Mudilased said avapeol meisterdada ja näomaalinguid teha. Fotod: Kertu Laadoga
Rae vallas avati 1. märtsil Järveküla lasteaed, mis paikneb kahes majas. Esimesena alustas tööd Leerimäe maja, kuhu on kavandatud kuus rühma. Aprilli keskel tahetakse avada üheksa rühmaga Järveküla maja, kuhu õpetajaid ja assistente alles otsitakse. „Kui mudilasi jagub kõigi 300 koha jaoks ning jääb veel ülegi, siis pedagoogilist personali on äärmiselt keeruline leida,“ tõdeb uue lasteaia direktor Airi Kukk.
Kuidas Leerimäe maja avapidu läks?
Väga hästi. Kohal olid Rae valla ja naabervaldade juhid, haridusministeeriumi ja Tallinna ülikooli esindajad, lapsevanemad. Jüri koguduse õpetaja Tanel Ots õnnistas sisse meie lasteaia lipu, peeti kõnesid ja õpetajad esinesid regilauluga. Lastele pakkusime põnevat tegevust kahes mängutoas, kus põhirõhk oli meisterdamisel. Leerimäe majas on neli rühma komplekteeritud kolmeaastastest ja peagi kolmeseks saavatest lastest, ühes rühmas on veidi vanemad. Siia majja tuleb veel tasandusrühm, mille otsustasime avada sügisel, et lapsed ei peaks enne suvepuhkust paariks kuuks neile tuttavast kohast ära tulema. Leidsime, et tasandusrühm sobib paremini just väikesesse majja, kus on vähem lapsi, vaiksem ja rahulikum ning tugipersonal saabki olla peamiselt nende päralt.
Olete töötanud 19 aastat Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudis alghariduse dotsendi ja õppejõuna. Miks otsustasite saada lasteaiajuhiks?
Sest see tundus huvitav, inspireeriv, arendav. Samadest argumentidest lähtudes vahetasin omal ajal klassiõpetaja ameti ülikooli õppejõu oma vastu. Kuna mu leping ülikoolis lõpeb, tundsin, et on aeg võtta vastu uus väljakutse.
Mis ajast te lasteaias ametis olete?
Alates augustist. Rae vallas on põhimõte, et lasteaia juht võetakse tööle varem, et tal oleks võimalus kaasa rääkida nii maja sisekujunduse, sisustuse kui ka muude oluliste detailide osas. Ehitusprojekt oli minu tulles juba valmis, aga ühiselt otsustasime, et suurde majja tuleb maalistuudio ja hästi sisustatud õppeköök, kus lapsed õpivad ise tervislikke toite tegema. Veel on lasteaias oma savikoda, mida ärevuse maandamiseks ja peenmotoorika arendamiseks vajavad eriti HEV-lapsed.
Milliseid teie ettepanekuid veel arvesse võeti?
Kõik, mida soovisin, saab teoks. Näiteks tahtsin, et õuealal oleksid marja- ja õunapuud ning peenramaa, et lapsed saaksid näpud mulda pista. Kui enne olid haljastusprojektis ette nähtud ainult hobukastanid, siis nüüd leppisime kokku, et paneme kevadel õuele kasvama eri liiki puid. Pean väga oluliseks, et lastel oleksid füüsiliselt arendavad mänguvahendid nii sees kui ka väljas. Selle pilguga vaatasime kõik atraktsioonid üle ning mõned vahetati ka välja. Et oleks võimalik iga ilmaga õues olla, paigutasime sinna mitu varjualust, mida eelnevalt polnud planeeritud. Õues on võimalus mängida välimalet ja -kabet, seal on koht, kus saab teha lõket, puutööala ning suure maja juures ka spordiväljak. Tõstsime koos ehitajatega liumäe õue keskelt aianurka ning kavandasime selle asemele spordiväljaku. Mul on olnud võimalik väga palju kaasa rääkida.
Mis on olnud juhiametis seni kõige keerulisem?
