Laste toitumisharjumuste kõrval valmistab kooliõdedele muret laste unevõlg. „Kipume unustama, et uni on samasugune füsioloogiline vajadus nagu toit, jook ja õhk, mida hingame. Muide söömata suudab inimene vastu pidada kauem kui magamata,“ juhib 21. kooli kooliõde Jana Kilg tähelepanu une olulisusele.
Mure pole õhust võetud, SA Tallinna Koolitervishoid ridadesse kuuluv Jana Kilg kinnitab, et probleem koorub välja koolides läbiviidavatest terviseküsitlustest, kus õpilased vastavad muu hulgas oma eluviise puudutavatele küsimustele. „Sealt paistab hästi kätte puudulik ööuni, õpilased magavad öösiti keskeltläbi 6‒7 tundi. Olukord halveneb vanuse kasvades,“ tõdeb Kilg, et gümnaasiumiastme noored ei saa alati sedagi uneaega. „Piisav uneaeg on sellest palju rohkem. Lapsed, teismelised, noorukid ‒ nad kõik vajavad väljapuhkamiseks 8‒10 tundi ööund,“ kinnitab kooliõde.
Õpitakse öö läbi
Õpilased ise süüdistavad magamatuses koolikoormust ja oma iva selles kooliõe sõnul kindlasti on. Vanemates klassides on pikad koolipäevad, kui järgneb veel mõni trenn või huviring, pole imestada, et koduste ülesannete juurde jõutakse õhtul ja voodisse päris hilja ‒ lausa südaöö paiku. Kui arvestada, et koolipäev algab paljude jaoks kell 8, tuleb ärgata kella 6‒7 ajal hommikul.
Kooliõe kabinetti on astunud sisse neidki õpilasi (tavaliselt gümnaasiumiastmest), kes terve öö üleval olnud ja õppinud. „Siis tullakse peavalurohtu küsima. Õpilasega rääkides tuleb valu põhjus kiiresti välja ja ehkki ravimiga saab olukorda leevendada, ei ole sellistes olukordades vaja muud ravimit kui piisav uni,“ ohkab Jana Kilg.
Kooliõde näeb aga sedagi, et internet ja nutiseadmed mõjuvad halvasti inimeste ajaplaneerimise oskustele. „Õppimine võtab kauem aega, kui ülesannete lahendamise kõrvalt internetis surfata. Ja üldse kiputakse ennast telefoni unustama, ajataju kaob ja laps ei saa arugi, et aeg on magama minna, enne kui sügav öö juba käes.”
Unepuudus nõrgestab organismi
Mis juhtub, kui inimene ei saa ennast välja magada ja tekib unevõlg? „Immuunsüsteem saab kannatada,“ vastab Kilg. „Eriti praegu, kus on käes ülemiste hingamisteede viirushaiguste hooaeg,“ selgitab kooliõde, kelle sõnul on lisaks koroonaviirusele liikvel teisigi viirusnakkuseid nagu sellisel aastaajal ikka. „Ebapiisav uneaeg alandab immuunsust ja inimene muutub haiguste suhtes vastuvõtlikumaks.“
Sama oluline kui kehale on uni ka vaimule. „Väljapuhanud inimene on vaimselt tasakaalukam. On ju üsna loogiline, et kui inimene ei ole saanud piisavalt magada, ärritub ta kergemini, ta on väsinud, tema energiatase on madal ja tal võib tekkida peavalu,“ kirjeldab Jana Kilg unevõla tagajärgi. Kui selline periood kestab pikemalt, hakkavad kooliõe kinnitusel tekkima keskendumisraskused, õpilased on raskem tähelepanu koondada, õpitut meelde jätta ja õpitulemused kannatavad. „Siin on otsene seos, kui laps saab ennast välja puhata, siis õpivõime paraneb, oleme seda oma töös näinud,“ ütleb kooliõde.
Ja lõpetuseks veel üks sugugi mitte vähetähtis argument, miks peaks laps oma unetunnid täis saama: „Une ajal eritab lapse keha kasvuhormoone. Ehk siis kui laps saab piisavalt magada, suudab ta ka suureks kasvada.“
Kooliõe soovitused õpilastele
„Kui tahame olla terved ja hästi toimivad, on vaja vaadata inimest tervikuna. Hea uni on tervikliku heaolu oluline komponent. Et oleksime terved, rõõmsad ja hästi toimivad, et meie energiatase oleks kõrge, tuleb kõik tervisliku elu komponendid liita üheks tervikuks. Siin on viis põhimõtet, kuidas seda tervikut luua.
1. Väärtusta oma uneaega ja maga 8‒10 tundi öö jooksul.
2. Ära vaata telefoni või arvutit vahetult enne magamaminekut, nende erksinine valgus raskendab uinumist ja rikub une kvaliteeti.
3. Toitu mitmekülgselt ja tervislikult.
4. Liigu piisavalt, iga päev 1‒2 tundi.
5. Hoia häid suhteid.
Kõik need tegevused toetavad teineteist ja moodustavad terviku, et oleksid terve ja rõõmus.