Ivo Suursoo.
Kooliaasta algus tõi teravalt meediasse reaalainete õpetajate nappuse. Tööjõuturu üldise seisu taustal on see igati loogiline, kuna reaalainetes tugevaid inimesi värbab meeleldi ka erasektor. On loogiline, et need töötajad jõuavad nii IKT- (info- ja telekommunikatsiooni tehnoloogia), finants- kui ka tööstus- ja inseneeria ettevõtetesse, kus palgatase ületab õpetaja oma.
Sellest olukorrast tulenevalt teeb ITL ettepaneku, et riigikogu võiks otsida 2019. aasta riigieelarve menetluse käigus võimalusi tõsta reaalainete ja tehnoloogiat rakendavate õpetajate palka võimalikult kiiresti.
Hindame kõrgelt kõigi õpetajate panust ja anname endale aru, et selline õpetajate palkade eristamine võib tunduda ebaõiglane, kuid tööjõudu tuleb arendada turuvajadusest lähtuvalt. Õppeaasta algus paneb mõtlema tulevikule ja kindel on see, et reaalainete õpetajatest superstaarideta ei suuda me tuua tuleviku tööjõuturule noori, kes tehnoloogia rakendamisega tõstavad ettevõtete tootlikkust. Tootlikkust tõstmata oleme ostujõu lõksus samal tasemel, kus oleme olnud viimased kümme aastat– palgad tõusevad, aga ostujõud EL-i keskmise suhtes oluliselt mitte.
Eesti IT-sektor on väljendanud korduvalt muret, et riigis on juba praegu puudu 7000 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskustega spetsialisti läbi kõigi majandusharude. Kõrgema lisandväärtusega majandus ja tulemuslikum ühiskond nõuab tehnoloogia rakendamisvõimekusega põlvkonda igal elualal, mitte üksnes inseneeria ja IKT-vallas. Tehnoloogia oskused peavad saama iga taseme ja valdkonna hariduse orgaaniliseks osaks ehk tänapäeval ei peaks olema võimalik saada ühegi haridustaseme ega kooli lõputunnistust vastava taseme tehnoloogia baas- ja erialaoskusi omandamata. Selleks on vaja, et koolides jaguks häid reaal- ja tehnoloogiaainete õpetajaid.
Eesti rahvas võiks olla ettevõtlik laulev tehnoloogiarahvas, kes on oma väiksusest üle tänu kõikidel elualadel rakendatavale tehnoloogiale ning targa tööjõu arendamisele ja kaasamisele.