Distantsõpe – vajadus või vabandus?
Lapsevanem Krista Staškevitši hinnangul on distantsõppe põhimõtteline erinevus koduõppest see, et lapsevanem ei pea olema õpetaja rollis. „Paraku on ettevalmistus distantsõppeks endiselt pehmelt öeldes puudulik: lapsed ei tea, kust infot saada, millisesse kohta on materjalid üles pandud,“ leiab ta ning nendib, et massilist distantsõpet korraldades eksivad koolid tihtipeale lihtsa nõude vastu: lastele tuleb tagada võrdsed võimalused hariduse omandamiseks.
Tartu Veeriku kooli juht Ruth Ahven: „Lapse hea toimetuleku võti on kodu ja kooli koostöö!“
Aineteadmiste kõrval tuleb senisest veelgi enam pöörata tähelepanu õpioskustele, info tõlgendamisele, tööjuhiste mõistmisele, oskusele abi küsida ning saadud tagasiside põhjal tegelda oma eksimuste ja vigadega. „Ennastjuhtiva õppija kujundamine on ettevalmistus elus toimetulekuks ning seega oluline osa tänapäeva kooliharidusest,“ kaitseb Veeriku kooli juht distantsõppe rakendamist. „Muutuvas ajas ja uues normaalsuses on kohanemisvõime ja suutlikkus probleeme koostöös lahendada eluliselt oluline oskus,“ nendib ta.
Hajutada võiks koolivaheaegu, mitte kontaktõpet
Osalisel distantsõppel õpilaste vanemad Jaana Vahtramäe ja Riin Seema kirjutavad, et distantsõppes võetakse siiski edasi oluliselt vähem materjali kui kontaktõppes, seega tuleks kaaluda kõiki lahendusi peale selle, et õpilased distantsõppele jätta. Kriisiolukorras tasub nende sõnul tõsiselt kaaluda vaheaegade ajastamist. Kui koolide vaheajad oleks eri aegadel, koguneks vähem õpilasi avalikesse kohtadesse.
Koole tuleb liita, sest õpilasi jääb vähemaks
Haridus- ja teadusministeeriumil on kava liita täiskasvanute gümnaasiumid üldharidus- või kutsekoolidega. Haapsalus, Rakveres ja Võrus on ühinemine toimunud, arutelud on käimas Pärnus.
Desmos – matemaatika õppimine katse-eksituse meetodil
Desmos on matemaatika õppimise keskkond, kus õpilased ei arvuta, vaid lahendavad probleeme katse-eksituse ja proovimise teel. Programmi põhimõte on learning by doing. Artikli autor on aasta gümnaasiumiõpetaja Ljudmila Roždestvenskaja.
Lasteaialapsed üle Eesti tegid sporti
23.‒30. septembrini peeti Eestis üleeuroopalist spordinädalat ning paljudes lasteaedades toimusid spordipäevad ja sportlikud üritused. Ühtekokku osales 310 lasteaiast üle 42 000 lapse ning korraldati 484 spordiüritust. Oma tegemistest räägivad Tallinna Tuule lasteaia, Tabasalu Tibutare lasteaia, Tallinna Nõlvaku lasteaia ja Põlva Lepatriinu lasteaia liikumisõpetajad.
Täiskasvanute eesti keele õpe – sädeinimesed muudavad maailma
2018. aastal avati Integratsiooni Sihtasutuse juures eesti keele majad Tallinnas ja Narvas. Alanud on kolmas õppeaasta. Kuhu oleme jõudnud ja kuhu teel? Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar iseloomustab täiskasvanutele eesti keelt õpetavaid inimesi kui sädeinimesi. „Soovime, et kõik täiskasvanute eesti keele õpetajad oleksid sädeinimesed, kes oskavad ja tahavad lähtuda õppijast ning kellel on selleks olemas nii teadmised kui tugi,“ ütleb ta.
Eesti keele õpetajate koolitusprogrammid keelepöörde teenistuses
Tartu ülikooli eesti keele kui võõrkeele professor Birute Klaas-Lang kirjutab, et ülikool püüab värskendada õpetajate eesti keele teadmisi, aga samas anda ka uuemat teavet keele omandamisest ja mitmekeelsusest. Palju tähelepanu pööratakse sellele, kuidas ja mida õpetada, uuele õppevarale, digitaalsele õppele, täiskasvanute õpetamise eripärale, kuidas saada hakkama eri kultuuritausta ja õppimiskogemusega, ergutada õppijate motivatsiooni ja paljudele muudele aspektidele, mida õpetajatöös vaja läheb.
Julgevad mõelda suurelt ja teha midagi uut
Täiskasvanute eesti keele õpetajad olid koolitusturul pikalt omaette, nappis koolitusi ja kokkusaamisi. Eesti keele majade loomisega võttis Integratsiooni Sihtasutus kõik täiskasvanute eesti keele õpetajad oma tiiva alla. 9. ja 10. oktoobril toimus Tartus esmakordselt eesti keele kui teise keele õpetajate suurkogu.
Karmen Joller: „Õpetaja ei pea lapsele diagnoosi panema“
Varasematel aastatel tõi sügis klassitubadesse tõbiseid lapsi. Nüüd ei julge keegi enam korraks aevastadagi ja märg nina võib tekitada arusaamatusi. Kas ja kuidas peaks kool reageerima, keda koju saatma ja keda tundi lubama? Õpetajate küsimustele vastab Eesti perearstide seltsi juhatuse liige Karmen Joller.
Võrulastel on plaanis rajada noorte tehnoloogiakeskus
Võrumaa KHK direktor Tanel Linnus vaatab tagasi kompetentsikeskuse Tsenter viiele tegevusaastale.
Kooli ja ettevõtjate ühistöö kannab vilju
Võrumaa KHK kompetentsikeskus Tsenter korraldas esmakordselt koolituse puiduettevõtte esmatasandi juhtidele. Äsja said lõputunnistuse 17 õppurit, kes andsid läbitud programmile kõrge hinnangu.