud õpetajatega, kes on oma ala tugevad tegijad, saanud tunnustust nii oma uue kooli, maakonna kui riigi tasandil.
Missugune on lahkunud õpetajate tagasiside Toomas Kingu juhitud koolikultuurile? Faktid räägivad iseenda eest ja need on kirja pannud paljud õpetajad, kes on koolijuhi vaimset vägivalda aastaid kannatanud ning nüüdseks Raatuse koolist lahkunud. Vaid mõned tsitaadid nendest lugudest: „Kink on öelnud, et õpetaja ei tohi ennast tunda oma klassis kui kuninganna oma lossis. Ometigi istub meil kabinetisügavuses kuningas, kes käsib, poob ja laseb. Mitte ühtki otsust ei arutata, mitte millegi nimel ei asuta koos töötades liikuma. Õpetajad (jt koolitöötajad) pannakse fakti ette: nii on ja tahad teisiti, siis mine ära. Paljud inimesed väljastpoolt ehk ei mõista seda, aga Raatuse kooli uuendusmeelsus on paljuski butafooria: ideed ja mõtted on head, aga need ei rakendu, need ei tööta“, „30. augustil 2019 toimunud koosolekul, mille teemaks oli kooli arengusuund, rääkis Kink kõigile uutele õpetajatele inimeste tuksikeeramisest, tühja õhu võngutamisest, mängu keskel pole õpetaja, ta pole kuninganna ega valitse omas riigis, teised helpigu su suppi, õpetaja on kurt, pime, loll, ei oska analüüsida, ei oska hinnata, aga vinguda ja hädaldada oskab, sellistele tuleks kolakat anda, õpetaja ei võta midagi vastu“, „Koolijuhi suhtumine oli õpetajatesse alavääristav ja irooniline. Õpetajatel puudus julgus oma mõtteid avaldada kartuses, et need maha tehakse või siis õpetajate sildistatakse“, „Toomas Kink demonstreerib oma psühholoogilist üleolekut, eriti nendega, kes on ebakindlamad ja tagasihoidlikumad. Alandav ja labane suhtlusstiil õpetajate koosolekutel, sh seksistlikud naljad ja väljendi „eitede kari“ kasutamine on tavapärane. Toimusid enam kui kahetunnised arengu“peetuse“ vestlused õpetaja ja koolijuhi vahel. Muudatuste mõtestamisega tegeleti õppetoolides õpetajate endi, mitte juhtkonna toetusel. Kui need mõtted ei ühtinud koolijuhi mõtetega, siis need olid valed mõtted“, „Kandideerisin noore õpetajana Raatuse kooli õpetajaks. Vestlus Toomas Kinguga kestis üle kahe tunni, millest suurema osa ajast rääkis direktor endast. Põhiline fookus oli tema jutul selles, kuidas õpetajad tegelikult ei oska õpilasi õpetada, sest nad on kõik idioodid, ning kuidas ainult tema teab, mis on õiged viisid. Kink väitis, et kõik õpetajad on laisad ja ainult raha peal väljas ning tegelikkuses ei viitsi ühtegi lisaliigutust teha“, „Toomas Kink käis meie kooli õpetajatele pidamas loenguid muutunud õpikäsitusest, kasutades mõnitavat ja alandavat tooni õpetajate suhtes: „Kui ei oska või ei taha, mida Maximasse käru lükkama“, „Kas sa oled üldse kuskil mujal töötanud kui koolis?“. Järgmisele Toomas Kingu loengule paljud õpetajad enam ei läinud, sest keeldusid koostööst õpetajaid mõnitava ja alavääristava koolijuhiga.“
Leheruum ei võimalda detailsemalt lahata koolijuhi sisulisi eksimusi õppekava uuendamisel, sh seadusega vastuolus oleva õppekorralduse rakendamisel, mõtlemata läbi ja mõtestamata õppekava katsetusi, õiguskantsleri märgukirja hoolekogu valimisel tehtud vigadest. Samuti väärib valgustamist demokraatliku koolikultuuri kaitseks sõna võtnud vanemate laimamise juhtumid. Jah, valdav osa neist lapsevanemaist on praeguseks valinud oma lastele teise kooli, kuid see ei tähenda, et ollakse Raatuses toimuvaga leppinud.
Jah, on neid, kellele sobibki Kingu despootlik juhtimisstiil, aga sellisel juhul tuleks tegutseda pigem era- kui avalikus sektoris. Linnakoolist pole kõigil võimalik lihtsalt lahkuda, Raatuse koolist kostab endiselt nii õpetajate, lapsevanemate kui ka õpilaste hääli, et nad on läbi põlenud, ära hirmutatud, maatasa tehtud … jätkuvad mõnitamised, lapsevanemate rahulolematus. Nende vaimset tervist mõjutab selline käitumine senini. Kingu väide, et kogu meeskond tema käitumist tolereerib, on vale. See pole kunagi nii olnud. Tasub vaid kuulata Raatuse kooli inimeste lugusid ja muresid, mida Toomas Kink oma intervjuudes on tahtlikult pea olematuks pisendanud.
