Aasta lasteaiaõpetaja
Svetlana Astahhova (Narva Põngerja lasteaed)
Svetlana on hea eestvedaja ja loov õpetaja, kelle rühma lapsed arenevad mitmekülgselt ning saavad vajalikku suunamist ja abi. Edukas keelekümblusmetoodika arendaja ja rakendaja, rahvusvahelistes projektides jagab kogemust edasi ning tutvustab Eesti traditsioone ja kombeid.
Sirje Aoveer (Pärnu Pillerpalli lasteaed)
Tervise tugevdamise ja organismi karastamise seisukohalt peab Sirje oluliseks teha liikumisõpetust võimalikult palju õues. Vedanud mitmeid haridusprojekte, et õppeasutuse psühhosotsiaalne keskkond paraneks. Raamatu „Õpime rõõmuga loodust tundma“ kaasautor.
Birgitta Tints (Tallinna Tammetõru lasteaed)
Birgitta panustab lastesse rohkem, kui ühelt õpetajalt oodata võiks. Oskab suurepäraselt märgata iga lapse tugevusi, samuti ei jää märkamata, kui lapsel on mõni mure või probleem. Huvitub pärimusmuusikast ning on nakatanud lapsi pillimänguarmastusega.
Aasta klassiõpetaja
Ilotana Haalen (Tallinna Kristiine gümnaasium)
Ilotana rahulik olek ja hea huumorimeel loovad tundides töömeeleolu. Koos õpilastega kehtestatud kodukord ja kokkulepped tagavad sõbralikud suhted. Märkab iga õpilase eripära, arendades lapses just seda, milles tal on andeid ja võimeid. Liidab lapsi ühistegevuste abil.
Aira Rahu (Häädemeeste keskkool)
Aira on õpetaja, kes armastab lapsi tingimusteta. Tema tundides on rohkem õppimist ja vähem õpetamist ning palju digiõppemeetodeid. Läks iseseisvalt liikumist õppima ning on nüüd edukas rütmika- ja tantsuõpetaja. Aira eestvedamisel valmistati klassiga laulupeoks rahvariided.
Malle Mager (Vinni-Pajusti gümnaasium)
Malle on suurte kogemuste ja empaatiavõimega õpetaja, oma klassi laste seas autoriteet. Võitnud vanemate ning kolleegide lugupidamise. Suunab õpilasi lugema, uurima, katsetama. Püüab korraldada õppetööd värskes õhus, aga ka raamatukogus. Ärgitab lapsi osa võtma konkurssidest ja ainevõistlustest.
Aasta klassijuhataja
Edith Maasik (Kohila gümnaasium)
Tänu usalduslikele suhetele kodudega on Edith jõudnud õpilaste hingemaailma: teda usaldatakse, talle räägitakse, sest ta oskab pakkuda lahendusi. Huvitub noorte arvamustest ning pöörab tähelepanu detailidele. Lugupeetud inimene kogu vallas, teda peetakse väga kompetentseks, usaldusväärseks, empaatiliseks, inimlikuks.
Julia Mägi (Rakvere gümnaasium)
Kui Julia võttis kaks aastat tagasi väikeklassi juhatamise enda kanda, ei olnud teda tarvis pikalt veenda, ehkki igaüks seda tööd vastu ei võtaks. Töö tulemusena on väikeklassi lapsed väga ühte kasvanud, nad on hommikust õhtuni koos. Ta on teinud õpilastele selgeks, et kui midagi on vaja, on ta nende jaoks alati olemas. See on loonud turvatunde.
Kadi-Ly Jaansalu (Põltsamaa ühisgümnaasium)
Kadi-Ly korraldab rohkelt klassi liitvaid õppekäike, teatri- ja kinokülastusi, aastas osaletakse enam kui 20 õpiprojektis. Loovuse ja esinemisoskuse arendamiseks osaleb kogu klass igal aastal vähemalt kahes näitemängus. Ta ei tee midagi nende eest ära, vaid toetab neid ideede elluviimisel, õpetab vastutama ning on loonud õpilaste enesehindamise vahendid.
