Lohutusakt kiilaspäisuse näol
15-aastane Max käib Johann-Georg-August-Wirth-Realschules Saksamaal. Tal on diagnoositud vähk. Keemiaravi tõttu langesid tal juuksed välja, mis muutis Maxi kurvaks. Vähihaige Maxi klassikaaslased otsustasid enda peadki kiilaks ajada, et sõpra lohutada.
Kogu klass ei saanud vanematel juukselõikuseks luba, aga 14 klassikaaslast on peagi tehtaval klassipildil lisaks Maxile kiilad. Klassi ainus tüdruk lõikas enda juuksed 20 cm lühemaks. Kooli juhtkond kiidab õpilaste algatust, vahendab Der Spiegel.
Sakslased eelistavad 13 kooliaastat
Üha rohkem Saksamaa liiduvabariike tahab tagasi endist 13-aastast koolisüsteemi. 12-aastane koolisüsteem muutus ebapopulaarseks, sest valmistas õpilastele lõpueksamiteks valmistumisel lisastressi. Nii soovivad küsitluste järgi kaks kolmandikku lapsevanematest tagasi 13-aastast süsteemi. Mõned liidumaad, näiteks Hamburg, on taas kehtestanud 12-aastase keskhariduse, mõnes, näiteks Hessenis, on võimalik valida 12 või 13 aasta vahel. 13 aastat tuleb koolis käia aga Baierimaal, vahendab Der Spiegel.
Matemaatika tee budismini
Bhutanis tegeldakse matemaatika huvitavamaks muutmisega. Leitakse, et õpilastele tuleb näidata matemaatika kasutamist ja tuua välja numbrite seosed.
Näiteks toodi arv 108, mis on budismis oluline. Algarvudeks lahutatuna (2 x 3) x 3 x 2 x 3 saab nii selgitada meelte põhimõtteid budismis. Samuti lõigati ring kolmnurkseteks sektoriteks, et näidata, miks arvutatakse ringi pindala valemiga πr2 . Uus lähenemine on suurendanud õpilaste rahulolu õppeainega, vahendab The Guardian.
Õpilased paljastasid nurgadirektori
USA-s Kansases astus koolijuht tagasi pärast seda, kui Pittsburghis avaldas kooli ajaleht The Booster Redux direktori hariduse ja oskuste kohta põnevat infot. Amy Robertson töötas varem Dubais, kus tema juhtimise ajal kaotas kool tegevusloa, sest reitingute tulemused polnud töö jätkamiseks piisavad, Corllinsi ülikool, kust pärineb direktori kraad, ei ole USA-s akrediteeritud, füüsilise aadressita ülikooli peetakse diplomivabrikuks, kust saab endale kraadi osta. Õpilaste tööd on kiitnud tuntud ajakirjanikud, vahendab BBC.
Õpetaja matkis tüdruku soengut
Brasiilias São Paulos narris koolikaaslane ühte tüdrukut tema soengu pärast. Poisi sõnul olid tüdruku juuksed koledad. Õpetaja Ana Barbara Ferreira märkas tüdruku kurbust ja lohutas teda. Õpetaja tuli järgmisel päeval kooli täpselt samasuguse soenguga nagu tüdrukul. Tüdruk jooksis õpetaja juurde ja ütles, et too näeb ilus välja. Õpetaja vastas: „Täna olen ma ilus, täpselt nagu sina.”
Nii leidis õpetaja vahendi kiusamise ohvri lohutamiseks, vahendab BBC. Sotsiaalmeedias kiitis õpetaja tegu 142 000 inimest.
Mänguasjad viiakse lasteaiast ära
Saksamaal on koolieelsed asutused hakanud oma ruumidest mänguasju ära viima, kõige rohkem kolmeks kuuks järjest. Suundumus ei ole uus.
Mänguasjade äravõtmist põhjendatakse 1980. aastate uuringuga, milles leiti, et mänguasjadeta edenevad lapse sotsiaalsed ja probleemide lahendamise oskused paremini, samuti väheneb sõltuv käitumine. Mänguasjad aga peletavad negatiivsed emotsioonid eemale. Kui mänguasju enam ei ole, peab laps õppima igavuse ja frustratsiooniga toime tulema, vahendab tes.com.
Jaapanlased hädas inglise keelega
Jaapanis Tokyos toimuvad 2020. aastal paraolümpia- ja olümpiamängud. Riik muretseb aga rahva kehva inglise keele oskuse pärast.
Kõrgtasemel keeleoskajaid vajatakse kõikides mängudega seotud sektorites. Nii on mõned koolid häda leevendamiseks hakanud kasutama briti komöödiaklassika abi, näidates sarju nagu „Fawlty Towers”, et õpilased kuuleksid praktilist keelt.
Jaapani koolisüsteemi puuduseks peetakse perfektsionismi, mistõttu õpilased ei julge vigade kartuses tunnis rääkida, vahendab BBC.
Kiitmine innustab õppima
Kui õpetaja last julgustab, aitab see pikas perspektiivis kaasa lapse haridustee jätkamisele, leiti Inglismaal läbi viidud uuringus. 4300 õpilast vastasid ajavahemikul 2003−2010 igal aastal küsimustele. Uuringus arvestati ka laste sotsiaalse taustaga.
Leiti, et õpetaja innustamine ja positiivne tagasiside aitab kõige rohkem keskmise võimekusega õpilasi. Pärast kohustusliku koolikohustuse iga jätkas kooliteed protsentuaalselt rohkem neid, keda õpetajad olid julgustanud, vahendab BBC.
Puudumise põhjus: perekondlik puhkus
Üha rohkem Ühendkuningriigi lapsi puudub koolist perekondliku puhkuse tõttu, vahendab tes.com.
Eelmisel aastal võtsid rohkem kui 100 000 õpilase vanemad oma võsukese mõneks ajaks koolist ära just puhkuse ettekäändel. Ülemkohus arutab, kas perepuhkus kuulub põhjuseta puudumise alla, mille eest võib lapsevanemat karistada.
Haridusministeeriumi esindaja sõnul ei tohiks lapsevanemad oma võsukesi mõjuva põhjuseta koolist mõneks ajaks ära võtta. Iga puudutud päev vähendab lapse võimalusi saavutada eksamitel häid tulemusi.
Kogunud ÕIE TÄHTLA