Kristina Lindemann
Noortel on kõrged lootused oma tulevase ameti suhtes. Populaarseimad ametid on firmajuht, IT-spetsialist, jurist, advokaat, arst, psühholoog, programmeerija ja kokk. PISA tulemused peegeldavad traditsioonilisi erinevusi meeste ja naiste karjääriootustes, samuti kutsehariduse madalat mainet.
Soovitud amet ja haridustase võivad oluliselt mõjutada õpilaste pühendumist ja sihte õppimises. PISA 2015 uuring küsis 15-aastastelt nende tulevikuootuste kohta. Lisaks selgusid PISA uuringust mõned riskid, mis seostuvad madalate õpitulemustega ja võivad ohustada karjääri- ja haridusootuste teostumist.
Kõige populaarsem haridusvalik 15-aastaste seas on akadeemiline kõrgharidus (43%). Paljud noored plaanivad omandada aga rakendusliku kõrghariduse (22%). Tugev orientatsioon kõrghariduse omandamisele läheb hästi kokku õpilaste nägemusega oma tulevasest ametist, mis sageli eeldab kõrghariduse omandamist. Populaarseimad ametid olid firmajuht, IT-spetsialist, jurist, advokaat, arst, psühholoog, programmeerija ja kokk.
PISA peegeldab kutsehariduse madalat mainet. Kõigest 8% Eesti õpilastest soovib jätkata pärast põhikooli õpinguid kutsekoolis ja kümnendik tahab minna kutsekooli pärast keskkooli. Samas plaanib ligi 13% õpilastest lõpetada oma haridustee üldkeskharidusega ja 4% põhiharidusega. Seega on kutsehariduse omandamine kavas ainult pooltel nendest õpilastest, kes ei soovi jätkata kõrgkoolis.
Pere, sugu ja soovid
Eestis mõjutab sotsiaalne taust PISA testi sooritust vähem kui paljudes teistes OECD riikides. Ometi näeme, et hariduspüüdlustes mängib see olulist rolli. Pea kolmveerand noortest, kelle vanematel on akadeemiline kõrgharidus, soovivad omandada kõrghariduse. Seevastu keskharidusega vanemate lastest plaanivad kõrgkoolis jätkata ainult pooled.
Positiivsena selgub, et sotsiaalne taust ei takista loodusteaduste tippsooritajaid kõrgeid haridussihte seadmast. Enamik tippsooritajaid, kelle vanematel on kõigest kesk- või põhiharidus, soovib omandada kõrghariduse. Kuigi PISA uuring ei näita, kas madala sotsiaalse taustaga loodusteaduste tippsooritajad tõesti jõuavad kõrgkooli, on vähemalt nende haridusootused kõrged.
Poiste ja tüdrukute haridussoovid ennustavad soolise hariduslõhe jätkumist Eestis. PISA-st selgub, et pooled tüdrukutest plaanivad omandada akadeemilise kõrghariduse, poiste seas on sama soov kolmandikul. Sarnast lõhet ei ilmne poiste ja tüdrukute soovis omandada rakenduskõrgharidus.
Samuti viitavad PISA tulemused traditsioonilistele erinevustele meeste ja naiste karjääriootustes. Näiteks näeb 15% poistest ennast 30-aastasena töötamas IKT-spetsialistina, sama soov on kõigest 1%-l tüdrukutest. Meditsiinispetsialistina plaanib töötada 13% tüdrukutest ja vaid 3% poistest.
Palgatöö koolipäeval
Mõned 15-aastased õpilased juba töötavad kooli kõrvalt. PISA uuringule eelnenud koolipäeval tegi enda sõnul palgatööd 16% õpilastest. Eesti ühiskonnas kõlab mõnikord arvamus, et kooli kõrvalt töötamine on kahtlemata kasulik, õpetades noortele praktilisi oskusi ja tööturu toimimist. Kuigi töötamine kindlasti õpetab uusi oskusi, kutsuvad PISA tulemused siiski ettevaatusele.
Töötavate õpilaste keskmine sooritus loodusteadustes on eakaaslastest 71 punkti madalam, see vahe võrdub pea kahe õppeaastaga koolis. Samuti on koolist popitegemine suurem probleem töötavate õpilaste seas. PISA näitab, et töötamine kooli kõrvalt on levinum poiste (23%) ja vene õppekeelega koolide (27%) õpilaste seas, kuid ei sõltu õpilase sotsiaalsest taustast.
Kuna PISA ei küsinud töötamise põhjuseid või intensiivsust, ei saa me teha täpsemaid järeldusi töötamise rolli kohta. Ent kerkib küsimus, mil määral võib koolipäeval palgatöö tegemine olla samm haridustee katkemise suunas.
Ambitsioonikate tulevikuootuste elluviimist võib takistada koolist puudumine ja hilinemine. PISA näitab, et terve koolipäeva poppi teinud õpilaste loodusteaduste tulemus on kaasõpilaste omast 39 punkti (see võrdub ühe kooliaastaga) ja hilinejate tulemus 20 punkti väiksem.
PISA uuringu põhjal ei saa järeldada, kas harvem koolitöös osalemine või mõni muu sellega seotud tegur tingib madalamaid tulemusi või ei motiveeri hoopis madalad õpitulemused koolitundides osalema. Ometi näitab PISA, et põhjuseta puudujad tajuvad vähem nii õpetajate toetust kui ka vanemate emotsionaalset tuge. Samas ei ole popitegijate haridusootused madalamad – pooled neist tahavad omandada kõrghariduse. Samuti soovib rohkem kui viiendik popitegijatest tulevikus töötada loodus- ja tehnikateaduste, meditsiini- või IKT-spetsialistina.
Üldiselt näitab PISA 15-aastaste kõrgeid haridusootusi ja lootusi tuleviku ametile. On loomulik, et need ootused ajas mingil määral muutuvad. Oluline on tagada, et see oleks tingitud eeskätt õpilaste huvide muutumisest ja maailmapildi avardumisest, mitte võimaluste puudumisest või varajastest valikutest, mis võivad viia haridustee katkemiseni.