Aasta põhikooli aineõpetaja
Priit Pensa (Tartu Veeriku kool)
Digiseadmetega või internetis hätta jäädes saab abi Priidult. Tema jaoks on oluline loodusteaduste ja tehnoloogia lõimimine ning digitaalsed õpikeskkonnad. Rühmatöödes teevad koostööd eri tasemega õpilased. Ta on loonud koostöös kolleegidega digitaalsed õpimapid II–III kooliastme õpilastele toetava hindamise rakendamiseks.
Geil Siim (Elva gümnaasium)
Geil rakendab uurimuslikku õpet ning kujundab õpilastes iseseisva mõtlemise ja kriitilise analüüsi oskust. Tema õpetamisfilosoofia järgi peab õun olema iga õpilase jaoks just nii kõrgel, et selle kättesaamiseks on vaja pingutada, kuid see pole kättesaamatu. Korraldab algklassidele miniteaduskooli. Ei ole lihtsalt tunniandja, vaid elurõõmsate isiksuste kujundaja.
Mart Soobik (Tallinna 21. kool)
Doktorikraadiga tehnoloogiaõpetaja, kes oma valdkonna andunud fännina panustab nii aine kui ka õpilaste arengusse ja on alati sammu võrra ajast ees. Mardi tööd iseloomustab innovaatilisus, suur ainealane kompetentsus ja pidev enesearendus. Tehnoloogiatundides õpitut rakendatakse ka igapäevases koolielus, tihti aidatakse jõukohastel parandustöödel.
Aasta gümnaasiumiõpetaja
Kaia Tamm (Põlva gümnaasium)
Kaia on ühtaegu toetav ja nõudlik, alati aus ja väärikas. Tegu on multitalendiga, kes õpetab geograafiat, ühiskonnaõpetust, majandus- ja ettevõtlusõpetust ning uurimistööde aluseid nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis. Tema juhendatud õpilasfirmad saavutavad tähelepanuväärselt palju kõrgeid kohti riigi tasandil. Mitme noore tugisammas kooli lõpetamisel ning oma tee leidmisel.
Villu Raja (Tallinna reaalkool)
Mitme põlvkonna üks lemmikuid matemaatikaõpetajaid, kes teeb oma tööd suure pühendumuse ja lugupidamisega nii aine kui ka õpilaste suhtes. Õpetab struktureeritult ja seetõttu on õpilastel kerge järge pidada. Villu esitab ootused õpilaste suhtes selgelt ning suunab õpilasi toimetama teadlikult. Paindlik õppetöös.
Erkki Tempel (Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium)
Erkki ei pea tähtsaks õpetaja monoloogi ja faktide tuupimist, vaid õpetab õpilasi seostama õpitut igapäevaeluga ning nägema üldist loodusteaduslikku tervikpilti. Ärgitab õpilasi diskuteerima, et nad jõuaksid uute teadmisteni ise. Tema õpilased osalevad igal aastal riiklikel olümpiaadidel. Tegeleb ka nendega, kellele on reaalainete õppimine raskem.
Aasta kutseõppeasutuse õpetaja
Meeta Heinaste (Tallinna ehituskool)
Meeta on eestvedaja nii kooli, Eesti kui ka rahvusvahelisel tasandil. Hooliva, emaliku käitumise ja hoiakuga, kes julgustab ega kurjusta. Staažika pedagoogina toob elulisi näiteid, mis suurendavad huvi eriala vastu. Teeb tihedat koostööd ettevõtetega, hoiab end kursis kaasaegsete töövahendite ja meetoditega.
Kaja Piirfeldt (Järvamaa kutsehariduskeskus)
Kuna Kaja on ise praktik, toob ta õpilastele palju näiteid kogemustest oma farmis. Nakatab isikliku eeskujuga ning ei pea paljuks õpilaste jaoks olemas olla erialaprobleemide lahendamisel. Edukas põllumajandusettevõtja, kelle juhitav piimafarm on võitnud auhindu. Ka kooli õppefarmi on ta viinud Eesti parimate hulka.
Merit Karise (Kuressaare ametikool)
Merit on esimene disainivaldkonna kutseõpetaja Eestis, kellele õpetajate liit omistas 8. taseme ehk meisterõpetaja kutse. Õpetab loovust, kommunikatsiooni, koostööd ja kriitilist mõtlemist elulähedase projektõppe teel ning rahvusvahelistel konkurssidel osalemise kaudu.
Peab oma südameasjaks kutsehariduse maine eest seismist.
Aasta õppejõud
Merle Kolga (Tartu tervishoiu kõrgkool)
Merle on pühendunud ja säravate silmadega professionaal, kes suudab köita auditooriumit. Õppejõud, kes mitte ainult ei anna õnge, vaid seisab kõrval ja juhendab, kuidas seda kasutada, ning jälgib, et õppur tõesti kala kätte saaks. On arendanud e-õpet ning rakendanud õppurite enesekontrolli testid, mis on oluliselt parandanud aine omandamist.
Agda Grahv (TÜ Viljandi kultuuriakadeemia)
Agda teeb oma tööd professionaalselt ja haaravalt ning kogu südamega. Oskab igas tudengis välja tuua tugevamad küljed ning suunata arendama nõrgemaid. Tema loengud on paeluvad ning põnevalt üles ehitatud, eluliste näidete ning ülesannetega. Kultuurhariduse osakonna süda, sillaks üliõpilaste ja õppejõudude vahel.
Hillka Hiiop (Eesti kunstiakadeemia)
Õpetamisel peab Hillka oluliseks, et õppetöö oleks seotud reaalsete ühiskondlikust huvist tulenevate vajadustega: tegutsetakse objektidel ja uuritakse esemeid nii kodu- kui ka välismaal. Kasutab interdistsiplinaarseid metoodikaid. Töökogemus mitmes riigis on loonud rahvusvahelise võrgustiku, mis võimaldab tal vabalt tegutseda mitmes keeleruumis.
Aasta tugispetsialist
Õnne Naaris (SA Innove Valgamaa Rajaleidja keskus)
Õnnele meeldib lahendustele suunatud lähenemine, mis arvestab kliendi tugevusi ja ressursse. Ta on inimene, kes loob turvalise ruumi arutelu ja analüüsi tekkeks. Tal on eriline omadus kaoses korda luua: näiteks oskab ta mõne keerulise juhtumi ümarlauas suunata vestlust nii, et jõutaksegi ühiste arusaamadeni.
Inga Brin (Tartu Hiie kool)
Lastele meeldivad Inga huvitavad ja mängulised ning koostööle kutsuvad kõneravitunnid. Ta loob praktilised olukorrad, et selgitada keelendite tähendusi ja funktsioone, kasutab vaheldusrikast harjutusmaterjali, kohandab ülesandeid. On kõrgkooli logopeediaõpiku ja Edgar Krulli „Pedagoogilise psühholoogia käsiraamatu“ HEV-õpilasi käsitleva osa üks autoritest.
Eeva Laul (Tallinna 32. keskkool)
Eeva põhimõte on, et laps peab abi saama kohe: tähtis on varajane märkamine. Tema juhtimisel toimub iga trimestri lõpus tugisüsteemide koosolek, kus lepitakse kokku sammud, mida õpilaste toetamiseks ette võtta. Tänu tema tundidele on õppimises järje peale saanud nii mõnigi, kelle puhul õpetajad ja lapsevanemad olid juba lootuse kaotanud.
Aasta õppeasutuse juht
Kristi Aria (Tartu rahvusvaheline kool)
Kristi on teinud seitseteist aastat tööd kogu südamega ning loonud lapsesõbraliku ja väärtuspõhise rahvusvahelise kooli, kus hinnatakse iga õpilast ja õpetajat ning toetatakse individuaalset arengut ja loominguvabadust. Ta on teinud palju tööd, et rahvusvahelised lapsevanemad mõistaksid Eesti hariduse kvaliteeti ja uuenduslikkust.
Antti Leigri (Palade põhikooli ja Suuremõisa lasteaia-põhikooli direktor)
Antti on koolijuht, kes suudab oma töö- ja vaba aega hästi planeerida. Tema juhitud õppeasutustes toimuvad õpilasi kaasavad üritused, uksed on alati kogukonnale avatud. Ta on teinud pidevalt tööd selle nimel, et Suuremõisa ja Palade küla lastel oleks võimalik käia kodukohas lasteaias ja koolis.
Ülle Ernits (Tallinna tervishoiu kõrgkool)
Ülle on tervisehariduse ja teaduse liider kutseharidusest kuni rahvusvaheliselt tunnustatud rakenduskõrghariduse ja terviseteaduse magistriõppeni. Suurimaks saavutuseks on õe põhiõppe avamine Pärnu haiglas lahendamaks piirkonna õdede vähesuse probleemi.
Koolis on käivitatud Baltikumi parim valdkonna simulatsiooniõppe keskus.
Aasta hariduse sõber
Ruth Grünthal (Kohila Vineer OÜ)
Kohila Vineer on haridusmeelne ja piirkonna noorte arengut mitmekülgselt toetav uuendusmeelne ettevõte. Koos emafirmaga korraldatakse loodusteaduste valdkonna võistlust.
Kui Kohila gümnaasiumi noormehed soovisid valmistada kooli koridoridesse pingid, andis ettevõte materjali.
Palamuse Pritsumehed (Palamuse vabatahtlik päästekomando)
Pritsumehed on alati valmis gümnaasiumi algatatud projektides kaasa lööma, pakkudes põnevaid ettevõtmisi kooli ja piirkonna õpilastele. Igal talvel valmib nende käe all uisuväljak. Pritsumehed teevad väikeste päästjate huviringi ja õpetavad õpilasi veega sõbraks saama.
Janno Aser (ettevõtja)
Õpetab Uuemõisa lasteaia-algkooli lastele veeohutust, kaasates Lääne-Eesti vabatahtliku reservpäästerühma. Tänu Janno tegevusele on teistelgi Läänemaa koolidel tekkinud tihe koostöö päästerühmaga. Käib vabatahtlikuna algkoolis robootika ringitundi juhendamas. On andnud soovitusi kooli robootikaseadmete kogu täiendamiseks.
Haridusasutuse aasta tegu
Eesti koolide teadusteatrite festival (Ave Vitsut ja Viljandi gümnaasiumi meeskond)
Eesti koolide teadusteatrite festival on ainuke koolide juures tegutsevaid teadusteatreid kokku toov traditsioonidega festival, kus teadushuvilised noored võtavad omavahel mõõtu ja tutvuvad teiste koolide tegemistega. Alustalaks on teadushuvilised noored. Festivali abil on kujunenud välja koolide juures tegutsevate teadusteatrite juhendajate-õpetajate võrgustik.
EV100 öölaulupidu (Tallinna 32. keskkooli aktiiv)
Eesti 100. sünnipäeva puhul soovisid õpilased teha midagi enneolematut ja korraldasid koolihoovis pakases ja lumesajus võimsate emotsioonide ja ilutulestikuga öölaulupeo, mida külastas üle poole tuhande inimese ja mille ettevalmistuses osales üle saja inimese.
Motivatsiooni ei pidanud kunstlikult tekitama, kuna sisemine soov teha midagi koos oli suur.
H. Elleri nimelise Tartu muusikakooli ja J. Poska gümnaasiumi ühine õpe
Ainulaadne ja unikaalne koostöövorm Eesti hariduses, kus koostööd teevad kutseharidusasutus ja gümnaasium ning mille keskmes on õpilase unistused, eesmärgid ja õppekoormus. Ühisõppe läbinu võimalused edasi õppida on oluliselt mitmekesisemad. Suureks plussiks on ühisõppe paindlikkus.