1. Kose gümnaasiumi 2.c klassi õpilased müüvad omaküpsetatud kooke, et koguda raha piduliku lõunasöögi korraldamiseks. Foto Laine Põldaru
Ühel esmaspäeva hommikul avastasin ennast oma 2.c klassi lastega tööõpetuse tunnis mardipäeva koogimüügi plakateid meisterdamas. Valmistusime kookide müümise päevaks. Tahtsime sel viisil koguda raha klassi piduliku lõunasöögi korraldamiseks Kõue mõisas. Järgmisel varahommikul nägin, kuidas mu õpilased liikusid kooli poole, suured koogid kaenlas. Üks eduka müügipäeva tingimus oli täidetud!
Lapsed olid väga hakkajad. Nad said oma kooki müües esimese ettevõtluskogemuse. Nägin nende silmist, kuidas tekkis entusiasm. Kõik olid selle eest väljas, et kooke võimalikult palju ostetaks. Pingutused kandsid vilja ja varsti oli suur osa pidulikuks lõunaks vajaminevast rahast olemas. Veel osales 2.c klass oma meisterdustega jõululaadal ja enne jõulupühi oli korraldatud klassiõhtul loterii, kust koguti ülejäänud vajaminev summa.
See kõik tundus uskumatu, aga lapsed koos õpetaja ja lapsevanematega olid saavutanud oma eesmärgi ‒ ühine lõuna võis toimuda.
Jõudis kätte kokkulepitud kuupäev. Vastuvõtt Kõue mõisas oli väga sõbralik. Selle eest suur tänu mõisa töötajatele ja ürituste juhile Keit Kallasele. Andsime koos lastega ja meid saatva lapsevanemaga võõrustajatele üle väikese kingituse, mis koosnes õpilaste enda joonistatud piltidest, millel oli kujutatud Kõue mõisat.
Seejärel viidi külalised maja peale ekskursioonile. Tutvusime ühe mõisaomaniku, Otto von Kotzebue eluloo ja isiklike esemetega. Poisse ei olnud võimalik eemal hoida klaaskapist, kus asusid püstolid ja terariistad. Tüdrukud tundsid ennast sel ajal tõeliste mõisapreilidena ja võtsid istet pehmetel diivanitel. Lapsed said veel teada, et Kõue mõisa ballisaal on hiljem juurde ehitatud, kuna mõisnikul puudus võimalus suurema seltskonna kokkukutsumiseks. Veel oli võimalik õpilastel kõndida mööda mitmesaja aasta vanust treppi alla keldrisse ja näha mõisaaegset salakäiku. Ekskursioon lõppes Kapteni sviidi külastamisega. Seal nägid õpilased trükimasinat ja läbipaistvat seina.
Oli aeg lõunasöögiks lauda istuda. Lapsed tuletasid meelde eelnevalt õpitut ning võtsid ennast paarikaupa restorani ukse taha, et poisid võiksid tüdrukud lauda saata. Hetkeks oli elevust ja ärevust, kuid kõik õnnestus suurepäraselt. See oli omaette vaatepilt, kui teise klassi õpilased sõid noa ja kahvliga pidulikult kaetud laua ääres kanapraadi. Seda käisid ukse vahelt imetlemas ka kõrvalmajast mõisa sööma saabunud koolitusrühma inimesed. Piduliku lõunasöögi lõpetas mõisa enda köögis valmistatud jäätisevalikust magustoit.
Laua tagant tõustes said meie 2.c klassi õpilased meeldiva üllatuse osaliseks. Mõisarahvas oli nende joonistatud pildid fuajeesse laua peale laiali laotanud. Nad teatasid, et korraldavad nendest töödest majas näituse. Õpilastes ja õpetajas tekitas see rõõmsat elevust. Enne lahkumist siirdusid lapsed ballisaali, et seal üks keskaja tants tantsida.
Ja oligi aeg mõisarahvaga hüvasti jätta ning kõik see oligi juba minevik. Bussiga kooli poole sõites võis kuulda elevil laste juttu ja naeru. Kuna õpilased olid ise selle ürituse korraldamiseks raha kogunud, oli see neile eriti põnev kogemus. Oleks tore, kui selline sündmus jääks traditsiooniks.