Kõige keerulisem on olnud leida kvalifitseeritud personali. Esimene konkurss augustis oli õppejuhi kohale, seal osales üheksa kandidaati. Logopeedi ja eripedagoogi konkursile ei tulnud esimene kord mitte ühtki avaldust, kolmanda korraga õnnestus nad siiski leida. Kõige keerulisem on olnud õpetajate ja assistentide leidmine. Üks põhjus on selles, et ükski pühendunud õpetaja ei ole valmis poole aasta pealt lasteaeda vahetama. On ka neid õpetajaid, kes otsivad n-ö valmis maja, kus ei pea ise midagi algusest peale looma. Selliseid inimesi, kes tahavad tööl käia, aga mitte tööd teha – siin on oluline vahe –, leidub paraku igal elualal ning see näitab töössesuhtumist. Peamine põhjus ning väga tõsine probleem on siiski see, et tööturul pole alushariduse pedagoogi haridusega inimesi piisavalt.
Miks on teie hinnangul lasteaiaõpetajatest nii suur puudus?
Tallinna ülikoolis töötades hakkasin paaril viimasel aastal märkama tendentsi, et klassiõpetajaid, kes on saanud hea ettevalmistuse põhikooli esimese ja teise kooliastme õpetamiseks ning lisaks ühe aine õpetamiseks põhikooli lõpuni, rakendatakse üha rohkem põhikooli aineõpetajatena. Samal ajal asuvad alushariduse pedagoogi diplomiga noored, kellel on juba paariaastane töökogemus, tööle algklassiõpetajana. Ehkki OSKA tööjõu uuring tõi välja, et klassiõpetajate ja lasteaiaõpetajatega on meil hea seis, on need andmed vildakad. Statistilistes tabelites on kõik hästi, sest EHIS-es ollakse kirjas oma diplomijärgse kvalifikatsiooniga, tööturul aga on olukord teine. Samas on neil erialadel antav ettevalmistus täiesti erinev, sest see lähtub lapse ealistest iseärasustest ja arenguetappidest.
Kas lõpuks siiski leidsite õpetajad?
Jah, Leerimäe majas on pedagoogiline personal olemas. Igas rühmas töötab üks kvalifikatsioonile vastav õpetaja ja kaks assistenti. Lisaks on meil muusikaõpetaja, liikumisõpetaja, oma köök ja tore noor peakokk, kes hakkab pakkuma lastele mitmekülgset ja tervislikku toitu. Saame arvestada laste erisoovide ja vajadustega toidu suhtes. Tulevikus tahame mõlemas majas avada keelerühmad, kus peab olema kaks õpetajat. Meie põhimõte on, et laps ei õpiks keelt, vaid kasvakski keelekeskkonnas, mis tähendab, et temaga suheldakse kahes keeles. Praegu me seda pakkuda ei suuda, sest pole leidnud venekeelset õpetajat.
Millal õpetajad tööd alustasid?
Õpetajad sain tööle võtta veebruari keskel, pool kuud enne lasteaia avamist, nii et nad on saanud kaasa rääkida oma rühmade sisustamisel, mööbli paigutamisel, mänguasjade ja õppevahendite valikul. Inimesed saidki omavahel tuttavaks selle ettevalmistusperioodi käigus. Paar nädalat enne avamist korraldasime ühise kokkusaamise, kus arutasime läbi töökorralduse põhimõtted ja lasteaia visiooni. Inimesed jagasid oma kogemusi ning rääkisid sellest, mis on kellegi tugevused ja nõrkused.
Millistest põhimõtetest õppetöös lähtute?
Keskne tuum on Johannes Käisi üldõpetus, mille sätestab riiklik õppekava. Edasi on iga õpetaja enda otsustada, mida ta eri metoodikatest lisaks võtab ning kuidas neid kombineerib ja üldõpetusega seob. Läbivad märksõnad meie tegemistes on paindlikkus ja elulisus. Olen kurvakstegevalt palju kohanud töötegemise näitamist ja raamide pimedat järgimist. Arvan, et üheski inimestesse puutuvas küsimuses ei peaks lähtuma paberist, vaid tegelikust olukorrast. Koos õppejuhiga oleme loonud õpetajate jaoks õppekava raamid, et nad ei peaks sellele liiga palju aega kulutama, sest nende põhiülesanne on töö lastega. Piisab, kui õpetaja annab tagasisidet oma tegevuse kohta kord nädalas, mitte ei pea kogu aeg muretsema selle pärast, kas üks või teine plaan on esitatud või mida ta aruandesse kirjutab. Kui õpetaja on õnnelik ja rahul sellega, mida teeb, kandub see edasi ka lastele.