Inimeste vaimne tervis pole koht võimumängudeks ega naljaks. Pole kahtlustki, et Toomas Kingu absolutistlik stiil mõjub lõpuks talle endale. Äkki on see märk, et oleks võinud käituda teisiti? Ehk on võimalik veel midagi muuta? „Monty Pythonist“ peavad lugu ning saavad aru teisedki peale Kingu enda. Labasus, jõupositsiooni räige ärakasutamine, solvamine, alandamine on justnimelt „vaimne terror“, mitte aga „kraad kangem huumorimeel“. Loodame südamest, et midagi sellist ei pea läbi elama teiste Eesti koolide õpetajad, õpilased ja lapsevanemad ning et Raatuse koolis toimuvad muutused, mille tulemusel ei kannataks kellegi vaimne tervis.
Karl Pütsepp
Raatuse kooli endine õpetaja
Piret Sapp
Raatuse kooli endine lapsevanem
Vanemate pöördumine Karl Pütsepa kaitseks
Raatuse kooli direktor
Raatuse kooli juhtkond
Raatuse kooli hoolekogu
Tartu linna haridusosakond
Tartu linnapea Urmas Klaas 6.12.2019
Õpetaja Karl Pütsepp on Raatuse koolis töötanud vaid aasta. Tema töö on laitmatu, õpilased ja vanemad on õpetajaga väga rahul. Karl on aidanud järgi ka need õppurid, kellel eelmise eesti keele ja kirjanduse õpetajaga olid tõsised teadmiste lüngad, viinud olümpiaadile ja saavutanud tulemusi ka nende õpilastega, kelle andekust enne ei ole märgatud.
Kuna Karl õpib ülikoolis, siis on seadusest tulenevalt kohustus sõlmida temaga aastane leping. Karli aastane leping lõppes 4. detsembril. 5. detsembrist alates ei ole koolijuhi otsuse alusel võimalik Karlil meie lapsi enam õpetada ja direktor ning õppejuht on otsustanud Karli tunde asendama panna teised õpetajad. Karl kandideeris ka kooli poolt välja kuulutatud konkursil (tähtaeg oli 27.11.2019), aga kuna koolil puudus tahe temaga leida vestluseks aeg, siis kuulutati välja veel üks uus konkurss.
Kahetsusega peab nentima, et ka õpilaste toetuskirjad õpetaja Karl Pütsepa toetuseks ei olnud koolijuht Toomas Kingule argumendiks Karliga töösuhte jätkamiseks.
Oleme nördinud kooli direktori vääritust käitumisest.
Nõuame, et õpetaja Karliga sõlmitaks koheselt uus tähtajaline leping ja tühistatakse uus konkurss. Kool peab töötama õpilaste ja vanemate huvides ja tagama kvaliteetse hariduse ja noorte õpetajate järelkasvu. Palume kooli direktori kinnitust 6. detsembriks, et Karl Pütsepaga sõlmitakse hiljemalt järgmisest nädalast uus tähtajaline leping.
Konstruktiivsele tegutsemisele ning vanemate ja õpilaste arvamusega arvestamisele lootes.
Alljärgnevalt lastevanemate nimed (21 – toim.)
Pöördumist toetab ka MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool.
Kooliautonoomia kõrval on koolidemokraatia
Kooliautonoomia kõrval tunnustatakse Eesti Vabariigis ka koolidemokraatiat. Raatuse kool on sõlminud 2013. aastal Eesti Õpilasesinduste Liiduga lepingu, millele lisatud Raatuse kooli õpilasesinduse põhimäärus ütleb, et õpilasesindusel on võimalik kaitsta kooli õpilaste huve juhtkonna ja õppenõukogu ees.
Saadetud allkirjad õpilaste poolt oli ehe näide sellest, kuidas kasutati ära meie organisatsioonile antud õigust. Lastevanemate poolt korraldatud algatusi ei tohiks taunida, vastupidi, ka nemad on osa kooli kogukonnast ning omavad kindlasti sõnaõigust. Paraku jääb praegu mulje, et õpetaja lahkumise poolt koolis on ainult koolijuht ‒ tööõiguslikult ei ole see tõepoolest probleemne, kuid moraalselt jätab selline käitumine soovida.
Arusaamatuks jääb Tartu haridusosakonna kommentaar õpetaja motivatsiooni kohta selles koolis töötamise kohta. Õpetaja funktsiooniks ei olegi meeldida koolijuhile, õpetaja peamiseks funktsiooniks on õpetada noori ning nagu näha, siis on ta selles vallas midagi õigesti teinud, et teda õpilaskond toetab. Kogu olukord näitab seda, et probleem ei ole õpetajas, vaid paraku koolijuhtimise kvaliteedis.
Marcus Ehasoo
Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees