Toivo Niiberg. Foto: Raivo Juurak
Pedagoogi ja psühholoogi Toivo Niibergi sõnul on õpetajaamet üks isevärki amet: rabad, palju rabad, aga töötasu jääb ikka õpipoisi omaks.
„Eesti õpetajad oleksid pidanud juba ammu mässu tõstma, sest nende tunnitasu on nende igapäevatööga võrreldes pea olematu,“ leiab 42 aastat õpetaja ja 35 aastat psühholoogilise nõustajana töötanud Toivo Niiberg, kes tähistas sellel nädalal oma 65. sünnipäeva. „Mis me siin siis veel räägime, et noori õpetajaid ei tule peale!“
Niiberg, kes kuulub ka Eesti õpetajate Liidu juhatusse, toob seoses õpetajatöö tasustamisega välja kaks peamist kitsaskohta. Esiteks, kui staažiga ei kaasne palgatõusu, kaob motivatsioon oma tööd südame ja hingega teha. Teiseks saab õpetaja palka tundide andmise, mitte tundideks ettevalmistamise eest, aga ettevalmistuseks kulub tihtipeale rohkemgi aega kui koolitunnile.
„Kui mulle ei maksta mõistlikku palka, siis andke mulle vähemalt õpetamisel vabad käed, usaldage mind,“ rõhutab ta loova lähenemise olulisust noortele teadmiste jagamisel. Peale loovuse ja leidlikkuse tõstab ta õpetaja olulise omadusena esile huumorimeelt. „Ainus võimalus läbipõlemist vältida on võtta asju huumoriga,“ ütleb psühholoogist pedagoog.
Niibergi hinnangul ei tohiks hakata õpetajaks ükski inimene, kellel puudub huumorimeel, sest huumorimeel on õpetaja parim kutseoskus. „Kui laps ikka saadab su teatud kohta ja sul puudub huumorimeel, siis sa lähedki sinna kohta, nii et tagajalad paistavad,“ selgitab ta laialt levinud põhjust, miks kipub must masendus õpetajate seas maad võtma. „Pahatihti võetakse öeldut isiklikult ja põletakse läbi.“
Läbipõlemine on Niibergi arvates ebaõiglase töötasu kõrval teine kari, millele õpetajakarjäär varem või hiljem kinni jookseb. „Tuleb korrutada endale, et oma pere sind kord matab, see tähendab, et koolil ei ole raha sinu matmiseks, vaid oma lähedased peavad sellega tegelema,“ räägib ta. „On õpetajaid, kes rabavad kogu hingest, tulevad kooli enne tunde ja lahkuvad tükk aega hiljem kui teised. Nende isiklik elu jääb elamata, nad on elanud koolile, nende närvid on läbi. Nad söövad ka kolleegide ja ülemuste närvid ära. Pahatihti kutsutakse neid madudeks, teate küll.“
Usutlus Toivo Niibergiga ilmub järgmises Õpetajate Lehes (22. märtsil). Peale õpetajate palga ja läbipõlemise tuleb juttu erivajadustega õpilastest, vägivallast, ropendamisest, jonnakatest ja riukalikest lapsevanematest ning hindamisest ja õpetamise efektiivsusest.