Kuidas esimene nädal uues lasteaias on läinud?
Esimene nädal on läinud kenasti, lapsed on olnud väga tublid. Kuni suvepuhkuseni ongi meil kohanemisperiood, mida vajavad nii lapsed, lapsevanemad kui ka personal.
Millal Järveküla maja tööd alustab?
Plaanis on alustada aprilli keskel ning otsimegi sinna parasjagu õpetajaid ja assistente. Kokku on meil vaja leida paarkümmend inimest. Kui keegi tunneb, et tahab end uues ja arenevas lasteaias proovile panna, andku palun endast märku!
Rae vallas on õpetajad hinnatud ja hoitud
Mart Võrklaev, Rae vallavanem:
Oleme õnnelik vald, sest inimesed tahavad siia kolida ja meie juures elada. Hinnatakse linnalähedast asupaika ja üldist elukeskkonda, liikumisvõimalusi, mis on loodud kergliiklusteede näol, aga ka nüüdisaegset haridustaristut. Aastas lisandub meile tuhat uut elanikku, kes kõik ootavad vallalt kohe ka teenuseid. Noorte perede jaoks on lasteaia- ja koolikohad prioriteet ning valla ligi 50 miljoni eurosest eelarvest kulub haridusega seotud kuludele 66%.
Märtsi seisuga elas vallas 19 195 elanikku ja lasteaiakohti on valla peale kokku 1550, millele lisandus uue Leerimäe lasteaia avamisega 120 kohta ning Järveküla lasteaiaga lisandub veel 180. Kõige tihedama asustusega piirkonnas, kus äsja avasime ka uue lasteaia, on järjekord siiski ukse taga ja lähitulevikus plaanime luua sinna veel vähemalt ühe lasteaia. Samasugune nõudlus on koolikohtade järele ja järgmine suur samm selles piirkonnas ongi uue põhikooli avamine sügisel 2020.
Iga uue kooli või lasteaia avamine on nii omavalitsuse kui ka kogukonna jaoks pidupäev. Järveküla lasteaia Leerimäe maja on ruumikas, kaasaegne ja valgusküllane. Meil on viimastel aastatel saanud tavaks ehitada lasteaedu ühe toimiva alusprojekti järgi, mida olenevalt asukohast ja kinnistu suurusest veidi muudetakse, et sobituda keskkonda. Samuti on projekti iga uue lasteaiaga eelmise kogemuse najalt täpsustatud ja edasi arendatud, püüame alati arvestada oma allasutuse juhtide ja töötajate tagasisidet. Seeläbi saame öelda, et iga uus lasteaed on eelmisest veidike parem.
Ehituskulude kõrval on meie jaoks üha süvenev väljakutse nende uute ja ilusate majade täitmine heade inimestega. Omavalitsus saab omalt poolt küll luua mõnusa, turvalise ja kaasaegse töökeskkonna ning inimesi töötasuga motiveerida, kuid kui noori õpetajaid peale ei tule, on meil keeruline elanikele teenust pakkuda. Rae vallas on õpetajad hinnatud ja hoitud ning püüame igal aastal selles osas täiendavaid samme astuda. Hästi palju oleneb aga sellest, milline on suhtumine õpetajatesse ühiskonnas. Õpetaja töö pole lihtne ja õpetajad peaksid tundma, et neid väärtustatakse. Väga tähtis on, et ka lapsevanemad õpetajaid rohkem tunnustaksid, austaksid ja nendega koostööd teeksid, et noored tahaksid minna õpetajaks õppima ja oma ametis püsiksid.