Riik otsustas eelmisest aastast alates kohalikele omavalitsustele eraldada täiendava rahatoetuse, et parandada noorte huvihariduses ja -tegevuses osalemise võimalusi. 2018. aasta lõpuks peaks selle eesmärgi nimel ellu rakendatama üle 1800 tegevuse.
2017. aastal toetas riik kohalikke omavalitsusi 6, tänavu 15 miljoni euroga. Toetuse kasutamise aluseks on omavalitsuste huvihariduse ja huvitegevuse kavad, mille omavalitsused koostasid, arvestades noorte vajadusi ja tegelikku olukorda. Samuti toodi välja, milliste kitsaskohtadega noorsootöö korraldamises kokku puututakse. Peamised probleemid on seotud ebapiisava rahastusega uute võimaluste loomisel ja olemasolevate arendamisel.
Rahastust koordineeriva ja omavalitsusi nõustava Eesti noorsootöö keskuse direktori Edgar Schlümmeri sõnul on kõik KOV-id noorte võimaluste parandamise nimel teinud ära suure töö, mida on kannustanud selge mõistmine oma olulisest rollist noortele pakutavate võimaluste korraldamisel ja rahastamisel.
„Tänu täiendavale toetusele suudame ka riigi tasandil nüüd iga KOV-iga eraldi tegeleda ning rätsepatööd tehes omavalitsusele sobiva lahenduse leidmisele kaasa aidata. Tuleb tõdeda, et vähem kui aastaga on omavalitsustel süsteemsus ja terviklik arusaam oma noorsootöö, sh huvihariduse ja -tegevuse toimimisest, probleemkohtadest, noorte soovidest ja vajadustest ning lahendustest, kuidas võimaluste kvaliteeti ja mitmekesisust tõsta, oluliselt paranenud,” ütles Schlümmer.
Täiendava riikliku rahastuse abil peaks toetuse kasutamise esimese 1,5 aasta jooksul leidma lahenduse vähemalt 1526 kitsaskohta, mida omavalitsused toetuse aluseks olevates kavades on esitanud.
Kõige rohkem (31%) tõid omavalitsused kavades välja, et toetusele eelnenud perioodil puudus kohapeal võimalus mõne konkreetse huvihariduse või -tegevusega tegelda. Teine oluline probleem (14%) oli olemasoleva huvihariduse või -tegevuse puudulik rahastus, mis ei võimalda soetada uusi vahendeid, maksta väärilist tasu juhendajatele või katta muid kulusid. Kümnendik muresid on seotud konkreetsele sihtgrupile suunatud tegevuste vähesusega (nt erivajadusega noored, vanuseline sihtgrupp).
Kõikide kitsaskohtade lahendamiseks planeerivad omavalitsused ellu rakendada rohkem kui 1800 tegevust. Selleks on nad plaaninud riigi toetust kasutada kõige enam vahendite/seadmete soetamiseks – ligi 33% kõikidest tegevusest. Töötasudele on suunatud ligi 31% toetusest, muudele kuludele 20% ja transpordile 16% kavades kirjeldatud tegevustest. Valdkondlikult pälvib enim tähelepanu kultuur, millele järgnevad sport ning loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia.